Professionaalid, keskastmejuhid o Vaheklass Madalamad valgekraed – kontoritöötajad Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed Tehnikud, töödejuhatajad o Töölisklass Oskustöölised Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; töötud, üliõpilased, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasanandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud/mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste keskne, ei arvesta soolist eripära tööturul o Ei arvesta jõukustaset o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus
Infoühiskonnas saab määratleda seitse lähenemist teadmiste ja klasside kohta: 1. Interneti kasutajad kui uus klass; 2. Teadmiste töö kui uus klass; 3. Teadmiste töö on revolutsiooniline klass; 4. Ebakindel teadmiste töö kui uus klass; 5. Teadmiste töö kui mitteproduktiivne ühendatud töölisklass; 6. Teadmiste töö ja teadmiste kapital kui uus klass; 7. Teadmiste töö kui väikekodanlus. Christian Fuchs kirjutas artiklis, et teadmiste tootjate klassipositsiooni mõistmine on väga erinev ja need ulatuvad eeldusest, et tegemist on revolutsiooniliste käsitlustega kuni väiteni, et need on osa väikekodanlusest ning just Marxi teadmiste ja tööjõu klassianalüüsi põhjal nähakse klassi selgitava seosena, kus paljud lähenemiste probleemid on need, et esitatakse puudulikud teoreetilised klassimudelid. Teadmiste tööjõud ja klass: uus lähenemine Kõige tähtsam uus-marksistlik majandusklassi kontseptsioon on esitatud Erik Olin Wrighti
VAHEKLASS (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") TÖÖLISKLASS (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsioon (eraldatust) tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline jõukus vs eluvõimalused Muutused tootmises ja tarbimises
ühiskonnas) naisi rõhunud, neid kontrollida püüdnud. Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab.
Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud
hüved, üldised võimalused elus – töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal John Goldthrope’i klassimudel Teenistusklass: (I) Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; (II) Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass: (III) Kontoritöötajad, müük ja teenindus, kantseleitöö; (IV) väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; (V) Tehnikud, töödejuhatajad Töölisklass: (VI) Oskustöölised; (VII) lihttöölised Kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvestata tööturul mitteaktiivsetega Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikohad, mittelineaarsed biod Skeem on meestekeskne, - ei arvestata soolist segregatsiooni tööturul Ei arvesta jõukusastet Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju ühiskonnas Klassid: Kõrgklassid: päritud jõukus; individuaalne karjäär; erinevad viisid jõukaks
vaheklass (keskklass) III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused
sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas
I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus IV Väikeettevõtjad, sõltumatud V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") töölisklass (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika · Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul · Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused
*J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass"
Jaotavas õigluses – «igale oma».Korraldavas õigluses – «võrdne-võrdseks». 2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. - osalemine vähemalt kaks inimest- ei viita inimesteks, aga nende tegevusteks- nõuab võrdõiguslikkuse 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Hüpoteetiline algolukord - kujutletav olukord, kus inimesed on teadmatuse loori taga, ega tea … … oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) … andeid, võimed … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. -Alushüved. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. -Printsiibid. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe (nii nagu seda tegid Rawlsi valijad)?
II Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass (keskklass) III madalamad valgekraed, kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad ("poolenisti sinikraed") Töölisklass ("sinikraed", füüsiline töö) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised Kriitika antud mudelile Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks, tööturul mitteaktsiivsetega ei arvestata (töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed) Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikohad Skeem on meestekeskne, naisi nii väga ei arvestata kuna kunagi ei osalenud nad nii väga tööturul Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga nende ebaproportionaalne
Goldthorp'i klasside liigitus: - teenindav klass - vaheklass - töölisklass Goldthorp: oluline töösuhe, mis on fikseeritud töölepingutesse: - töölistel on fikseeritud ja limiteeritud töösuhe - teenindaval võimaldab töösuhe läbirääkimisi A. Giddens'i kriitika Goldthorp'i klasside liigitusele: 20 - ametikoht, mida inimene karjääri teatud etapil omab ei ole ainumäärav tema klassipositsiooni hindamiseks, tuleb arvestada varanduslikku seisundit tervikuna, pole alati seotud sissetulekute või palgaga - kuidas määratleda majanduslikult mitteaktiivseid inimesi: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed. - pole kohta eliidil, kes võib ametikohtade järgi kuuluda teenindava kihi hulka John Westergaard: ühiskonnakihiga, kelle kätte on kontsentreerunud valdav osa võimu ja privileege, ei ole võimalik klassistruktuuris mitte arvestada.
o VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) o TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) o VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste(ametite)keskne, ei arvesta soolist segregatsiooni (eraldatust) tööturul o Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult)
VII Lihttöölised VII Lihttöölised 6. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika 17. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks –ei arvesta tööturul Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks –ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed
neid kontrollida püüdnud. Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria – ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital – raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital – haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital – tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel
inimese elustiili ja maitse. Habitus (inimesele Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölistel. iseloomulike asjade komplekt) ja kultuuriline kapital Stratifitseerumise alused (kombekus). Mille alusel inimesi klassidesse jaotada? Marx inimese Subkultuurid rahvuslikud (juudid, mustlased), klassipositsiooni määrab tema suhe tootmisvahenditega. muusikalised (punk, metal), kuritegelikud (maffia, Eristuvad kapitalistid (tootmisvahendid: kapital, maa ja tänavajõugud). tööriistad) ja töölised (pole tootmisvahendeid peale iseenda tööjõu). Max Weber on öelnud, et inimesi võib klassidesse jagada
On huvitatud ühiskondliku stabiilsuse säilimisest, on konservatiivne. Peamine maksumaksja lääneriikides. Töölisklass: on omandanud kesk- või kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal. Elab kortermajas. Palk on madalam kesklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks. Elustandard on palju kõrgem kui 19.sajandi töölisklassil. Stratifitseerumise alused (mille alusel klasse ikkagi eristatakse?) Karl Marx inimese klassipositsiooni määrab tema suhe tootmisvahenditega. Selle alusel jaotuvad need kapitalistideks (need, kellel on tootmisvahendid (kapital, maa, tööriistad)) ja töölised (need, kellel pole tootmisvahendeid (peale enda tööjõu). Tema järgi tulevad inimese väärtused klassidest suhtest tootmisvanditesse. Max Weber inimesi võib kihtidesse jaotada kolme tunnuse aluse: majanduslik jõukus
2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Miks peaks andekad-edukad sellega nõustuma? (Nozick 1974) 179. Hüpoteetiline algolukord? Kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea ... - ... oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) - ... andeid, võimeid - ... mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) Ja küsimus on ... Millised õigluse printsiibid valitaks? - ... tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada pärast loori eemaldamist (st kui nad saavad teada kes nad tegelikult on). Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi: 1
Kui neid on kõigile pole tegemist palga või muudmoodi tausga vaid normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) - kriitika: USA tegeliku sots ebavõrdsuse legitimeerimine * tsirkulaarsus (kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad?) => probleem empiirilise tõestamisega * Varandus? Võim? Klassipositsiooni pärandamine? 2a) Marx: - Objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. - Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel. * milline on nende kriteeriumide suhe? Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume,
annaabi.ee 
