Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KLAASIMAAILM EHITUSES". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaasid, turva, lamineeritud, kirgas, päikesekaitse, klaasil, peegeldus, servad, tuletõkke, võrgumaterjal, available, april, sooda, nind, värvida, servade, klaasile, avast, tehnoloogia, katta, tavalises, päikeseenergia, armeeritud, müra, heliisolatsiooni, vahekaugus, satiin, marmor, kvartsliiv, karastamine, servadega, valtsi, kõigepealt.............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................3 Klaasi funktsioonid ja omadused ........................................................3 Klaasi tootmine....................................................................................4 Klaasi töötlemine.................................................................................5 Erinevad klaasid..................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
............................................................. 2.3.Klaasi lamineerimine........................................................................................................ 2.4.Klaasi painutamine............................................................................................................ 2.5.Klaasi taustvärvimine........................................................................................................ 3.Erinevad klaasid....................................................................................................................... 3.1.Tavaline klaas.................................................................................................................... 3.2.Kirgas klaas..................................................................................................................... 3.3.Päiksekaitseklaasid..........................................................
.................................14 2.1 Tavaline klaas...........................................................................................................................14 2.2Energiasäästuklaas.....................................................................................................................14 2.3Isepuhastuv klaas.......................................................................................................................15 2.4Müra summutavad klaasid.........................................................................................................16 2.4.1Klaaside mõju heliisolatsioonile.........................................................................................16 2.5Päikesekaitseklaasid..................................................................................................................16 2.6Pindkaetud päikesekaitseklaasid.......................................................................
.....................................8 3.7 Klaaspõrandad .......................................................................................................................8 3.8 Klaasist varikatused ...............................................................................................................9 3.9 Klaasfassaadid .......................................................................................................................9 4. ERINEVAD KLAASID .............................................................................................................10 4.1 Tavaline klaas ......................................................................................................................10 4.2 Päikest hülgavad klaasid ......................................................................................................10 4.3 Isepuhastuvad klaasid ...........................................................
Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. [1] Klaaside omadustest ja kasutusaladest lähtuvalt võib neid liigitada järgmiselt: kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja isepuhastuv klaas. 5 1.1
................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LIIGID..............................................................................................................................5 2.1. Kirgas klaas...............................................................................................................................5 2.2. Eriti kirgas klaas........................................................................................................................6 2.3. Karastatud klaas.........................................................................................................................6 2.4. Lamineeritud klaas.............................................
ülekoormuse all ootamatult. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur antakse temperatuurivahemiku 20 kuni 300 °C kohta. Klaasi joonpaisumistegur on 9 x 10-6 m/mk. Kuna klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist. Kui klaas raamitakse, jäävad selle servad raami sisse varjule, mistõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud. Selline olukord võib põhjustada klaasi pinnal piisavalt suure temperatuuride erinevuse, mis võib viia termilise purunemiseni. Soojuskiirgust neelavate klaaside kasutamise korral on see oht eriti suur. 8 Klaasi koostis ja valmistamine Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Referaadi peatükis 1 ja 2 uurin, mida kujutab endast klaas kui ehitusmaterjal, millest ta koosneb, millised on erinevad klaasi tüübid ja omadused. Selgitan välja, kas ja kuidas erineb kasutatav klaas, millised on sel juhul erinevad klaasid ja toon välja ka erinevate klaasitüüpide võrdluse ja kasutuskohad. Peatükis 3 uurin klaasi kasutamist erinevates lahendustes. Peatükis 4 ülevaatlikult klaaspakettide olemust kuna kõige rohkem kasutataksegi klaasi ehitusvaldkonnas just klaaspakettides akendes ja välisfassaadides. Viimases peatükis 5 toon esile fotonäited klaasi kasutamise kohta. Uurimise läbi soovin targemaks saada, millest koosneb klaas, millised on erinevad klaasi tüübid ja
3. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..9 SISSEJUHATUS 2 Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks meie igapäevases elus. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Iga inimene teab mis on klaas ja kasutab seda ka oma kodus akendena ja näiteks ka kasvuhoones või muudes kohtades.1 1. KLAAS 1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/puit_ja_klaas.htm 3 Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt
Tavalise ehitusklaasi soojaerijuhtivus on 0,7...0,8 W/m°C, soojuspaisumistegur 5...9x10-6/°C. Soojust absorbeeruvaid klaase ei soovitata kasutada liiga suurte ruutudena *Optilised omadused. Klaasi optilised omadused on sõltuvad selle koostisest ja valmistusviisist Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92% nfrapunase kiirguse läbilaskvus 70-80% UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad raskete metallide oksiide suures koguses Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja kiirguse läbilaskvuse poolest Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SÕIDUKITE EHITUSES KASUTATAVAD KLAASID, NENDE PARANDAMISE TEHNOLOOGIA JA NÕUDED REFERAAT Juhendaja: Koostaja: 11 ATM Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Aegade jooksul on auto klaaside olemus muutunud. Kui esimestel autodel olid esiklaasid sirged ja püstises asendis, siis nüüdseks on nende kuju ja otstarve paljuski teistsugune kui nende eelkäiatel.
.....10 1.2.4 Sisse-välja avanev puitaken........................................................11 1.2.5 Mitteavatavad aknad...................................................................11 1.2.6 Erilahendusega puitaknad...........................................................12 2. AKNAKLAAS, KLAASPAKETT JA TURVALISUSE TASE.................................13 2.1 Karastatud klaas................................................................................14 2.2 Lamineeritud klaas............................................................................16 2.2 Isepuhastuv klaas..............................................................................17 2.3 Dekoratiivklaasid...............................................................................18 4. HILISEM HOOLDUS..................................................................................18 5. TASUB TEADA......................................................................................
Värvus oleneb lisanditest, mida kasutatakse alljärgnevalt: · lisatakse sulamassile · õhuke värviline klaasimassi kiht piserdatakse klaasile puhumise käigus mitmekihiline klaas, · keraamilise pigmendiga kaetakse üks pind · maalimine (värvimine). Näiteks rauaoksiidid annavad klaasile roheka värvi. Peale värvi on värvilistel klaasidel ka muid selektiivseid omadusi: · Kollased ja pruunid klaasid võivad takistada bioloogilisi protsesse · Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. · Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. Tihedus. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m , üldiselt aga 2200-3000 kg/m klaasi koostisest 3 3 olenevalt. Optilised omadused.
TURVALISUS · Autost väljanägemise ulatuse suurendamiseks - suuremad klaaspinnad ja integreeritud soojendus (udu, jää ja lume eemaldamiseks) · Täiendab autokere jäikust (ainult liimitud klaasid) · Ohutuselement kokkupõrke korral (õhkpadjad) MUGAVUS · Kaitseb välisilmastiku eest ,soojuse tagasi peegledumine, veekaitse, müra vähendamine. AERODÜNAAMILISUS · Uued vormid = õhutakistusteguri vähendamine (Cd) · Multifunktsionaalsed klaasid integreeritud atennidega DISAIN · Esteetilisus Autoklaasi paigaldusmeetodid: 1)Kummitihendiga paigaldatud vana traditsiooniline meetod · Kiire, lihtne, puhas eemaldamine ja paigaldamine · Ei saa kasutada õhkpatjadega turvavarustust · Vananenud elastsuse kaotanud kumm hakkab kergesti lekkima · Hoolduseks vajab lisavarustust · Aerodünaamilised näitajad halvad · Ainult hammaskeerme funktsioon ei saa kasutada autokere jäigastumiseks
...........9 Küsimusele, milline on parim mööblipinna kattematerjal, ei ole ühest vastust. Soovides leida pöögi tooni lauda, on võimalus osta laud, mille plaat on kaetud kas naturaalse pöögispooniga, pöögi tooni melamiiniga, pöögi tooni laminaadiga või hoopis värvitud beeziks. On loomulik, et erinevatel materjalidel on erinevad omadused, samas on ka nõudmised ja vajadused isesugused. Mööbliplaat reeglina kas lamineeritakse või spoonitakse*. Meie aga uurime lähemalt lamineeritud materjale. Mis on laminaat? Laminaat on materjal, mis on saadud kahe või enama materjalikihi ühendamisel. Laminaadi tegemist nimetatakse lamineerimiseks; tavalisem kõneviis viitab sandwich-i 2 (võileiva) tüüpi komposiitmaterjalile. Mööblitööstused defineerivad laminerimist kui plaadi katmist kas melamiini** või laminaadi kihiga
sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W • Klaasi tugevus on varjeeruv, sõltub sisepingest, paksusest jne. • Karastatud klaasi tõmbetugevus võib olla 5-7 korda suurem kui tavalisel klaasil.
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. 9. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem. Liigitatakse
Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W • Klaasi tugevus on varjeeruv, sõltub sisepingest, paksusest jne. • Karastatud klaasi tõmbetugevus võib olla 5-7 korda suurem kui tavalisel klaasil.
Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi murdumisnäitaja suureneb raskmetallide ühendite sisalduse suurenedes, v-o 1,5-2. Klaas on vähe vastupidav kiiretele temp muutustele. Paisumistegur on aga üsna suur, pindmised kihid paisuvad tugevasti. Klaas ei muutu õhus, ei karda vett, happeid ega lahjasid leeliselahuseid, väga tundlik HF suhtes Plastmasside töötlemise viisid. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (termoplastid,
vannitubades. Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. 49. Klaasi lähtematerjalid, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid. Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Arvutuslikult – nilsoni valemi järgi Tabelite abil – eesti ümarpuidu mahutabelid Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide vastuvõtul skäneerimismeetodil Saematerjalid Saematerjalid on materjal: Mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel Millel in vähemalt kaks tasaparalleelset pinda Liigid Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. Pindlaud – saagimisel eemaldatud palgi välimine osa, mille üks pind on saetud, teiseks pinnaks on palgi välispind. Saematerjali elemendid Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid
aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet
võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas -s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos -ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel ja ). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja ), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (, CaO jt). Sellisel juhul ioonid , paigutuvad tetraeedrite vahele ja takistavad veelgi tetraeedrite korrapärast paiknemist, st soodustavad klaasi moodustumist. Na-silikaatklaasi struktuuri näide on esitatud joonisel 8-9. 8.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10)
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. · Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi: 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem
annaabi.ee 
