Keskaja linnused Egle Vaganova Esimesed linnused Esimsed linnused rajati umbes 9-10.sajandil Kaitseehitis, sõjameeste elupaik Esimesed linnused olid puidust Neid ehitati umbes mõne päeva või nädalaga Tulid kasutusele kivist linnused puidust linnused muutusid haavatavaks Leiutati kivilinnused, sest need olid poole tugevamad ja ei süttinud kivist linnuseid ehitati aastaid Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus
Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele
Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster, Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha Assisi Franciscuse Kolmandast Ordust, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi kongregatsiooni klooster. 4. Linnused keskajal- Vanimad kivilinnused püstitati eestlaste linnuste asemele, need järgisid vana linnusevalli joont, puittarandid asendati vaid kivistega, asusid looduslikult soodsates kohtades (Otepää, Lihula, Tartu). 14. sajandil ehitati konvendihoone tüüpi linnuseid. Konvendihoone on massiivne korrapärane nelinurkne ehitis, mille lähim maa-ala oli ümbritsetud ringmüüriga. Selliseid tüüpi linnuseid ehitati Pärnusse, Viljandisse,
Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat. miks eestlased pidid alistuma? Sõdurid said otsa, ressursid ka,majanduslikud põhjused.0itte pikaks perspektiiviks Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust eesti alale? Saksa ordu liivimaa, (riia,tartu,saare-lääne,kuramaa)peapiiskopkonnad milles oli aadelkonna kujunemine eestis sarnane lääne-euroopaga ja millised oli erinevused? Sarnasused:ehitati kivilinnused, määrati läänimehed,sünnijärgne hirarhia. Erinevused: läänimeheks võis eestis saada igaüks. mis põhjustas alates 13. sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Ristisõja toetajad,turuplatsidel tuli vajadus kaubelda,maaisandad andsid linnaõiguseid,inimesid kolisid linna sest seal oli parem elu. mis oli jüriöö ülestõus? Eestlaste vastuhakk saksa ordule, mis kaotati 1343a(4 eesti pealikut kuningat tapeti kohtumisel)
sõjarelvastus jäi selgelt maha tollasest Lääne-Euroopast. Muinasaja lõpuks oli Eesti aladel kujunenud küll klassiühiskond, kuid Lääne-Euroopale omane feodaalkord ja kolme seisuse (vaimulikud, feodaalid ja talupojad/linlased) ühiskond puudus. Eestlastest talurahvas moodutas küll maakondlikke või kihelkondlike malevaid, kuid siiski oli tegu sõjameestega, kel puudus vastav väljaõpe ning kes sõdis ajal, mil põllutööd lubasid. Samuti puudusid tugevad kivilinnused ning rüütlite ründerelvastus puitlinnuste piiramisel oli tõhus. Ratsarüütli varustus oli kvaliteetsem ning arenenum. Kuigi eestlased õppisid vastaste relvastust tundma ning oma relvastust täiendama, oli vahe endiselt ressursside omamises. Ratsarüütel, kelle sõjajõud vastandus ligi 15 talupojast malevasõduriga, põhjustas ka eestlaste allajäämise. Kokkuvõttes võib väita, et eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses olid järgnevad
Euroopa katmine linnustega leidis aset 10. ja 13. sajandi vahel. Need uut tüüpi linnused olid väikesed ja kõrged ning neid pidi saama kaitsta väheste meestega sinna ei pidanud saama varjule tulla terve ümbritseva maa rahvas. Üldiselt ehitati linnuseid mäenukkidele või mägede peale, kui kõrgendikku ei olnud võtta, kuhjati see ise kokku, kindluse tipuks alati torn. Kui rääkida linnuste ehitusstiilist, siis kivilinnused olid olemas juba 10. sajandil kuid kuni 12. sajandini jäid need suhteliselt harvaks nähtuseks. Nimelt olid keskajal nii puit kui kivi baasmaterjalid kuid võrreldes puiduga oli kivi pikka aega tõsine luksus. Kivist maja või linnus oli tõeline rikkuse märk. Kuid kindluste arengu vastukaaluks toimus ka jõuline areng piiramistehnikas, kuna kivilinnust enam tormijooksuga ära ei võtnud, tänu kindluse kontsentriliste müüride vööndile, keerulise
linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused: · 1262 linnaõigused Tartule · Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu · Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu · XIII sajandil said linnadeks Paide, Viljandi, · XIV saj. l poolel linnaõigused Narva ja Rakvere 7. Ehitakse esimesed kivilinnused, tornlinnused 8. suur osa kiriku- e. sakraalarhitektuuril: 1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik · Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik · Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega 9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus, raharent
Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971. 1972. a. restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Suurtükitorn Keskaja lõpus (1559. a.) müüs jõuetuks muutunud piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (s.h. ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga 1836. a
ROMAANI KUNST 1. Mis stiilis oli Lääne-Euroopas keskajal esimene ühtne kunstistiil? Romaani stiil 2. Millal valitses romaani stiil ja kus? X-XII sajandil Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal 3. Kust sai romaani stiil mõjutusi? Idamaadest (Bütsants, Süüria, Mesopotaamia) 4. Missugusel kunstiliigil oli juhtiv osa romaani kunstis? Arhidektuuril 5. Mis on sakraalarhitektuur? Mis on profaanarhitektuur? sakraal: kirikud/kloostrid, profaan: puu ja kivilinnused 6. Kes olid peamisteks ehitusmeistriteks kloostrite juures? kiviraidurid peamised ehitusmeistrid 7. Mis on romaani stiili iseloomulikumaks välistunnuseks? kaared: ümarkaared 8. Kirjelda romaani kiriku põhiplaani. Tunne joonist. löövid koondatud ühe katuse alla ühendatud tornidega ja kirikud olid massiivsed 9. Missuguseid võlve kasutati romaani-aegses kirikus? Silindervõlve 10. Miks on romaani kirikutel paksud müürid? Seinad kandsid raskeid masse, kaitse pärast 11
Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama. 17. sajandi alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 1645
asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. Linnused Kesk-Euroopas Esimesed kaitserajatised tekivad kõikjal Euroopas pronksiajal. Pärast Rooma riigi kokkuvarisemist on kindlused aga kõikjal Euroopas ligi pool tuhat aastat puidust. 6.10. sajandini on Euroopas teada umbes 800 puitlinnust, suur enamik neist oli kasutusel vaid ajutiselt. Tüüpiliselt on olemas eeskindlustused, pealinnuses on torn. Esimesed kivilinnused Mandri-Euroopasse ehitatakse 9. sajandi lõpul, aga peamiselt 10. sajandil. Põhjusena on esile toodud viikingite oht. Senised linnused polnud olnud sageli püsivalt asustatud, vaid täitsid erinevaid funktsioone: õigusemõistmiskoht, sõjaväe kogunemiskoht või metallitöötlemise koht. Kivilinnuste tüübid: · Mägilinnus 10. sajandist mitmel pool Kesk-Euroopas; · Tornlinnus: 11
järvesaari, koopaid, kaugeid paiku metsas (Helmu ja Aruküla koopad; Kuimetsa karstikoopad). Poolikud linnused kõiki linnuseid ilmselt ei jõutudki valmis ehitada. Lõhavere (Leole) linnuse puhul on tegemsit ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga, Hendriku kroonikas käsitletud vanem Lembituga. Lõhavere linnus on kolmel korral maha põlenud. Paljude muinasaegsete linnuste kohale ehitati keskaegsed kivilinnused, mistõttu linnamägede algne ilme ei ole säilinud. Näiteks on sellised Viljandi, Tartu, Otepää, Toompea (Lindanise), Rakvere (Tarvanpea). Hilisrauaaegsed linnused tänapäeval: On olulised domineerivad maastikuobjektid On turisimiobjektid ja sellena rohkem või vähem eksponeeritud On sageli kasutusel puhkemajanduslikul otstarbel On muinsuskaitse all, arvestada tuleb muinsuskaitse nõudeid Sellised asulakohad tunneb ära tumedama kultuurikihi järgi, mis sisaldab
e. Maapäeva teke 1421 Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek: · Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6
2. Milliseid jälgi on jätnud Eesti maastikku: - pronksiaeg (esimesed asulakohad, linnused, noorema pronksiaja maapealsed kivikalmed); - rauaaeg (rauasulatuskohad; kivikalmed; muistsed põllujäänused - põllupeenrad ja põldudelt korjatud kivide hunnikud; rauaaegsed asulakohad; kultusepaigad; ordu vallutuste ja lahingutega seotud linnused); - Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid, kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad); - Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas,
Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev suurtükitorn pärineb 1470. aastaist (restaureeritud aastatel 1971.–1972). Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid kaotama sõjalist tähtsust tänu üha võimsamate suurtükkide purustavale jõule. 17. sajandi alul mindi kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. 6 Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga.1645
põhiplaanis o Võlvide varustamine kõrvalroietega 12 o Tihti puudub trifoorium o Aknad laiad, rikkalike motiividega o Palju mälestisi Rouenis · Linnused ja linnakindlustused o Gootika ajal areneb suurel määral kindlusarhitektuur Kivilinnused Prantsusmaal · Arhitektuuri mõjutavad ristisõja-aegsed kokkupuuted bütsantsi ja araabia ehituskunstiga Linnus · Ringmüüridega piiratud ala · Tornid · Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik · Müüri sees laskepilud · Keskse tähtsusega peatorn donjon
Linnuse ehitustöödele aeti eestlasi vägivaldselt kokku mitte ainult Saaremaalt, vaid ka mandrilt (Vaga,1957). 1.2. Taani aeg (15591645) Keskaja lõpus müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal Taani kuningale Frederik II-le. Viimane andis need edasi oma vennale hertsog Magnusele. Selle tehinguga langesid Saaremaa piiskopile kuulunud valdused Taani valitsuse alla ja Kuressaare linnus muutus taani asehalduri residentsiks (Vaga,1957). Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1.3
maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad, karjad jne.), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond,
sõjaväelased oli vähekogenud talupojad, samal ajal kui Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega, kes said kasutada tolle aja parimat sõjavarustust; eestlastel polnud tol ajal veel riiki, vaid olid ainult maakonnad, mille vahel sidemed olid nõrgad; puudu tuli just elavjõust; koostöö puudus lähemate naaberrahvastega Tagajärjed eestlastele POS.: tekkisid linnad, õpiti laduma, tekkisid kivilinnused, kirikud; Eesti sai Euroopa osaks; tekkis riiklus (killustatud siiski); NEG.: maa jagati võõraste võimude vahel; vabadusvõitluse käigus langes võimekaim osa; eestlased kaotasid kauplemisõiguse, sealt sissetulekud, kaubandus läks võõrastele; eestlaste kultuur langes talupoegade tasemele Keskaeg Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja-Eesti aga Eestimaana
1113. 1120 kujundati ümber sõjaliseks orduks. Ülesanne: haigete eest hoolitsemine ja relvateenistus. Rõivastus: must mantel valge ristiga. 1291 läheb ordu Küprosele, 1309 Rhodosele, 1530 Maltale. 2)Templiordu. Hughues De Payeni algatatud liikumine palverändurite ja Püha maa kaitseks loodi 1120. Riietuseks valge mantel punasse ristiga. Nemad olid põhilised Püha maa kaitsjad, kes rajasid sinna suured kivilinnused. Leiutasid pangatseki, ristiretkel olev rüütel sai Jeruusalemmas kätte Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Nii kujunesid templirüütlid pangandusega väga jõukaks. 1291 kui kaotati viimane kants Pühal Maal läks Templirüütlite peakorter üle Prantsusmaale. Siis tegutsesid nad vaid pankuritena, üheks suurimaks võlglaseks oli Prantsusmaa kuningas. Kuningas Philippe Ilusa ettevõtmisel Tepliordu liikmed arreteeriti ja ordu varad võeti ära. 1312 Templiordu likvideeriti paavsti poolt
kirikliku võimule. Leedulased korraldasid pidevaid rüüsteretki Liivimaal. Vene vürstide, Novgorodi ja Pihkva vürstide, eesmärgiks oli allutada Eesti- ja Liivimaa alad enda maksustuspiirkonda (Näiteks Ugandi Otepää). 7. Eesti enne ja pärast ristisõdu: Murrang ja järjepidevus- Eesti ja Läti vallutamine tähendas nende maade ajaloos põhjapanevat muutust. Muutused ei toonud endaga kaasa ainult uusi ehitisi nagu kirikud või kivilinnused. Alates 13. sajandist oli olemas piiskopkondlik kirikuvalitsemissüsteem, rüütli- ja teised vaimulikud ordud, omavalitsevad linnad. Võõrsilt tulnud inimeste osakaal oli väike, kuid nad moodustasid ühiskonnas juhtgrupi. Majanduse tootlikuse, tehniliste ja üldkultuuriliste uuenduste osas polnud olulist erinevust. Majanduse vallas suurimaks erinevuseks oli käsitöö ja kaubanduse märksa väiksem koondatus: Eestis puuusid linnalised asulad, mis oleksid kui kaubanduse- ja käsitöökeskused
Pidi oma väed tagasi tooma jäi pihvka vallutamata. 1502 suundus uuesti Pihvka vastu , saavutas edu , Moskva suurvürst saatis appi Moskva abiväe kus see löödi puruks Smolino lahingus. Ta ei hävitanud seda vürstiriiki , kuid see antud löök oli tugev et järgnevalt kuni liivisõja puhkemiseni enam ei üritatud liivimaa aladele rüüsteretki korralda. Linnad Ennekõike kujunesid linna üksikute ja tähtsamate sõjaliste tugipunktide juurde. Algusest peale kivilinnused, olid vaja meistreid. Ja meeskonna teenindamiseks oli vaja käsitöölisi ja kaupmehi , ja nendest hakkaski kujunema linnuse ümbrusesse asulad. 100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas. Suurim ja iseseisvam oli Riia linn. Orduriigist Koiva ääres kaks linna Võnnu ja Valmiera. Ja Kuramaal Koldigen ja Venspils. Riia peapiiskopi aladele Koknese, Lemsalu,Straupe(eripära sai alguse kohalikust piiskopi vasallist). Kuramaapiiskopi haldusaladel Piltene, ja Aizpute. Nendest 10
annaabi.ee 
