Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -...
a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8.algarenemine kiire / väga aeglane Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6
Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Toit. Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandus üksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) ..nim. maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) Emmer wheat Barley Einkorn Wheat Flax Pea Lentil Chickpea Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean ...
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
- suurim kasvataja Hiina, aga oluline ka Indoneesias ja Uus- - väga soojanõudlik taim Meremaal ning kasvatatakse ka Aafrikas - pärit Lõuna-Ameerikast - suur kasvataja Brasiilia, kuid oluline mugulvili just Aafrikas, kust tuleb üle poole saagist Tööstuslikult kasutatavad kultuurtaimed - kiukultuurid - õlikultuurid - suhkrukultuurid - mõnukultuurid - looduslik kautsuk Kiukultuurid - samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad - Suurim õlilina kasvataja India puuvillapõõsas - 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel - pärit Mehhikost ja Guatemalast dzuut e. kalkuta kanep - perekonnas 40 liiki
· bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit · suurim kasvataja Hiina, aga oluline ka Indoneesias ja Uus-Meremaal ning kasvatatakse ka Aafrikas · maniokk e. kassaava · mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge · väga soojanõudlik taim · pärit Lõuna-Ameerikast · suur kasvataja Brasiilia, kuid oluline mugulvili just Aafrikas, kust tuleb üle poole saagist 1.11. Tööstuslikult kasvatatavad kultuurtaimed · kiukultuurid · õlikultuurid · suhkrukultuurid · mõnukultuurid · looduslik kautsuk 1.12. Kiukultuurid · samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad · puuvillapõõsas · 20-67 liiki, mis kasvavad lähis- troopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA, tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika · lina · vanim tuntud kiukultuur · parasvöötmes kiulina,
läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jtMuud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajandust? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus;
2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt) muud loomad (hobused, kaamelit, kitsed jt) siidiusskasvatus
perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara.
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises. Koristusviisid 1)mehhaniseerimata 2)osaliselt mehhaniseeritud 3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine Säilitamine Säilitustingimused jagunevad: · raviperiood (10 kuni 15 päeva 150C juures, niiskus 90 kuni 95%) · jahutusperiood (kestab 20 kuni 45 päeva kartulipartii temperatuur langeks ühtlaselt 0,5 kuni 1,00C päevas) · säilitusperiood (2 kuni 40C 85 kuni 95% õhuniiskuse juures. KIUKULTUURID Kiukultuuride tähtsus Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks. Peamised kiukultuurid kuuluvad kahte rühma: 1.kiud moodustuvad seemne pinnal-puuvill; 2.kiud moodustuvad vartes-lina, kanep. LINA Maailmas kasvatatakse peamiselt kiu- ja õlilina. Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal. Lina kasvufaasid ·Idanemine ·Tärkamine ·"Kuusekese" faas ·Õiepungade moodustumine ·Õitsemine ·Valmimine
kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karusloonmad Sead Muud loomad Lambad Siidiussikasvatus Linnud Mesindus Agraarkliimavöötmed: Vööde: Klimaatilised tingimused: Põllumajanduslikud tegurid: Polaarne Aastaringselt külm
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaa...
· 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s;
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
· Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt · Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused, jt kaamelid, kitsed jt · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust?
• Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt polaarrebased, naaritsad jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Muud loomad hobused, • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt kaamelid, kitsed jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari • Siidiussikasvatus jt • Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? • Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; • põllumajandusliku maa osatähtsus;
· bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit · suurim kasvataja Hiina, aga oluline ka Indoneesias ja Uus-Meremaal ning kasvatatakse ka Aafrikas Maniokk e. kassaava · mitmeaastane taim, üle 3 m kõrge · väga soojanõudlik taim · pärit Lõuna-Ameerikast · suur kasvataja Brasiilia, kuid oluline mugulvili just Aafrikas, kust tuleb üle poole saagist Tööstuslikult kasvatatavad kultuurid · kiukultuurid · õlikultuurid · suhkrukultuurid · mõnukultuurid · looduslik kautsuk Kiukultuurid · samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad Puuvillapõõsas · 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, · tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Lina · vanim tuntud kiukultuur
Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad - polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad - hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus · Agrokliimavööde Kasvatatavad kultuurtaimed
I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure
2)teist tüüpi õitel emakakaelad pikad ja tolmukaniidid lühikesed. *tatar on hea meetaim Ühel taimel paiknevad ühte tüüpi õied. Tatar on hea meetaim. Jahedate, niiskete ilmade korral, võib taim täielikult ikladuda. Teraliim *märja teraliimisisaldus- guteenindeks *tahke fraktsiooni massi protsendist arvutame gluteenindeksi, elastsus ja venivus Kiudkultuurid Kõik põllul kasutatavad kiukultuurid jaotatakse kahte rühma: 1. Moodustavad puuvillaliigid, mida kasutatakse seemnete pinnal moodustuvate elementaarkiudude tõttu. 2. Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse varteis Lina 1-aastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks. Lina vars on peenike, ümmargune ja sile. Lina harenevus sõltub lina botaanilisest vormist. Mida
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
o sojauba Hiina, Brasiilia, USA, Jaapan o maapähkel Hiina, India, Aafrika o päevalill USA, Ukraina, Ungari, Lääne-Euroopa o raps parasvööde o oliivipuu vahemereline. Itaalia, Kreeka o õlipalm Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika - suhkrukultuurid o suhkrupeet Euroopa (Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa), Põhja-Ameerika o suhkruroog India, Brasiilia, Kuuba - kiukultuurid (õlirikaste seemnetega) o puuvill troopiline agrokliimavööde, oaasikultuur. Sise-Aasia, Ladina-Ameerika, India, Hiina, USA o kanep o dzuut Lähisekvatoriaalne kliima. Aafrika o looduslik kautsuk o heveapuu Kagu-Aasia - mõnukultuurid o kohvipuu Brasiilia (pärit Aafrikast) o kakaopuu Cote d'Ivoire, Ghana (pärit Amazonasest) o teepõõsas Hiina, India, Sri Lanka
GEOGRAAFIA 11.november . 2008 Rahvusvahelised firmad : Rahvusvaheline firma ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted , mis tegutsevad mitmes riigis või isegi kümnetes riikides . Mõned neist (Coca-Cola , Pepsi jne ) omavad tootmisettevõtteid pea igas riigis . Peakorter ühes riigis Tootmine ja teises (mitmes ) riigis Turustamine . Globaliseerumine ehk üleilmastumine . Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . GLOBALISEERUMISE +ja - : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on : Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel : mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu ...
Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 238,07 EUR (3725 EEK) hektari kohta aastas, toetuse määr kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 185,98 EUR (2910 EEK) hektari kohta aastas. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on üks neljast põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on Euroopa Nõukogu määruse 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalne suurus hektari kohta: üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 (siia gruppi arvestatakse teravilja-, õli- ja kiukultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljakultuurid ja mustkesa); mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed ning viljapuu- ja marjaaiad); muu maakasutuse puhul 450 (siia gruppi arvestatakse kõik PR, LR, P+heintaimed ja PLK maad). Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest taotlejale toetust ei maksta. Oluline on siinjuures märkida, et hektari kohta makstavat
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
