· Tõstis eesõigustatud inimeste seisusesse · Andis teistkordse vabakirja inimõiguste tagatis · Talulaps võrdsustus aadlike ja linnakodanike poegadega · Laskis oma üliõpilastunnistusele kirjutada: EESTLANE Ülemaks kui hõbevara, Kallimaks kui kullakoormad Tuleb tarkust tunnistada; Fr. R. Kreutzwald "Kalevipoeg", XVI lugu Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduse ajalugu II köide, toimetanud E. Nirk, Tallinn, 1966 Eesti kirjarahva leksikon, koostanud ja toimetanud O. Kruus, Tallinn, 1995 Nirk, E., Friedrich Reinhold Kreutzwald, Tallinn, 1961 Suits, G., Noor Kreutzwald, Loomingu Raamatukogu, 1984, 1,2
Ta näeb oma kodumaad unes: Mälestus Eestist (1969) Ma nägin täna öösel unes üht kaasmaalast. Ta on ammugi juba surnud. Kont oli ta nimi: sest ta oli äärmiselt lahja hobune. 3 Kasutatud kirjandus Kruus, O., Eesti kirjarahva leksikon, Tallinn Eesti Raamat, 1995, lk 264 Laaman, I., Mõttekriips, Tallinn Eesti Raamat, 1993, lk 12, 16, 18, 19, 26 Postimees, 13. veebruar 2004, ,,Ilona Laaman tähistas juubelit", Internet: http://www.postimees.ee/130204/esileht/kultuur/126458.php, 10. oktoober 2008 4
Maailma parandamise püüe. Ajaluule väljendus ja õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule. Kunstiline liialdus. Rütmiline vaheldusrikkus, luuletused vabama rütmiga ja pikemate värsiridadega, raske sõnastus. Kahekümnendad- eesti kirjanikkude liit(1922, koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest ja vooludest sõltumata. Kõik sätestati põhikirjas nt tegevus, õigused, ülesanded.. sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, seisis kirjarahva loometingimuste eest. I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson
RAHASTAMINE „Lihtne“ taotlusvorm „Kastikesed“ Taotleja andmed Projekti eesmärk Projekti sisuline kokkuvõte Kavandatud tegevused ja tulemused Projekti eelarve Allkirjad Lisad Taotleda? Kultuurkapital http://www.kulka.ee/?mid=46 Kirjanduse sihtkapital -kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist Audiovisuaalse kunsti sihtkapital - audiovisuaalse kunstiga seotud avalike ürituste ja festivalide korraldamist Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=437 Helikunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=58
aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (T. Rätsep, L. Ulfsak, J. Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud R. Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on 16-st tema luuletusest/laulust pannud kokku kogumiku ,,No tere, Juhan!". Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjarahva Leksikon", kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn, 1995, lk 663-664 ,,Eesti Kirjanduslugu", kirjastus ,,Koolibri", 2001, lk 462-466 ,,EE 10 Eesti Entsüklopeedia", Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 393 ,,Jüri Üdi ja Juhan Viiding Kogutud luuletused", Tallinna Raamatutrükikoda, 1998 http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Looming.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://luulemaailm.pbwiki.com/Juhan-Viiding TÄNAN KUULAMAST!
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
selle teose looduskirjeldusi. Tammsaare loomingu kaks viimast aastakümmet, mis on kõige viljakamad, ühtivad Eesti esimese iseseisvusega. See on stabiilne periood ka tema eraelus. 1919.aastal ta abiellub ja asub elama Tallinna. Peale oma loomingu, on ta sunnitud eelkõige materiaalsetel kaalutlustel palju tõlkima.Eriti palju kirjutab ta suvekuudel , kui perekond on Narva-Jõesuus suvitamas. Välisreiside asemel, mis olid väga moes kunsti- ja kirjarahva hulgas, kuulus Tammsaare elustiili hulka turulkäimine ja puulõhkumine. Tammsaare oli küllaltki kinnine inimene, ei suhelnud eriti teiste kirjanikega. Tema sõpruskond oli väike: paar juristi, arsti, bibliograaf. Ainult Gustav Suitsuga oli tal elu lõpuni suur vastastikune ausus ja sümpaatia. Eesti Kirjanikkude Liidu nimekirjast kustutati ta liikmemaksu tasumata jätmise pärast. Tammsaare avaldas 1920-1930.aastail 14 raamatut: draama „Juudit”, romaan „Kõrboja
· ''Toomas nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · ''Isade maa" (romaan), 1935 · ''Karge meri" (romaan), 1938 · ''Ekke moor" (romaan), 1941 · ''Leegitsev süda" (romaan), 1945 · ''Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · ''Kas mäletad, mu arm ?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 http://www.kirmus.ee/erni/autor/gail_b.html 03.03.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/August_Gailit 03.03.2009 (Eesti Kirjarahva Leksikon lk 90 ) 7 KOKKUVÕTE Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. August Gailit oskas mitmeid keeli. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses
edasiviiva mõtteviisi toetamise eesti näitelaval. Sellistena oli neil väljapaistev osa möödunud sajandi lõpul ja neid on edukalt lavastatud hiljemgi. [4 2008;06.03] 5 Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koidula_maili.htm/ 2008, 06.03. 2. Nirk,E. Eesti kirjanduse ajalugu(II).Tallinn:EESTI RAAMAT,1966 3. Kruus,O. Eesti kirjarahva leksikon.Tallinn:EESTI RAAMAT,1995 4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/koidula_anne- liiskaerma.htm/ 2008,06.03. 6
kolmandal eluaastal suri Anna Haava. Kiiresti levis leinasõnum üle Eestimaa. Ei olnud eesti kodu, kus poleks teatud Anna Haavat. Matused kujuneisd rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks. Laupäeval, 16. märtsil asetati sark ülikooli aulasse rahvaga jumalagajätmiseks. Kahel päeval ei katkenud inimestevool sarga juurde. Seisti kaua kõrge lilledest kirendava künka ümber. Rahva hinge kasvanud viisidest jäi helisema selge märtsiõhtu vaikus. ALLIKAD Kruus, Oskar 1995. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn: ,,Eesti raamat" Säärits, Ello 2007. ANNA HAAVA Elu ja loomingu lugu. Tartu: ,,Ilmamaa"
TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923) Eesti Kirjanikkude Liidu ajakiri. Esimene toimetaja ning ajakirja ilme kujundaja oli Friedebert Tuglas.
luuletused kurvameelsed. Tema tunded väljendavad nukrameelsust ja selles luulekogus positiivseid mõtteid eriti ei ole. Arvan, et eesti kirjanduses on ta tähtis, aga on kindlasti ka palju olulisemaid luuletajaid. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.kirmus.ee/erni/autor/raud_b.html http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/raud.htm ENEKE nr 3 Oskar Kruus ,,Eesti kirjarahva leksikon" 8
1. Vikipeedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva (01.12.08) 2. Kase Kajar ,,Postimees" Kättesaadav: http://www.postimees.ee/?id=53359 (01.12.08) 3. Kättesaadav: http://klubikad.pri.ee/index.php?topic=338.0 (05.12.08) 4.Pilgrim. Kättesaadav: http://www.pilgrimbooks.ee/page/3194/?cid=3155 (05.12.03) 5.Eesti Päevaleht. Doris Kareva kohtub fännidega. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/452809 (05.12.08) 6. Kruus Oskar. 1995.a. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon" Tallinn, ,,Eesti Raamat",lk.183-184 (10.01.09) 7. Annus Epp, Epner Luule, Järv Ants, Olesk Sirje, Süvalep Ele, Velsker Mart. 2001.a. ,,Eesti Kirjandus Lugu" Tallinn, ,,Koolibri", lk.551-553 (10.01.09)
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jaan Oks. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.zone.ee/saarekirjanikud/jaan%20oks.html http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/1996/syvalep.html http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/17.09.04/elu/6.shtml http://www.sirp.ee/2004/05.03.04/Kirjand/kirjand1-4.html 2. ,,Loomingu" raamatukogu 8-10 1967. Jaan Oks. Tallinn: kirjastus ,,Perioodika" 3. Eesti novellivara. K. Leht. Jaan Oks. Tallinn: ,,Eesti Raamat" 1989 4. Eesti kirjarahva leksikon. Oskar Kruus. Tallinn: ,,Eesti Raamat" 1995 10 Lisa 1 11
lähedane inimene. 10 . Midagi püsivat ja igavikulist ja seda Debora Vaarandi eesti rahva jaoks on aastakümneid olnud on meie seast lahkunud." Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus ning suri 28.aprill 2007 21:43 6. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Kirjanduse Ajalugu. Koostanud ja toimetanud M. Kalda, E. Sõgel 1987. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat. Eesti kirjarahva leksikon. Koosatanud ja toimetanud Oskar Luts 1995 Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat. http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi http://www.postimees.ee/290407/esileht/siseuudised/257819.php http://www.epl.ee/artikkel/327961 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?156230 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?40922 http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/vaarandi.htm http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=227427&sID=20
. Detailirikkad värssportreed kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijaist ja teisitimõtlejatest on sel arengujärgul Sütiste lüürika tunnuslikud zanrid. (www.otsing/Juhan Sütiste) 8. ENE 7 TALLINN: ,,VALGUS" 1975 ENEKE 4 TALLINN: ,,VALGUS" 1986 EE 9 TALLINN: ,,EESTI ENTSÜKLOPEEDIA"1996 EESTI KIRJARAHVA LEKSIKON TALLINN: ,,EESTI RAAMAT" 1995 INTERNETT 9.
Samas on erinevaid inimesi vaja, et muuta elu huvitavamaks, avada teiste silmad ja näidata neile, et ka teistmoodi on võimalik elada. 8 Kasutatud kirjandus 1. Eesti kirjanduse ajalugu, kirjastus ,,Eesti raamat" Tallinn 1969, H. Puhvel 2. Eesti kirjandus, kirjastus ,,Perioodika", Endel Nirk 3. Eesti kirjarahva leksikon, kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn, Oskar Kruus 4. http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg 5. http://www.eal.ee/index.php?article_id=874&page=49&action=article& 9
Oksaneni puhastus, puhdistus, purge ,,Puhastuse" näol on tegu teosega, mis ise ja mille autor on Eestis tekitanud palju furoori sedapuhku just kirjarahva ja teiste ,,kultuuriteadlike" inimeste hulgas. Minu eesmärk ei ole kõigi nende sõnavõtjate arvamustele vastu vaielda või kaasa rääkida, vaid pigem neid võimalikult vähe torkida. Kuna paljudele on muret teinud raamatu vastuvõtt mujal maailmas, võtsin teose lugeda hoopiski pealkirjastatuna ,,Purge". Olen varem lugenud ühiskonnakriitilisi ajaloolisi romaane inglise keeles nii Jaapani kui Keenia, nii USA kui Taani kohta, nii et võrdlusmomendina
,,Vana õunapuu uus kevad." Õunapuude istutamise aktsioonid on ka tänapäeval, kuid rohkem täiskasvanute tegevus. Jõgevamaa Seenoriode ühing otsustas Eesti Vabariigi 100 aastapäeva auks maha istutada 100 õunapuud.1 18. sajandi õunapuude koduaedades kasvatamise algusperioodist on ka üks õunapuu veel kasvamas Viljandimaal Oti talus. 2 2017 tegi EELK peapiiskop üleskutse, et reformatsiooni 500 aastapäevaks istutada üle kogu Eesti 500 õunapuud. EKL 1995. Eesti Kirjarahva leksikon. Kruus Oskar. toim. Tallinn. Eesti Raamat Eesti Imemuinasjutud 1:2 2014. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Kask, Kalju 2012. ,,Meie igapäevane õunapuu." Eesti Loodus nr.2, 8-14 Webermann, Otto Alexander 1978. Studien zur volkstümlischen Aufklärung in Estland. Friedrich Gustav arvelius (1753-1806). Göttingen. Vandenhoeck & Ruprecht Allikad: Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha ... / Kige
Eesti lugejatele on Mats Traat avaldanud luuletõlkeid mitmest keelest, sh on ta vahendanud poola keelest W.Broniewski ja tsehhi keelest J.Wolkeri luulevalimikke. Makedoonia keelest tõlgitud B.Koneski “Armunud tütarlapsed” tõi talle Jugoslaavia luuletõlke preemia 1986.a. Lisaks neile on Mats Traat tõlkinud ka vene, soome, läti jt. luuletajaid. KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID: 1. Eesti Kirjanduse Ajalugu, V köide, II raamat, 1991 2. Oskar Kruusi “Eesti kirjarahva leksikon”, 1995 3. Helju Nigolsi, Merike Rebane Väike Eesti kirjanike leksikon, 1998 4. Internet, Eesti luulearhiivi ja Eesti Kirjanike Liidu leheküljed
Sain teada palju Vildest, mida ma enne ei teadnud ning sain lähemalt ka tutvuda revolutsiooni inkvisatsiooniga, mis paljusid eesti tolleaegseid kultuuri tegelasi pagunlusse sundis. Referaadi kirjutamine andis mulle mõista, kui suure panuse on Vilde tegelikult jätnud eestlase kultuuriellu. 24 11) Kasutatud allikad: 1. Mihkla, K Eduard Vilde elu ja looming Tallinn 1972 2. Kruus, O Eesti kirjarahva leksikon Tallinn 1995 3. http://web.archive.org/web/19991009080620/http://www.ibs.ee/ibs/culture/estonian_li terature/71.html 4. http://www.google.ee/search?q=eduard+vilde+looming&ie=utf-8&oe=utf- 8&aq=t&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a 5. Sõgel, E Eesti kirjanduse ajalugu Tallinn1969 25
annaabi.ee 
