HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes el...
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige
On kirjutanud terve hulga farsilikke näidendeid. Kasutab nende zanrinimetusena sõna ,,égloga". Hispaania (nüüd juba ühendatud) tõuseb renessansi ajal Euroopa kõige võimsamaks riigiks. Sel ajal algab Hispaania Ameerika avastamine ja vallutamine. See toimus enamasti 16.sajandi esimesel poolel. 17.sajandil läheb juhtpositsioon Euroopas Prantsusmaa kätte. 16.sajandi lõpul hakkab Inglismaa Hispaaniaga võistlema. Renessansiga käib kaasas humanism. Rööbiti hakkab tulema humanism ka kirjandusse (kirjanikud saavad inspiratsiooni antiigist) Astuvad vastu päris julgesti võimupoolsele vägivallale. Thomas More ja Esrasmus annavad põhitooni Euroopa humanismile. Erasmuse ideedel on väga tugev mõju Hispaaniale. Hispaania oli katoliikluse kantsiks. Francisco Jimenez de Cisneros- 15.sajandi lõpus. Tuntakse eelkõige kardinal Cisnerosena. Seisab hea paljukeelse piibli väljaandmise eest. Tema eestvedamisel toimus ka juutide vägivaldne väljasaatmine. Ignacio Loyola- baski päritolu
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
Kirjanduse roll noorte elus. Kirjandusel on olnud ja siiamaani on väga tähtis roll ajaloos. Tänu raamatutele õppisid ja õpetati inimesed lugema, selle tõttu oleme me nii kaugele jõudnud nagu praegu oleme. Tänapäeva probleemiks on aga see kas noored loevad raamatuid ja kuidas nad nendesse suhtuvad. Aina rohkem on hakanud kirjandus välja surema, see on kaotanud oma mõju. Selletõttu, et leiutati arvutid ja et tehnoloogia on arenenud nii palju edasi, ei loe enam noored raamatuid. Kunagi ei saa väita, et noorem põlvkond üldse ei loe, aga enamus noortest ei hoia kirjanduse poole. Pole raske arvata, miks see nii on. Tänapäeval on palju pidusid, elektroonikat ning palju muid asju, mis äratavad tähelepanu. Elu on nii palju muutunud, sealhulgas noored. Aina rohkem tekib muid huve, mis juhivad kirjandusest eemale. Samas on raamatutes väga palju õpetlikku, mis aitaks nooremal põlvkonnal edasi areneda. Kurb on mõel...
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
Lilli Promet 1922-2007 Lilli Promet Click to edit Master text sty · Sündis 16.veebruar 1922. aastal Petseris. Second level · 1935. aastal asus Riigi Kunsti Third level Tööstuskooli õppima keraamikat. Fourth level Fifth level · Ajakirjandustöö Noore Hääle toimetuses. · Algus luule kodumaast, armastusest, kirest. · Hiljem huvi proosa vastu. · 1946. aastal sündis koos Ralf Parvega poeg Ralf Parve Juunior. Esimesed raamatud 1958 "Ainult puhtast armastusest" õrn ja romantiline. "Püha kunsti jüngrid" isa mälestuseks. "3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödun...
Tolle aja inimesed ei kulutanud enda aega praegustele ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes infoühiskonnaks, hakati edendama infotehnoloogiat ning kommunikatsioonivahendeid, mille pealetung on suuresti vähendanud kirjanduse osatähtsust. Kuigi tegelikult pole kirjandusele juurdepääs kunagi parem olnud kui praegu, sest on olemas e-lugerid ning lugemisrakendused nutiseadmetele. Tänapäeva inimesel ei ole piisavalt aega, et kirjandusse põhjalikult süveneda. Kiire elutempo hoiab inimesi pidevas liikumises nii tööl kui kodus mitmeid kohustusi täites. Lugemiseks napib enamustel aega, sest tegemisi on niivõrd palju, et päeva lõppedes ollakse väsinud. Kui kiire elutempo kõrvalt leidub veel vaba aega, siis otsustatakse seda enamasti kasutada puhkamiseks ning jõutakse läbi lugeda heal juhul vaid üks raamat, sest toimetused, mis kiirel ajal on tegemata jäänud, tuleb ära teha siis
Isamaa ja tema saatus eesti kirjanduses. Meie isamaa ajalugu on väga keeruline.Eestit on kimbutanud paljud rüüsteretked,mõningad sõjad ja meie üle on võimutsenud mitmed erinevad rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks.See omakorda hakkas literatuuri evolutsiooni pidurdama.Ülikoolides läks õpe venekeelseks,mille tagajärjel langes kirjaoskajate tase.Venestamise ajal oli
aasta novembris-detsembris paari TPÜ eesti filoloogia üliõpilase poolt ja kevadeks koguti tutvuskonnast kokku mõniteist potentsiaalset liiget. Märtsis 1998 kogum organiseerus ja hakkas täies eneseteadvuses pihta kooskäimiste ja üritustega. 19. septembrist 1998 on ühenduse nimeks TNT. Tegevuse lõpetamine Aastaks 2000 oli TNT tervikuna ning selle esileküündivamad liikmed Jürgen Rooste, Wimberg ja Ivar Sild eraldi pälvinud rohkelt tähelepanu, edukalt oli kirjandusse tulnud ka Marie Myrk. 2000. aasta suvel tekkis TNT ridades esmalt loomingulistel, seejärel ka isiklikel põhjustel lahknemine ühele poole jäid aktivistidena Mikk Murdvee ja Neeme Põder, teisele poole Jürgen Rooste ja Wimberg. Kaks viimast reageerisid sellele sügisel TNT-st väljaastumisega ja enese jõulise uuestimanifesteerimisega kirjandusõhtu "Kunstide Valitsus Põrgu tänavas" korraldamise näol Kirjanike Majas.
,,Poeetika" Lood lustakast Robin de Cervantes ,,Teravmeelne Rooma: Vergilius ,,Aeneis", Hoodist. hidalgo don Quijote La Manchast", William Shakespeare ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia" Mida uut tõi Kirjandusse tulid Rahvakeelse kirjanduse Inimene muutus individuaal- ajastu mütoloogilised teemad, mis teke. Loodi oma kirjakeeled. semaks. Maalikunstis rakendati kirjandusse? olid seotud erinevate Erinevate paikkondade keskpunkti teooriat. Kirjutuste Jumalatega. Teatri teke eepikate ja eeposte sünd. loomeallikateks olid tihti kirjanike (näitlejateks vaid mehed)
Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetsed.->J.Ranvere avaldas essee"Ruth";Tammsaare miniatuuri"Armastus";G.Suits"noorte püüded" Siuru(1917-1920) ->F
Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest
G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Noor Eesti viis kultuuri uuele tasandile. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Tähtus: tõsteti esile noori autoreid loodi asjatundlik kirjanduskriitika tõlkekirjanduse arendamine raamatukujunduse tähtsustamine kirjandusteoste vormi loomine eesti keele arendamine Siuru Tähistas põldlõokest. Tekib 1917 aastal vastukaaluks elu tegelikkusele. Hüüdlause oli: Carpe diem! Peamised teemad, millest kirjutati olid loodus ja armastus. Domineeris luule.
Ainus võimalus oli kooliteed jätkata Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus 1898. Mindi hobusega, oldi kolm päeva teel. Treffneri gümnaasiumi kogemuste põhjal kirjutas Tammsaare Tõe ja õiguse teises osas Indreku õpinguteajast Mauruse koolis. Nagu Indreku Mauruse juures, nii pidi Anton Treffneri eragümnaasiumis õppemaksu katteks olema koolis valvur ja lauakatja. Anton asendas viimaks vajadusel õpetajaidki. Tammsaare debüüt trükisõnas saab teoks 1900.aastal. Ta tuleb kirjandusse, kandes endas rahvale sihiseadja ja elu haljastelt nurmedelt umbrohu mahatallaja õilsat missiooni, nagu ta rahvale oma esimestes töödes tunnistab. Noor autor kirjutab sõna otses mõttes elus enda ümber. Varaküpse tõsidusega toob ta kirjandusse ka selliseid inimestevahelisi konflikte ja pingeid, mis panevad ennast maksma ajastu sotsiaalseist oludest sõltumatult( Kooli Alma, Käbe Kaarli noor naene). Toetab Gustav Suitsu almanahhi kiired, kõiki kolme albumit oma kaastööga
vesteloomingus moodustavad oma aja kultuuripoliitikat, erakondade väiklast omavahelist võitlust ja kodanliku riigiaparaadi bürokraatlikkust piitsutavad följetonid. Gailiti novelliloomingu põhiosa on valminud 1923 - 1927 ning avaldatud kahes kogus "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu. 1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone
Lisaks kirjutas ta erinevaid meditsiinialaseid artikleid ja teoseid. Lihtrahva hulgas sai ta tuntuks tegutsedes arstina. Faehlmanni ilukirjanduslik looming jäi tema elu ajal eesti rahvale suures osas tundmatuks. Tema loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud. Ta suri 1850. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. Faehlmann panustas väga palju eesti kirjandusse ja keelde ning tema auks on Tartusse püstitatud mälestussammas. Looming Aktiivne kirjutus ja keelealaline tegevus ongi peamiselt seotud lektoritööga ülikoolis ning ÕES- iga. Faehlmanni tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia,loodusteadlik haridus, usuline vabameelsus ja tihe kokkupuude talupoegadega.Ta oli eestlaste ajalooga lähemalt tutvunud ning ta tunnetas rahvale osaks saanud ülekohtut baltisakslaste poolt. Faehlmann pidas lugu eesti rahva
IMPRESSIONISM (19. sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille
Kirjutada proovis ta üsna varakult ning tema romaan ,,Tuulearmuke" saigi 1927. aastal kirjastuse Loodus esimesel romaanivõistlusel teise auhinna. See tunnustus otsustas Alveri elus palju. Ta katkestas õpingud Tartu ülikoolis ja pühendus täielikult kirjandusele. Tartus kohtus ta ka Heiti Talvikuga, kellega nad 1937.aastal ka abiellusid. Teise maailmasõja ajal saadeti Heiti Siberisse, kus ta ka suri. Alver ise heideti välja kirjanike liidust ning jäeti ilma ka avaldamisõigusest. Kirjandusse tagasi pöördus ta ,,Jevgeni Onegini" tõlkega, mida on peetud ka eesti tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965.a ilusid tal pärast 20-aastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses ja valikkogu ,,Tähetund". Siitpeale hakkas luuletaja hilisloomingu viljakas ajajärk. Betti alver oli tähelepanuväärne isiksus. Ta ei teinud järeleandmisi ühelegi võimule ega kirjutanud midagi tellimuse täitmiseks.
uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte; taastus realistlik filosoofiline romaan; kasvas ka huvi tegelaste psühholoogiliste probleemide vastu. Perioodid Realismi arengus eristatakse kahte põhiperioodi: I.18301870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid II.18711917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Stendhal Eluajal peaaegu tundmatu, talle juhtis tähelepanu Balzac Kirjandus peab teenima ühiskonna huve, inimesi mõjutama Kunst peab lähtuma tõepärasuse nõudest Mõistus peab kontrollima emotsioone Tegelased võimelised analüüsima oma tundeid " Punane ja must" Gustave Flaubert
Kivirähk, Andrus sündinud 17. augustil 1970. aastal on hariduselt ajakirjanik, kes on lõpetanud Tartu ülikooli. K. on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. K. on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. K. alustas humoreskidega 15-aastaselt. K. töötab Eesti Päevalehes. K. sai kuulsaks 1990 aasta alguses Ivan Orava lugudega. Kivirähu kuulsaim raamat on ,,Rehepapp". K. on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. K. kirjutab lugusid seeriatena, kus tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailma nähakse.
Novelli tüpoloogia Suletud novell. · NOVELL tuleb itaalia keelest novella uudis, uudsus · Tekkis keskaja lõpus · Üllatas uudsusega · Suletud novelli tõi kirjandusse Giovanni Boccaccio · Suletud novell keskendub ühele sündmusele · Sündmused esitatakse kronoloogiliselt · Tegevus areneb tõusvas pinges · Inimesekujutus on staatiline · Lõpeb puändiga Avatud novell. · Tsehhovlik novell, modernnovell · Sündmustik pole oluline · Esiplaanil inimsuhted, tegelaste sisepinged · Lahendusi ei anta · Lõpp jääb avatuks · Kalduvus fragmentaarsusele Süzee arengu etapid 1
Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Mis aastatel tegutses Noor-Eesti? 1905-1916 2.Mida uut nad tõid kirjandusse? Nad tegelesid keeleuuendustega ja nende põhiline suund oli uusromantism, estetism. 3.Kes sinna kuulusid? (5) Suits, Ridala, Tuglas, Aavik, Linde 4.Millist suunda esindas Siuru? Modernismi suund, jätkas Noor-Eesti suunda, nad tõid impressionismi. 5.Kes sinna kuulusid? (5) Under, Visnapuu, Suits, Gailit, Semper 6.Millised olid Tarapita tegutsemispõhimõtted? Nad väljendasid ekspressionismi, tõid ajaluule, nende ülesanne oli eesti kirjanduse ja kirjanike eest võidelda. 7
II periood: näidendid, jutustused. Tegevuspaikadeks Vene väikelinnad, miljööd ei kirjaldata, vaid antakse edasi detailidena. Korduvad motiivid on raisatud õnn, hingeüksildus. Stiilist täpne, ilmekas. ,,Daam koerakesega" ,,Palat nr 6" ,,Jonõts" Näidendid: ,,Ilma isata" ; ,,Kirsiaed"; ,,Kolm õde" ,,Kajakas"; ,,Onu Vanja"; ,,Ivanov" Ivan Turgenev Vene kirjanik, kes tuleb kirjandusse läbi luule. LOOMING: Romaanid: ,,Isad ja pojad"(põlvkondadevahelised vastuolud) ,,Aadlipesa"(armastusekolmnurk, pühendatud noorele põlvkonnale) ,,Eelõhtul"(50ndate aastate Venemaa- armasta seda, mida sa tõepoolest väärtustad) ,,Uudismaa"(talupojad vabaduses) Jutustused:
omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare. 44ndal aastal lahkub Rootsi, kus elab elu lõpuni ja jätkab intensiivselt loometööd. Loomingu I periood: 19261933 (Saaremaal) Tuli kirjandusse intrigeeriva teemaga ,,Surnu surm". See on jutustus pidalitõbiste elust. Saaremaal oli üks tõsisemaid selle haiguse koldeid. Mälk on seda teemat kasutanud mitmes novellis. Kirjanik ei räägi mitte haiguse füüsilisest pooles, vaid sellest, kuidas pidalitõbised olid ühiskonnast välja heidetud ja olid justkui enne surma juba surnud. ,,Kesaliblik" suvitusromaan, mis meenutab Gailiti ,,Muinasmaad" ja Tuglase ,,Felix Ormusoni".
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997)
"Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi. VEEL LOOMINGUID Gailiti kuulsus põhineb tema romaanidel "Toomas Nipernaadi" (1928) ja "Ekke Moor" (1941), mis tõid eesti keelde ja kirjandusse "nipernaadi", romantilise hulkuri kujundi. A.GAILITI PEREKOND Aastal 1933
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971. a Tallinnas. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Tartu ülikoolis Eesti filoloogiat. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Varane Looming Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring". Kasutas: futuristliku luule võttestikku keelelist võõrutust eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik Hilisem Looming 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust.
Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde
ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine; oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; Hakkas mõju kaotama 19.saj. 30.nendatel kangelasteks on harilikud inimsesed; kasutatakse tavalist keelt. Teosed põhinesid faktidel. Põhiperioodid: 1. 1830 1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. 2. 1871 1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. 20.saj realism arenes mitmessuunas, üheks naturalism (elunähtuste kopeerimine, fotografeerimine). 19.saj hakati realismi nim. kriitiliseks realismiks. Zanrid: romaan, novell ja jutustus (19.saj. realistlik luule ja draama)
Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde.
1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 1944. aastal jõudis Gailit avaldada ka kolm romaani(,,Isade maa", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor). Rootsis ilmunud romaan ,,Leegitsev süda" . Paguluses võttis Gailit eesmärgiks Eesti kirjanduse edasiarendamise, loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Viimased teosed ,,Üle rahutu vee" ja ,,Kas mäletad, mu arm?".
Anna haava Pille-Riin Järv Reelika Koskora Marete Hüdse 9A Elulugu Anna Rosalie Haava 15.10.1864 13.03.1957 Kasvas Tartumaal, Kodavere kihelkonnas Alustas kooliteed 9- aastaselt 1884 lõpetas tütarlastekooli koduõpetaja kutsega 1886 tuli kirjandusse 1906 aastast vabakutseline kirjanik Tartus Töötas ka õpetaja, kasvataja ja halastajaõena Tartus, Saksamaal ja Peterburis Looming Esimene luuletus ilmus aastal 1886 Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused" (1897) ,,Peotäis tõtt" (1900) ,,Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910) ,,Põhjamaa lapsed" (1913) ,,Meie päevist" (1920) ,,Siiski on elu ilus" ,,Laulan oma eesti laulu" Luuletus Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind,
1922 - 1969 Superjuustusai + sõber Elulugu - Prantsuse päritoluga, inglise keelt hakkas õppima 6- aastaselt. - Columbia ülikoolist sai stipendiumi ameerika jalgpalli mängimiseks. - Mereväelises teenistuses oli ainult 8 päeva diagnoositud isiskuse skisoidse häire tõttu. - Vahistati ning määrati kautsjon. - Abielus kolm korda, kolmandast abielust tütar Janet. - Praktiseeris budismi, katsetas paljusi narkootikume. - Stiil - biitnikud - 1950ndail tuli ameerika kirjandusse uus põlvkond - Beat Generation. - Püüe vabastada kirjandus akadeemilisusest e. tuua see “tänavale”. - Vihkasid ameerika elulaadi. - Looming anarhistlik ja vahetu, kirja pandud narkootikumide, džässi, seksi või spiritismi abil teravdatud tajuga. Tuntumad teosed - “Teel” (“On the road”) - “The Dharma Bums” - “Big Sur” - “The Subterraneans” - “Visions of Cody” “Teel” - Kirja pandud spontaanses proosas e. “esimene
ja 70. aastate vahetusel. Siis said ilmuda mõningad varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid uued noored. Tekstid muutusid kas kujundirikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60
analüüs; objektiivsus-autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli; kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära. · Realismi arengus eristatakse kahte põhiperiooodi: I.1830-1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid; II.1871-1917: realsim levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. · Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; realistlik luule ja draama tõuseid esile 19.sajandi lõpu poole. · Realistlik romaan- kujutatakse nn. tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus, autori vaatepunktist.
Sven Kivisildniku raamatute hulka kuuluvad näiteks: „Märg Viktor“, „Dawa vita“ ja „Null tolerants“.(Vikipeedia, 2015) Kirjaniku kirjutamisstiili puhul on just kiidetud tema oskust pinget kasvatada ja kaasa haarama. Samuti on välja toodud tema innukust ja pühendumist oma loomingusse. („Sündmus koht“ lk 12) KOKKUVÕTE Kirjanikust nimega Sven Kivisildnik ei olnud ma enne referaadi alustamist midagi kuulnud. Nüüd aga tundub, et olen mõistnud tema panust Eesti kirjandusse ja imetlema hakanud tema ettevõtlikkust ja jaksu. KASUTATUD MATERJALID Google, Vikipeedia, Sven Kivisildnik „Sündmus koht“ Tsiteerimismehhaanika „Liivlastes“
J. Liivi luuletused on publitseerinud Arne Vinkel ,,Teostes" (1954) ja koondkogus ,,Sinuga ja sinuta" (1989). 3 Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat. Kokkuvõte Referaat rääkis Juhan Liivi nukrast elust ja tema loomingust, mis on Eesti kirjandusse sügava jälje jätnud. Juhan Liiv sündis 1864. aastal Alatskivil. Pere oli vaene ja Juhan ei saanud esialgu väga head haridust. Pelgupaigaks maailma eest leidis ta looduse kodukohas. Nooruses töötas ta mitmes ajalehes ning kirjutas mitu jutustust ja palju luuletusi, mis Eesti rahvale tänapäevani südamelähedane on. Veel väga noorena haigestus ta ränga töö pärast skisofreeniasse. Pärast seda üritas ta mingi aeg veel mõningaid töid teha. Kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1913
keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt.
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt
· Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ning peale seda veel Väike-Maarja kihelkonnakoolis (Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. · 1919 kolis Tallinna. Looming · Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega nt. "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad" · Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933) · Romaan Tõde ja õigus (19261933), käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini.
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha
inimesed. · Põhilised tunnused : sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu, asjalik sündmustik, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, kangelasteks on harilikud inimesed jne. · Eristatakse kahte põhiperioodi: I. Realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. II. Realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Kõige edukamalt viljeleti realismi Prantsusmaal, Venemaal ja Inglismaal. Olulisemateks zanriteks on novell, romaan ja jutustus. Prantsusmaa : Balzac, Flaubert, Voltaire Inglismaa: Dickens, Thakeray, Shaw, Galsworthy Venemaa : Tsehhov, Tolstoi NATURALISM · Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust.
külaline” „Robinson Crusoe” „Kolm musketäri” „Kuritöö ja karistus” *esile tõstetakse *uus žanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
Koostaja: Rühm: A. Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17.august 1970.aastal ja on eestikirjanik. Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust Töötab hetkel Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrusel on naine ja kolm last Andrus Kivirähk sai kuulsaks 1990.aastate algul,Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984.aastal Ta on tuntud eestikirjanik,nii täiskasvanute,kui ka laste seas. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud senarist filmis Lepatriinude jõulud. Elulised situatsioonid segunevad tema näidendeis viidetega fantaasiamaailma ning muutuvad seeläbi ilmnenud äärmuslikus igapäevarealismis üdini koomilisteks ja lausa sürreaalseteks, kuid jäävad seejuures vaatajale
nn romantismi viimane luuletaja ja selle ületaja Loomingus väljendub ka valgustuskirjanduse, Weimari klassikute, realismi ja sümbolismi elemente Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks Tõstis följetoni (lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut) ja reisikirja kunstilisele tasemele Tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse Kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist ja satiirik, keda imetleti ja kardeti Oma päritolu ja poliitiliste vaadete tõttu kiusasid teda pidevalt rahvuslased, see väljendub ka tema loomingus ja selle mõistmises Õppis Bonni, Göttingeni ja Berliini ülikoolis 1816 - esimesed luuletused ,,Ein Traum, gar seltsim", ,,Mit Rosen, Zypressen" (kasutas pseudonüümnime) 1817 - hakkas avaldama luulet
külaline" ,,Robinson Crusoe" ,,Kolm musketäri" ,,Kuritöö ja karistus" *esile tõstetakse *uus zanr: MIDA UUT TÕI *kõrgstiil kirjanduse kasvatuslik ülitundeline *huvi tegelaste AJASTU *teravad kontrastid funktsioon pihtimus *lüürika areng psühholoogiliste KIRJANDUSSE? *lüürika kängumine *sentimentalism probleemide vastu *kuiv moraliseerimine
annaabi.ee 
