Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos Ta avardas eesti luule arenguvõimalusi uue luulesüsteemiga
pilklik suhtumine tõusikutesse, avalikud esinemised ja sagedased skandaalid. 18. Millal tegutses Tarapita? Kes siurulastest kuulusid ka Tarapitasse? Miks ülejäänud jäid kõrvale? Alustas tegevust 1921. Siurulastest kuulusid Adson, Suits, Tuglas ja Under. 19. Mis eraldas tarapitalasi siurulastest? Millest kõneles nende manifest? Siurul polnud manifesti, nende tegevust võib kokku võtta lööklausega Naudi hetke! 20. Keda kutsuti kirjandusringkondades vürtsiks ja poeeside kuningaks? H. Visnapuu 21. Iseloomusta Underi luulet. Ta kirjutas armastusest häbenemata. Underi luulekeel on ladus ja värvikas, ta kasutas ka murdevorme. 22. Keda on nimetatud osavaimaks valetajaks eesti kirjanduses? A. Gailit 23. Nimeta üks Gailiti hulkromaan ja üks sõjaromaan. Hulkromaan ,,Ekke Moor" ja sõjaromaan ,,Isade maa" 24. Iseloomusta kirjanduselu 1920ndail. · Toimus I maailmasõda.
· "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001) Filmiarvustusi: ,,Õnne 13" ( Kingsepp Johannese ja Kaljo Kiisa võrdlus ) Kaljo Kiisk ja kingsepp Johannes polnud identsed. Roll oli kogu oma loomulikus tarkuses ja südamlikus meelekindluses pisut lihtsakoelisem kui osatäitja. Kiisk ise oli avaram, kavalam, vastuolulisem, andekam, intelligentsem natuur. ,,Nipernaadi" - Tugevasti omanägemuslik teos, mis tekitas algul kirjandusringkondades ja raamatusõprade seas poleemikatki, sest polnud nagu eriti täpselt Gailiti moodi, kuid mis hiljem kujunes ootamatult laialt tuntud ja armastatud rahvafilmiks, ühtlasi tõestades niihästi kirjandusteose päris-gailitlikku elujõudu kui ka isikupärase reziikaemuse kunstilist lumma. ,,Hullumeelsus" - see valusgroteskse mõttega linateos, valendav esteetiline pärl, mille levi ühes hullumeelses riigis vägivaldselt katkestati, nii et õnnestunud teosel polnud võimalik
Flaubert'i täpne kirjutamisstiil on mõjutanud mitmeid tema aja ning ka 20. sajandi kirjanikke nagu Émilie Zola ning Franz Kafka. Tema hoolikas kirjutamisviis tuleb ilmsiks ka siis, kui võrrelda tema teoste arvu tema kaasaegsete kirjanikega. Flaubert kirjastas palju vähem, kui oli tol ajal normiks ning ei suutnud iialgi kirjutada teost aastaga valmis, nagu tegid seda oma parimatel aegadel tema kaaskirjanikud. Sellest hoolimata oli ta oma elu lõpus kõige mõjukam prantsuse realist ning on kirjandusringkondades tänaseni austatud. Tähtsamad teosed · Narri päevik (Mémoires d'un fou) (1837). Päevik, mis räägib Flaubert`i kirest Elisa Schlésinger`i vastu, kes oli abielunaine ning kirjanikust 11 aastat vanem. · Madame Bovary (1857). Romaan Emma Bovary elust, armastusest ja surmast. Ilus naine, kes ei ole rahul oma abieluga, on abielus väikelinna arstiga, kelle nimeks on Charles Bovary Emmal on mitmeid armuafääre, mis viivad ta
Virginia Woolf (1882-1941) Virginia Woolf (neiupõlvenimega Virginia Stephen) sündis 1882. aasta märtsis Londonis, viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust. Ta oli tütre igapäevane vestluskaaslane nende tunde vältavates analüütilistes aruteludes. Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895.
aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades, tegi kaks Euroopa reisi ja elas seejärel Jasnaja Polnjas, pühendudes humanistlikele ideedele. Ta oli seisukohal, et Venemaa elu võib muuta vaid inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta avas oma mõisas talulastekooli, asutas vabakasvatuse põhimõtete järgiva pedagoogilise ajakirja ja koostas õpiraamatuid. Teda mõjutasid Rousseau teosed. Ideest kirjutada dekabristide ülestõusu käsitlev jutustus, kasvas välja nelja köiteline ajalooline epopöa ,,Sõda ja rahu". See oli 19
,,Peaproov", ,,Vaimude tund Jannseni tänabvas", ,,Kümme neegrit", ,,Kolm põrsakest ja hea hunt", ,,Graal", ,,Huntluts", ,,Meister ja Margarita", ,,Vend Antigone ja ema Oidipus" ja veel mõni. Artur Alliksaar Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. 1949-1957 arreteeriti ja saadeti sundasumisele Mordvasse. 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli ta tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju teistele kirjanikele. Tituleeritud boheemlaste kuningaks, sest ta elas boheemlaselu ja luges oma luulet ette Werneri kohvikus kuna ei saanud teoseid avaldada. Luule märksõnad: vangla aastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis, surm, veri, armastus, mälu, õhk, vesi. Lõi algupärase luulevormi. Põhiosa tema loomingust nägi ilmavalgust pärast tema surma. Olulisemad loominguaastad olid 1960-
Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud ühistöös: „Küüni täitmine“ (Hando Runneliga) ja „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus“ (Vaino Vahinguga). Looming on dialoogiline, ei ole realistlik, mingi hämarus. Kohad on olulised, koht tingib sageli tegelaste käitumise ja keelepruugi. Sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Doris Kareva („Vari ja viiv“)
Ülim ja täielik kohatus, mida omakorda võimendab Kafka jahe ja diskreetne, peaaegu tundeid välistav stiil, iseloomustavad nii Josef K. olukorda kui ka protsessi ennast kõige täielikumalt. Kafka ülim skepsis mistahes lahenduste ja väljapääsude suhtes kumab läbi igast «Protsessi» reast, raskendades sellega teose tõlgenda- mist pelgalt subjektiivse mässu ja kriitikana valitseva bürokraatia ja ülekohtu aadressil. Kafka novellid Nagu juba öeldud, oli Kafka oma eluajal kirjandusringkondades tuntud kui meisterliku stiiliga novellist. Nagu ta ise oma kirjan- duslikus «testamendis» märgib: «Kõigest, mis ma olen kirjutanud, kehtivad ainult raamatud «Otsus», «Kütja», «Metamorfoos», «Karistuslaager», «Maa-arst» ja jutustus «Näljakunstnik».» Kõik need on kas novellid või novellikogud. Kõik need on 2002. aastal ka eesti keeles ilmunud. Novell «Otsus» on Kafka üks esimesi teoseid üleüldse. Selle
(Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks. "Madame Bovary" oli anti-romantiline teos (peategelane hukutas end liigse romantilisuse tõttu). Teost kirjutas ta aeglaselt ja viimistles pikalt, taotles täiuslikkust
vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks. "Madame Bovary" oli anti-romantiline teos (peategelane hukutas end liigse romantilisuse tõttu). Teost kirjutas ta aeglaselt ja viimistles pikalt, taotles täiuslikkust.
Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Alustas ilmumist ajakiri ,,Looming", esimene toimetaja Tuglas. 20 ndate lõpus kirjanduslik ajaleht ,,Kirjanduslik orbiit". Loodi kultuurikapital. ,,Looduse" romaanivõistlus pani aluse romaani viljelemisele ning tõi kirjandusse palju noori autoreid. 30ndad: Kirjanduselu keskuseks Tartu. Kehtestatud oli nn vaikivolek, mis andis riigipeale diktaatorlikud õigused. Loodi ajakirjandust valvav Riiklik Propagandatalitus. Kirjandusringkondades arutleti milline peaks olema tõeline rahvuslik kirjandus. Asutati riigivanema auhind, mille esimeseks laureaadiks oli A. H. Tammsaare. Kuulutati välja raamatuaasta millega tähtistati eesti raamatu 400-aastast iga. Asutati ajakiri ,,Varamu", toimetaja Visnapuu. Vastukaaluks asutati Tartus ajakiri "Akadeemia". Ilmus ka A. Orase koostatud ,,Arbujad", mille järgi kogumikus ilmunud autorid oma rühmitusele nime võtsid. · Tammsaare elu ja looming 1878 Albu vald 1940 Tallinn
alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa
väikeametniku alandatud, rusuvat elu. Tema tolleaegne eluvaade seisnes selles, et inimene on oma loomult hea, kuid rikkus rikub rikkad inimesed, vaesus muudab vaesed halvaks ja õnnetuks. Juba esimeses teoses paistis silma inimpsüühika süvakirjeldusega. Teos võetakse hästi vastu, Dostojevski pääseb kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul Dostojevski kaugeneb senistest toetajatest, vb põhjuseks tema loomus, mis on kinnine, teiselt poolt vaated, kuidas ühiskonda parandada. Kuna kirjandusringkondades levisid pigem sotsialism, ateism, materialism, ei kuulunud need tema vaatega kokku. Ühines teiste teisitimõtlejatega, eelkõige Petrasevskiga (ringi kutsuti ,,petrasevskilased"). Teemadeks ikkagi rohkem vabadust, õiglust inimestele, pärisorjuse kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa
olekski varem tindiga paberile kirja pandud. Mõnikord muutus pinge ülemäära suureks, seda oli raske taluda. ... Selle hämmastava teose filosoofilist ja kõlbelist mõtet ei taibanud ma kaugeltki kohe..." Bulgakovi lesk Jelena Sergejevna võttis käsikirjad enda kätte ning proovis neid trükki anda. Ja 1966 aasta novembris ning 1967 aasta jaanuaris ilmus ajakirjas "Moskva" üsnagi tsenseeritud versioon teosest. Tsenseeritud tekstilõigud läksid aga kirjandusringkondades kiirelt liikvele. 1967 aastal ilmus Pariisis esmakordselt täisversioon romaanist. 1969 aastal Saksamaal. 1968 aastal ilmus kirjastuse Eesti Raamat poolt esimene eestikeelne tõlge. Eesti keeles on veel lisaks teost trükitud 1995. aastal kirjastuse Perioodika sarjas Europeia ning 1997. aastal kirjastuse Varrak sarjas Iiris. 1973 aastal trükiti Venemaal viies versioon teosest täistekstina.
jõudnud! SEVÕRJOV: Te ei taha, et ma loen? POLEVOI: Tahan küll. SEVÕRJOV: "ma jään kindlaks " POLEVOI: Aga panna kinni (lööb sõrmedega nipsu) vaat nii ühte näitemängu mahategeva arvustuse pärast! SEVÕRJOV: "Ma jään kindlaks selle saatusliku mõtte juurde, et vaatamata meie kirjandusringkondades üldlevinud arvamusele... vaatamata sellele, et meie Heraskov sai võrdseks Homerose ja Vergiliusega (Ketser, kes on mõõdukalt purjus, ilmub Polevoi vaatevälja.) 57 POLEVOI: Ketser! Kuulsite? (lööb sõrmedega nipsu) "Telegraaf" läks tulega mängmisega liiale! SEVÕRJOV: " et meie noor luulelõvi Kukolnik jõudis esimese
a. Kujutab Peterburi väikeametniku armetut alandusi täis elu. Eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga rikkus rikub rikkad inimesed, ja vaesus vaesed halvaks. Põhimõtteliselt ühiskond rikub inimesi. Paistis silma inimpsüühika käsitlemisega, mida tegi väga süviti, see oli väga sügav. Teos võeti hästi vastu- pääses kirjandusringkondadesse. Mõne aasta jooksul ta kaugeneb kirjanikest ka oma pooldajates- ta oma loomus väga kinnine. Vaated, kuidas ühiskonda muuta ja parandada. Kirjandusringkondades ju levisid pigem sotsialistlikud, ateistlikud materjalistlilikud ideed, kuid need ei sobinud tema elukäsitlusega. Liitus teisitimõtlejatega- Petrasevskiga. Teemaks see et pärisrjus tuleb kaotada, rohkem vabdust ja õigusi inimestele. Levis revolutsiooni mõte. 1849. aastal aprillis nad kõik areteeriti. Pool aastat vangistust, kuid siis määras kohus surmanuhtluse- mahalaskmine. Detsembris viidi nad hukkamisele ning 3-4 tapeti (paarkümmend inimest umbes). Kuid
tegeleb ka kirjandusega. Tõlgib ning elab tagasihoidlikku elu. Mehel on aga paheline kirg: ta on sõltuvuses hasartmängudest. Peagi hakkab mees pühenduma täielikult kirjandusele. Ilmub ,,Vaesed inimesed" (1845), mis räägib Peterburi väikeametniku armetust elust. Dostojevski arvamus on, et inimesed on loomult head, kuid sotsiaalne keskkond muudab rikkad kurjaks ja vaesed õnnetuks. Juba esimeses teoses jälgib autor inimese psüühilist arengut. Kirjandusringkondades võetakse Dostojevski meeldivalt vastu, kuid pärast seda, kui mees hakkab üha rohkem pooldama kristlikku headust, kaugeneb seltskonnast. Mees hakkab suhtlema teisitmõtlejatega, kelle vaimne isa oli Petrasevski, veenduud sotsialist. Mõeldakse ühiskonna parandamisele, pärisorjuse kaotamisele. 49. aastal punt vahistatakse ning sõnumi andmiseks korraldas riik näidisprotsessi. Dostojevskile määratakse surmanuhtlus, kuid kedagi siiski ei hukatud
Võtab eeskuju Scottist, ja ta saab aru, et kirjutada head ajaloolist romaani, selleks tuleb ka ajalooline taust läbi töötada. 1799 valib, 10 aastat pärast Prantsuse Revolutsiooni. Tegevus Retoonis, kus siis kohalikud ülikud, lollitavad kirjaoskamatuid talupoegi. Kogunevad metsadesse ja võitlevad kuningavõimu eest kui kuningat pole olemas. 1829. Ilub oma nime all teos nagu ,,Suaanid ehk Bretagno aastal 1799" see teeb kirjandusringkondades kuulsaks. Tohutu töövõimega ja avaldab mõne aasta jooksul ajakirjades ja eri raamatuina üle 20 teose, millest kõige tuntum on ,,Sagräännahk". Otsib kogu aeg oma zanrit. Otsustab, et kirjanik peab kirjutama elust tõtt, mitte ei pea olema peen romantik, kirjanik on omamoodi teadlane, oma kaasaja ajaloolane ja tema kirjutab selleks, et inimesed saaksid paremini aru nii oma elust kui ka oma ajast. Heaks kirjanikuks peab Tolstoid.
Mihkelson on autor, kes jõuliseks läbi edasise loomingu *aku sai tühjaks* 31.03 Madis Kõiv (1929-2014). Kõiv sündinud Tartus, aga suurema osa nooremast lapsepõlvest on ta elanud LE-s, võru keele kõneleja, kasutanud seda ka oma tekstides. Käis pikemalt koolis Valgas, perekond elas Valgas ja tuli Tartusse tagasi. Formaalselt lõpetas kooli Tartus. Õpis ülikoolis füüsikat, hiljem tuli Tallinna periood, töötas füüsikuna ja 60ndatel tuli Tartusse tagasi. Liikus kirjandusringkondades. Liikus Alliksaare ja Vahinguga. Keegi füüsik, isemõtleja on kirjanduse vastu huvi tundnud, aga õieti sel ajal kirjanikust Madis Kõivust midagi ei tea. 60ndatel kirjanduslikku loomingut alustab, tuleb hiljem päevavalgele. Tegemist avara vaimuga ja tegelasega, kes jõudis tegeleda mitmete asjadega: maalikunstiga, filosoofiaga. Analüütilise filosoofiaga tegeles palju, ka kirjanduslik käsitlus Merilaile. Võib öelda, et analüütiline filosoofia on filosoofilises mõttes tema põhiala
Esmalt suri isa, siis olid naisel 54 närvidega probleemid ja ka poeg haigestus raskelt. Selle tagajärjel oli ka Hessel hingeline kriis, millest aitas väljuda Carl Gustav Jungi eneseanalüüs. Pärast abi sai otsekui uueks. 46 aastal pälvis Nobeli kirjanduspreemia. 62 aastal sureb leukeemiasse. Alustas kirjutamist uusromantiku, impressionistina. Kõigepealt luuletas aga oma nime kinnitas kirjandusringkondades teosega „Peter Camenzind“. On arenguromaan, peategelane ei kohane keskkonnaga ja asub otsima iseennast. On mitmed jutustused, romaanid. Käsitleb kunstniku, looja, abielu temaatikat. Pälvis tähelepanu aga ei eristunud. Eristus teosega „Demian, ühe nooruse lugu“. Taas noore inimese iseenda leidmisest. „Siddharta“ Idamaade filosoofia. 27a „Stepihunt“- modernistlik käsitlus, maailmakirjandusse jäädvustamine. 43 ilmub
annaabi.ee 
