Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand teemal MINA ISE ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
minust, tegelen, mikk, elan, vanaemaga, õed, paranenud, tegelenud, oskuseid, radadel, ootan, sealgi, kuulsast3. Kuidas sa sattusid selle ala juurde? Seda on suht raske öelda, sest ma ise täpselt ei mäletagi. Ma kolisin linna 14 aastasena ja siis osteti mulle mägiratas, hakkasin sellega igast hüppeid tegema ja skateparkides käima. Mägiratas läks puruks ja siis ärisin kuskilt bemexi endale. Väiksena sai juba ema läpparis Dave Mirrat mängitud, võibolla sealt see pisik külge hakkaski pean Mirrat tänama sellel puhul . 4. Mis hoiab sind selle ala juures? Olen põhimõtteliselt 7 aastat tegelenud sellega ja see on mul välja kujunenud eluviisiks, ma sean oma elu selle hobi järgi. Seda hobi, millega sa oled kõvasti vaeva näinud, mis on nõudnud sult kõvasti keskendumist ja pühendumist, ei saa lihtsalt minema visata, sellest ei saa lahti. Kõik sõbrad ja tegevused on kujunenud selle ümber. Bmx on täiesti vaba hobi, kus ei ole mitte mingeid reegleid, pole kohustusi, pole asju mida tohid või ei tohi teha. Sa võid kasutada oma
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapi
Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma elan koos oma perega, vanaemaga ja tädi perega ühes suures majas. Kokku on meie majas 11 inimest
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi,
Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma küll vanemate kulul, kuid pean mõtlema sellele, et saaksin tulevikus omapäi hakkama. Seetõttu pean oluliseks, et saaksin omale hea hariduse ja võimaluse edasi õppida ning tänu sellele oma elus midagi saavutada. Pean küll tunnistama, et koolis on mul tõusud ja mõõnad nagu ikka elus olema kipub, kuid ma proovin lõpuks anda endast alati parima ja loodan, et tulevikus tasub see mulle ära. Kindlasti on oluline, et ma saaksin vabalajal
Esimene aasta uues koolis Kindlasti nagu paljudel oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti. Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad. Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks.
majanduslikel põhjustel ja haridust omandama, leidsin ma kinnitust, kuigi hariduse pärast mindi vähem. Palju mindi välismaale ka pere tõttu või järgneti sõpradele. Oma eesmärgid sain ma enam-vähem täidetud. Aja planeerimine oli töö alguses raske, sest mõnda aega oli tunne, et kevad on veel kaugel. Aegamööda harjusin planeerimisega ja lõpuks sain aru, et eesti vanasõna „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“ peab paika. Andmete analüüsimise oskus on paranenud. Olen õppinud paremini koostööd tegema. Minu töö valmis tänu koostööle väga paljude inimestega. Tänan kõiki vilistlasi, kes saatsid mulle täidetud ankeedid, kes suhtlesid minuga kirja teel. Tänan Ülle Anti, Ene Vahtu, Helve Zõbinit, Merje Põtra, Lemmi Sarve, Sirve Paasi, Riina Paluoja. Tänan koolikaaslasi, kes aitasid otsida kontakte, ning oma peret, kes oli mulle igati abiks ja toeks.
............................................................................. 13 3 Sissejuhatus Olen fotograafiast huvitunud juba 1. klassist saati. Mul oli siis väike Canoni digifotokas millega klõpsasin Alu pargis loodusest ja lindudest pilte. Mulle väga meeldis seda teha, mind võlus erinevate lindude käitumine ja nende väimus. Sellega tegelesin umbes aasta või veidi kauem, kuid lihtsalt lõbu pärast. Siis jäi väike vahe sisse kui ma ei tegelenud fotograafia kuni ma hakkasin oma ema peegelkaameraga pildistama. Olin siis 13 ja proovisin teha pilte loomadest keda kohtasin vahel põldudel. Alguses sõitsime emaga mööda metsateid ringi ja jälgisime kas mõni loom jääb kaamerasilma ette. Sellest arenes edasi minu suurem fotohuvi. Ostsin endale poole aasta pärast enda kaamera ja hakkasin tegema rohkem maastikufotosi ja portreesi. Nüüd pildistan regulaarselt looduses ja linnas
paindlikkust ja uuenduslikust. Kui mul tekib pere, siis ma ei tahaks viibida töö ajal väga kaugel, kui juhtub midagi mu perega, ja mina ei saa appi tulla, siis see jääb mulle küll südamesse kripeldama, näitab justkui hoolimatust ja ükskõiksust. Ja soovin, ka et minu töö eest mind kiidetaks vahel, kuid ka mitte üleliia. Siis ma vähemalt tean, et mind vajatakse, ja ma olen asendamatu. Mis saab minust 3 aasta pärast? Esialgu, arvan, ma et olen lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õnneks edukalt ja olen endale mingi töö leidnud. Kuni ma ei ole veel aru saanud, mis see sotsiaaltöötaja amet endast päris igapäevast tööd kujutab, siis arvan praegu, et hetkel veel kohe ei roni sinna ametile, ja alustan pisikestest töödest, nagu kasvatajatöö, logopeed, psüühiliste erivajadustega inimeste koordinaator vms. Kui aga olen näinud
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Esitlus, aruanne, laatade jaosk tooted, kujundus, plakat, jne. Tõsi, vahepeal muutub asi väga pingeliseks, kuid see ei muserda mind. Siiamaani on kõik asjad sujunud ja õigeks ajaks valminud. Loomulikult ei saa mõelda, et olles edukas õpilasfirmaga on tagatud ka edu reaalses ettevõtlusmaailmas. See oleks liiga naiivne suhtumine. Õpilasfirmaga tegelemine on mul aidanud mõista, et heaks juhuks olemisel ei piisa panusest ainult minust endast, vaid suur tähtsus on ka inimestel, kellega koos töötada. Firmal ,,SiiDii" on suurepärane meeskond ja suurepärane meeskonnatöö ning seega tahan ma öelda, et kui ma tulevuikus peaksin sisenema ärimaalima, siis kindlasti koos inimestega, kellega koos töötamist ma naudin, sest nemad annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma eesmärgi saavutamine, võin
" Ma vastan :" Sa pole paremat suhtumist väärt !" · Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. · Ma tahaks sulle karjuda :" Kao siit, ma vihkan sind !" aga ometi ma naeratan ja kingin sulle musi. Ma tean et sa oled mind petnud ja olen valmis minema kaugele, et teada saada kui kaugele lähed sina . · Mitte see ei vapustanud mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. · Ma solvun,Ma armastan,Ma elan.Ma olen inimene,Mitte NUKK kelleotsas trampida.* · Õnn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde. · See on armastus, kui muudad salaja oma päevaplaani, et saaksite kohtuda. · Sa küsisid mult , kas ma armastan sind ? panin pea maha ja vastasin EI ! Seejärel , käskisid sa mul pea üles tõsta , ja öelda sulle seda silmadesse , sa teadsid , et ma ei suuda seda .. sest mu
Liivalaia Gümnaasium Puhkus oma perega Koostas: Kevin Kadak 11b 2008 Sisukord: 1. Minu suvevaheaeg 2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira m
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes
Ja mingil põhjusel see lohutas mind. Teadmine ,et keegi on siin kes on minu pärast nii mures et valab pisaraid. Mõned päevad hiljem olime vennaga jälle puu otsas ja ronisime oksalt oksale üha kõrgemale ja kõrgemale. Me ei saanud enam nii kõrgele kui vanasti aga me saime siiski ronida ja ega ka sealt ei olnud vaatel viga midagi." Venda vaatab taas telekt ja veroonika tõuseb püsti. T: ,, Ma mäletan sedagi päeva. Ma olin vaimustuses ,et vennad saavad nii kõrgele ronida. Nad ei ole minust küll palju vanemad aga paar aastakst on ikka. Ma ei jõudnud sellel hetkel ära oodata aega millal mina saan nii kõrgele ronida ja näha mida nemad näevad seal kõrgel. Kui nad kukkusid ei suutnud ma algul midagi teha. Ma lihtsalt seisin ja vaatasin. Kuidas nad lamavad. Mul oli endalgi tahtmine nende kõrvale lamama minna aga aju teatas, et tuleb ema kutsuda. Järgmisel hetkel olin koos emaga suures toas, silmad veel nutmisest märjad ja pilk vendadel. Ema muudki tegutses
kuna puudusid suuremad probleemid, mida lahendada. Arenguvestlus lõppes positiivses meeleolus ning täis koostöö tahet, et luua lapsele turvaline ja arenguvõimeline keskkond lasteaias. Eneseanalüüs Tegemist oli arenguvestlusega, milles mina olin lapsevanem. Käisin esimest korda. Ootused olid madalamad. Enesetunne oli alguses ärev. Ei teadnud, kuidas alustada või mida öelda, kuid õpetaja suutis selle ärevuse minust eemaldada. Õpetaja suutis minu usalduse väga ruttu võita. Alguses oli ka kartus, et mind peetakse halvaks lapsevanemaks, kuid õpetaja oli hinnanguvaba. Meeldiv oli kui kuulati, mis rääkisin. Kuulasin ka ise õpetajat aktiivselt ning tema küsimustele vastasin, nii nagu oskasin. Õpetaja võttis mind kui tavalist inimest. Ei pidanud, mind rumalaks. Väga palju oli abiks ka sõbralik ja kodune atmosfäär. 3 soovitust
Mida väärtustan? Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Väärtustan vabadust ja olla iseseisev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Nendest kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita ei saa. Vanemad on need, kes rajavad elus vundamendi, nemad juhatavad õigele teele ja aitavad kui v
Ilugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti käsile ja ma armastan
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
ütlen selle ausalt välja , ei sallinud ma Sind üldse. Sa näitasid huvi minu vastu üles , aga tol hetkel ei vaatanud ma Sind veel nii nagu praegu. Õppisin Sind rohkem tundma & Sa hakkasid mulle meeldima. Ajapikku olin hakanud Sind ka armastama. Sulle ma seda muidugi tunnistada ei julgenud. Vaikselt hakkas Su huvi minu vastu vähenema. Minu huvi Sinu vastu aga kasvas ja kasvas ning kasvab ka praegu. Aga ma ei julgenud seda Sulle ikkagi tunnistada. Ma kartsin , et Sa ei ole minust huvitatud , ütled "Ei." ja naerad mu üle. Seega jätsin selle enda teada. Mul hakkas juba lootus kaduma , aga ma ei suutnud Sinust lahti lasta... Siis said sa lõpuks teada mu tunnetest. Ma ei tahtnud Sind enam näha ega tunda , kuna mina ei teadnud mida Sina tunned või mõtled. Aga siis juhtus see , mis juhtuma pidi , ma nägin Sind jälle. Sa ei vältinud mind , ega naernud mu üle. Sa olid selline nagu ikka - tore , sõbralik ja naeratav.
Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile. (Ilves 2011b) Konkurss kooli direktori kohale algas 2012. aasta märtsis. 24. septembril kinnitas halduskomisjon, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktoriks saab Leidi Schmidt, kes oli seni olnud Wiedemanni kooli õppealajuhataja. Ühisgümnaasiumi direktorina alustas Schmidt 8. oktoobril. Schmidti sõnul osales ta konkursil seetõttu, et Wiedemanni kool oli viimastel aastatel palju tegelenud suunaõppega. Kuna tolleaegne direktor Leini Vahtras uue kooli direktoriks ei kandideerinud, ei tahtnud Schmidt, et nende töö kaotsi läheks. (Ilves 2012) Otsiti ka uusi õpetajaid - 30 kohale saabus 86 avaldust, üks lausa Hispaaniast. Palju oli noori, kes tahtsid Haapsalus oma karjääri alustada, ning kandideerijate seas oli lausa 22 meesterahvast. Kuid Haapsalu linnavalitsusel ja haridusministeeriumi vahel oli lepe, mille kohaselt oli Haapsalu koolide õpetajatel eelis
Ta on minu oma. Ma arvan, et ta tuleb ja läheb koos minuga. Ike paneb end riidesse. KIOKO Kuhu sa lähed? IKE Ma pean kaduma. KIOKO Ike, sa poleks pidanud tulema. Kui sa nüüd ära lähed, sa poleks pidanud kunagi tagasi tulema, Ike, saad sa sellest aru? Sinu nõdrameelsuse romantika on ainult sinu oma. Mis minust järele jääb? IKE Võimalus. Peaasi, et oleks võimalus. KIOKO Kas sa tõesti usud, et ma hoolin oma viletsast eksistentsist? Vaata mind. Vaata mulle otsa. Kas sa näed mind kümne aasta pärast kusagil pargis oma turvalise rahuliku abikaasa kõrval kahele väiksele tütrele kiigehoogu tegemas? Jäätist söömas ja
olukorda leevendada. Kui olukord ei lahene, siis prooviksin organiseerida koosoleku selle õpilase ja tema vanematega ning õpilane korrale kutsuda. Lisaks on võimalik ka selles olukorras üksteist tasakaalustavaid õpilasi kõrvuti istuma panna. 7. OLUKORD – TASAKAALUSTATUD SUHE Arvan, et ei tohiks õpilastega sõprussuhteid luua, kuna õpetajana pean säilitama oma autoriteedi ning olema noorematele eeskujuks. Isiklikult mina soovin, et õpilased peaksid minust lugu ja loodan, et oskan õpilastele näidata head eeskuju. Õpetaja ja õpilase sõprussuhe võib tekitada ka erinevaid probleeme, ebakõla klassis ning ebamugavust teiste õpilaste seas. Samuti on oht, et tekivad “lemmikud” ja mina ei tahaks kohelda õpilasi ebavõrdselt ega eelistada kedagi teistest. Nii võin juba tekitada probleeme ja lõhestumist klassikaaslaste vahel. See aga ei tähenda, et pean olema väga range või lastega halvasti käituma. Võib ju hoida neid suhteid tasakaalus
temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da
jahe hämarus unelmad viib. On tühjaks jäänd tee, magab vana allee, tuled kustunud akende reas. Vaid tuluke veel paistab kohviku seest või ehk näib see nii mulle, ei tea?! Refr. :.: Seisan nüüd taas... :.: Korraks vaid Kustas Kikerpuu / R. Germani Mati Nuude Refr. Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga, korraks vaid küllap nii siis peabki olema. Korraks vaid lootsin leida õnne ma, korraks vaid kuid siis jälle läksid sa. Ütlesid, et lahkud minust teise leidnud sa, nii teha võid, ei hakka hoidma kinni sind nüüd ma. Ilmas leidub teisigi, kes armastavad mind, no ütle, miks siis taga nutma pean ma praegu sind? Refr. Korraks vaid ... Mine siis, kuid minneski sa seda meeles pea ma peagi leian teise, kes on sama hell ja hea. Pole tarvis teada mul, et süüdi oled sa, küll aeg see kiirelt mööda lä'eb, pea unustan sind ma. 10 Refr. Korraks vaid ... Kui sadam ootab
Tema kingad on kreemikast vinüülist. Ta on sellisel vanamehelikult moel veidi kopitanud ja maksalaiguline. Vanaisa on väga häbelik. Ma tunnen, nagu peaksin neid paugupealt armastama. Kuid kuidas seda teha ? Sa ei saa ennast sundida kedagi armastama, ega ju ? Ma hoolitsen pükste eest hästi. Ja ma tunnen sinust puudust. Ma tean , et sa ei mõista minu üle karmilt kohut põhjusel, et ma üks jõmpsikas olen, sest sa arvad minust alati paremini, kui ma ära olen teeninud. Oled mulle väga kallis. Lena. 1.2.4 Pole olemas sellist asja nagu rõõm kogu perele. ( Jerry Seinfeld ) Leena üritas maalida päikeseloojangut. Kuid see oli liiga täiuslik ja maalile oli seda võimatu panna. Ta loobus maalimisest ja istus aknalauale ja uuris ümbrust. Mamma ja Bapi tegid allkorrusel peo jaoks ettevalmistusi. Nad korraldasid pidu Leena ja Effie saabumise auks kuhu oli kutsutud hulgaliselt naabreid. Ta
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa.
See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll? tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane
1961. aasta märtsis Rudolf suri insuldi tagajärjel. Ta on maetud Jõhvi kalmistule. 9 II peatükk MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 2.1. Lapsepõlv6 Minu vanaema nimi on Erna Lebreht. Ta sündis 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Vanaema isa nimi oli Rudolf Lebreht ja ema nimi oli Ida Lebreht. Vanaemal oli vanem vend Albert Lebreht ja kaksikud õed Aino ja Maimu. Kuna vanaema Erna ema Ida oli kodune, hoidis Ida minu vanaema lapsepõlves. Minu vanaema isal Rudolfil oli palju tööd pidevalt. Ta valmistas regesid ja vankreid. Lisaks sellele pidas Rudolf ikka talu koos Idaga. Kuna isa oli tööga tihti hõivatud ja ema tegeles talutöödega, siis pidi vend Albert minu vanaema tihti hoidma, aga see ei meeldinud Albertile. Aga Albertil oli üks kaval nipp. Ta tegi vahepeal minu vanaemale haiget ja selletagajärjel hakkas minu vanaema nutma
annaabi.ee 
