Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand teemal "Interneti võlud ja valud"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
internet, tunnevad, elad, negatiivsus, võlud, valud, rahulikud, unustada, reaalsed, kustuvad, ammu, kõigepealt, tütarlaps, peaasi, viimaseks, põhjusel, loendama, vaidlema, sõimama, pluus, seljas, tehta, arvame, tundume, vaatasin, öeldud, koguaeg, robotid, tobe, hullem, infoallikas, oskaks, lühikese, ajaga, istudes, toonud, koolielus, ekoolInterneti mõju noortele Martin Laur 10c Vaatasime möödunud nädalal klassiga dokumentaalfilmi teemal, et milline on interneti mõju noortele. Filmis oli sellele küsimusele vastuse saamiseks kasutatud palju piltlikke väljendeid, mis annaks aimu vanematele generatsioonidele, kes sellega ehk nii kursis pole, interneti tegelikust ulatusest ja mõjust. Interneti ajastust võib võrrelda Rock and Roll'i omaga, mil selle mõju oli kontrollimatu nagu olla Metsikus Läänes, kuna keegi ei vastuta selle eest, mis seal toimub. Mõju ja ulatus on suur, tohutult suur. Filmis räägiti sellest, et interneti kasutamine on läinud vanematelt inimestelt noorte kätte kuna vanemad inimesed ei saa interneti kasutamisest ja vajalikkusest aru või lihtsalt ei oska kasutada ning et nüüd valitsevad noored seda maailma. Enamus tänapäeva Euroopa ja Ameerika noortel on olemas netis kasutajad, saitidel, kus nad saavad suhelda sõ
1990nda lõpus sündinud lapsed on kasvanud ülesse juba arvuti seltsis . Väikesed lapsed teavad praegu juba kuidas teha lahti internetis lehekülg ja sealt siis, kas vaadata videosid või mängida mänge. Veetes nii noorelt juba aega internetis, on ilmselge, et neil on tulevikus silmadega probleeme ja raskusi kirjutamisega. Sellega tekib jälle järgmine probleem. On teada , et inimeste tervis halveneb vähese liikumise tõttu. Selle põhjuse suur tekitaja ongi justnimelt internet. Internetis saab inimene teha tänapäeval kõike. Osta riideid, vaadata filme ja isegi lugeda raamatuid. Inimesed , eriti noored , veedavad liiga palju aega arvutis olles. Tähtsaid asju ei tehta seal palju, just see internetis ''surfamine'' on ajaraiskaja. Kuid on ka neid , kes veedavad internetis aega minimaalselt. Nad on piisavalt arukad inimesed , et aru saada kui palju asju on teha kodus või väljas. Need inimesed teavad, milline ajaraiskaja on internet.
Netis sündinud Tänapäeval on internet saanud kohaks, ilma milleta enam väga paljud inimesed hakkama ei saa. Internetist on võimalik leida kõige kohta informatsiooni, seal on võimalik suhelda inimestega üle kogu maailma. On võimalik end läbi mitmete internetiallikate harida ja teadmisi omandada, kuid samas on internetil ka omad vead, millest kindlasti peaksid kõik noored teadlikud olema. Etendus "Netis sündinud" kajastaski võimalikke tekkivaid probleeme seoses interneti kasutamisega
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
kuna on anonüümsed. Minu arust anonüümsus internetis ei ole hea, sest inimesed kuritarvitavad seda. Maailmas on väga palju erinevaid uske ja uskumusi.Mõni usub Jumalat, mõni Buddat, mõni on ateist. Igal inimesel on õigus oma usule ning kõik peavad austama teiste inimeste uske. Me ei ole kohustatud nõustuma nende usuliste põhimõtetega, kuid inimestel ei ole õigus solvata teisi inimesi usu pärast. Internet on üks globaalsemaid kohti, kus arutatakse erinevate uskude üle. Ma olen lugenud mitut blogi ja arutelu erinevate uskude kohta ning veendusin, et inimesed on väga kurjad teiste inimeste suhtes. Kõik arvavad, et just nende usk on see õige ning ei arvesta teiste inimeste mõttemaailmatega. Muidugi, me võime avaldada oma mõtteid ning öelda välja kõike,mida soovime, kuid ei tohi haavata teiste inimeste tundeid. Mõned inimesed on tänu usule
Sarnaselt viimastega on tegu kirjaliku suhtlusviisiga. Telefonisuhtlusele lähendab SMSi elutruudus. Arvutipõhistes suhtlussüsteemides liiguvad virtuaalsed kujud, kes on loonud oma kollektiivse reaalsuse üksnes klaviatuurikasutuse abil. Virtuaalsuhtlejaid ei kammitse sotsiaalseid piiranguid ja eelarvamused, mida mõjutavad füüsiline kohalolek, iga, sugu, rass, nahavärv, kehakeel, näoilmed, riietus. SMSi kasutajaid seevastu on tegeliku maailma inimesed, kes tunnevad üksteist ning jagavad enam-vähem ühist tausta. SMSid enamsti täiendavad, mitte ei asenda vahetut suhtlust. Piiratud mahu tõttu ei ole tingimata vaja kasutada muus suhtluses kohustuslikke algus- ja lõpuvormeleid, nt Lp kolleeg, hommikust, Tiina-kallis, no kuule, okei, mis siis ikka, nägemist. SMSi saatjal ei tarvitse kirjutada isegi oma nime, sest sellegi näitab telefon enamasti omal algatusel ära. SMS on hõivanud koha suhtlustüüpides, mis olid olemas ka
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Elu ilma internetita ei kujutaks keegi meist ette. Virtuaalmaailm muutub igapäevaga järjest olulisemaks. Me saame tahtmise korral veebis suhelda sõprade ja sugulastega ning võime teha erinevaid valjalikke toiminguid. Internet on isegi nii oluliseks muutunud, et tihti võime kuulda, kuidas nende inimesete kohta, kes ei kasuta aktiivselt interneti, öeldakse nagu elaks ta teises tsivilisatsioonis,kus ei teata, mis maailmas sünnib. Nii nagu päriselus on ka internetis omad plussid ja miinused. Kuidas mõjutavad suhtlusportaalid inimestevahelisi suhteid ? Virtuaalmaailmas on väga palju erinevaid võimalusi. Kuna internet on tänapäeval väga lihtsalt
Loksa Gümnaasium
Internetiohud Miks inimesed on minemas üha enam arvutite võimusesse? Mis paelub inimesi interneti-maailma juures ja on seal ka midagi meile ohtlikku? Internet on nüüdseks inimeste käsutuses olnud juba üle paarikümne aasta. Tõsi, laialdasemale ringkonnale ehk 7-8 aastat. Internetis leidub infot absoluutselt kõige kohta, mida hing ihkab. Ta on oluliseks infovahetuskeskkonnaks. Sa saad seal oma meelistegevustega tegeleda uurida infot sind huvitava kohta, mängida mänge, suhelda sõpradega. Seega, internetis olles lendab aeg palju kiiremini, kui kusagil mujal olles. Tihti jääb sellepärast ka palju tähtsamaid asju tegemata.
Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Igal inimesel on vajadus suhelda ja nii on see alati olnud. Kunagi oli ainus viis suhtlemiseks üksteisega silmast silma rääkimine. Hiljem tekkis kiri, mis tõi kaasa kullerite ja postiteenuste kasutamise. Aja möödudes on olnud mitmeid erinevaid leiutisi, mis on suhtlemist hõlbustanud ning nüüd tehakse seda peamiselt interneti teel. Internet on meile andnud ka võimaluse edastada teavet kõigile, kellele see huvi pakub, näiteks blogide ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Miks paljud inimesed peavad blogi või veedavad suure osa ajast suhtlusportaalides? On inimesi, kellele meeldib blogide ja portaalide kaudu oma mõtteid väljendada. Osa neist ei julge inimestele kõike rääkida ja sellest internetis kirjutamine on neile kergem. Mõned tahavad, et nende mõtted saaksid teatavaks paljudele teistele, ja näevad, et internet annab
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Mäletan, et kunagi olid Eestis ainult tuntud selline leht nagu Tiigrihüpe, aga isegi sel ajal olid internet kui ka arvuti paljudele inimestele võõras teema ja ei olnud nii vajalik, kui praegu. Nüüd on tekkinud interneti maastikule lehed nagu twitter ja facebook. Neid inimesi, kes näiteks ei oma facebooki, on paljude inimeste jaoks nagu metsas elavad inimesed, kes ei tea midagi, mis maailmas toimub. Aga kust üldse sai järsk tung alguse sotsiaalmeedias? Paljud ütlevad, et see sai sellest alguse, kui USA vahetas presidenti. Nimelt Barack Obama on väidetavalt üks
Virtuaalsed inimsuhted Internetist on 21. sajandil saanud väga suur ja oluline abitegur igapäevaelus. Ka kuulus eesti laulja Aivar Riisalu kohtus oma praeguse abikaasaga just interneti jututoas. Samas võis suvel ,,Reporteri" vaataja näha lugu noorest tütarlapsest, kes oli internetis kiusamise ohvriks jäädes enesetapu teinud. Millised võivad siis virtuaalsed inimsuhted olla? Isikliku arvamusena võin öelda, et olen internetis väga erinevat tüüpi inimesi kohanud. On olnud selliseid, kellega olen lühikest aega kirjavahetust pidanud, kuna nad on põnevad tundunud; selliseid, kes algusest peale eemaletõukavalt mõjusid, kuid ühest internetitutvusest sai pärast kohtumist väga lähedane sõprus, mis on kestnud nüüdseks juba pool aastat. Ning tüdruk, kelle blogi esmalt kolm aastat lugesin ja alles siis juhuslikult suhtlemist alustasin, on samuti tänaseks üks mu lähedasematest sõpradest, kuigi me siiani kohtunud pole.
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
Siin võiks eriti tähelepanu pöörata internetis krediidikaardiga maksmine, ID-kaardi kasutamine, oma andmete avalikustamine. Sageli inimesed ei tee vahet isiklike ja töö e-mailide vahel. Nad kasutavad kõike neid eelnimetatud asju igal pool, nii avalikke arvutites, kui ka sõprade juures, unustades kui konfidentsiaalne info seal võib olla. Arvutiprofessionaalid peaksid olema esimesed, kes eetilised probleemid ära tunnevad ja neile adekvaatseid lahendusi pakuvad. Nad peaksid mõistma probleemide tekkimise põhjused ja võimalikke alternatiive. Tegelikkuses on olukord arvatavasti pisut teine. Kindlasti leidub mitmeid arvutitega seotud elukutsete esindajaid, kes eetilistele probleemidele küllaldaselt tähelepanu ei oska pöörata. Miks see on nii? Kas inimesed ei saa piisavalt head haridust? Või inimeste ideoloogiad on erinevad? Või see tuleb lapsepõlvest? Ilmselt kõik need faktorid
Kokkuvõte Suhtlemist sotsiaalvõrgustikes ei saa kindlasti võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega, sest internetis ei saa olla kunagi päris kindel, kes tegelikult teisel pool ekraani vastab. Nagu eelkirjutatud uuringust selgus, on inimesed, kes kasutavad vähem sotsiaalvõrgustikke, ka vaoshoitumad ja inimesed, kel on kontod erinevates sotsiaalvõrgustikes, muutuvad rohkem nartsissistlikuteks ja avaldavad enda kohta ehk liiga palju informatsiooni. Internet on andnud meile võimaluse olla see, kes me tegelikult olla ei saa, esitleda end teistele nii, nagu me sooviks, et teised meid tunneksid. Samas tuleks ka tuttava poolt avaldatud info osas olla skeptiline, võib-olla tahab temagi end näidata paremas valguses, luua endast illusioone olla parem inimene. Kindel on see, et tuleb eelistada suhtlust näost-näkku, veeta sõpradega võimalikult palju aega pärismaailmas ja suhelda läbi interneti nendega, kellega on füüsiliselt
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Eesti on internetikasutajate hulgas eesrindlik maa. Postimees kirjutab, et kui pea kõigis Euroopa Liidu riikides kasutavad mehed internetti naistest rohkem, siis Eestis on see protsent peaaegu võrdne- regulaarselt kasutab internetti 57 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest. Iseenest on ju tore, et nii paljudel on olemas ligipääs ineternetile ja seeläbi ka põhimõtteliselt kogu maailmale. Aga nagu igal heal asjal, on ka internetil oma varjuküljed. Alustades vitruaalmaailma võludest, pean esimesena mainima kiiret ligipääsu vajalikule infole. Olgu selleks siis uudiste lugemine või uurimustööde kirjutamine. Internet on mugav viis kodust lahkumata ka näiteks sõpradega suhtlemiseks. Enamikel noortest on olemas MSN ja kasutajakontod mõnes portaalis, suuremal osal muidugi rate.ee-s, aga leidub ka teisi populaarseid suhtluskohti. Paljud inimesed kasutavad internetti tutvumiseesmärkidel. Kes käib jutut
Kõige positiivsusega kaasneb ka negatiivsust. Palju inimesed kasutavad portaale, kus nad avalikustavad endast informatsiooni. Mõned inimesed aga kuritarvitavad seda informatsiooni, end ilusamaks teha, rohkem sõpru saada või kasvõi niisama jutukaaslast. Inimesed kasutavad võrguõhendust enda ilusamaks tegemiseks, sest paljud inimesed alahindavad end palju ja selletõttu kasutavad ka väär informatsiooni. Nad tunnevad, et nad on reaalsest maailmast eraldatud ja tahavad läbi lüüa virtuaalses maailmas. Virtuaalsus tagab heaolu, kuid võib ka tekitada palju pettumust. Suur negatiivsus on ka see, et inimesed internetiga muutuvad laisaks. Nad muutuvad mugavaks sellega, et ei viitsi kuskil väljas käija. Tihtipeale vahetatakse väljas käimised kuskil portaalis istumise vastu. Inimesed arvavad, et seal on kergem tutvuda, kui väljaspool kodu.
arvab. Kui selleks on väga õelad ning ebatsensuursed kommentaarid, siis pole midagi parata ning häbenema peaks vaid inimene, kes selle kommentaari on kirjutanud. Kuigi kõige tõhusam variant netikommentaatorite ohjamiseks oleks ilmselt sisuliste kommentaaridega ise sekkuda, nagu arvab Peeter Normak. Kirjand Interneti virtuaalmaailm Tänane maailm on internetiseerinud. Kõik käib läbi interneti ning tavaline paberile kirjutatu hakkab hoopis kaduma. Internet on iga teismelise elus väga tähtsal kohal ning ilma selleta ei oskakski enamik noori hakkama saada. Internetti peetakse nii loomulikuks. Näiteks on Eestis levinud ütlus: ,,Kui sul ei ole facebooki, ei ole sind olemas!" Enamik noortest omavad facebooki kontot ning seda, kellel ei ole facebooki, peetakse teistest halvemaks ning vähemvõimekamaks inimeseks. Kuid mida toob kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt?
Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia
Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel. Viimasel ajal olen tähele pannud ka seda, et isegi välditakse üksteisega kohtumist – nii varjatakse oma tõelisi mõtteid ja tundeid. Võib väita, et iga inimene on erinev, omab ainulaadset karakterit ning stiili. Ometigi on võimalik indiviide gruppidesse liigitada, nii ka suhtlemisel. Mina
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse
................................................................................4 2. INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT.............................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Peamised massikommunikatsioonivahendid nagu televisioon ja internet on vallutanud infoajastu inimeste, sealhulgas ka laste, südamed. Palju räägitakse sellest, et lapsed veedavad väga palju aega virtuaalmaailmas väljas mängimise ja otsese näost-näkku suhtlemise asemel. See kõik mõjutab inimese arengut, mõne puhul rohkem, mõne puhul vähem. On tehtud mitmeid uuringuid, mis tunnistavad, et vaesed meedia kombed on põhjuseks kasvavale vägivallale, lapsepõlve depressioonile ning keskendumisraskustele. IQ-tase on
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis........................................................................... 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring.................................................................................... 9 3.1 Uuringu tulemused......................................
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ärijuhtimine Klienditeekonna analüüs Tallinn 2011 Oma veebileheküljel kirjeldab elektroonikapood KLICK EESTI AS end järgmiselt: Digikaupade jaekett Klick tegutseb eesti turul juba aastast 1996. Kuni septembrini 2008 oli meie kaubamärgiks K-Arvutisalong. Digikaupade jaekaubanduses oleme täna Eestis üks suuremaid ja sülearvutite turul on Klick'il turuliidri positsioon. Meie tootevalikus on esindatud vaid parimad digikaupade brändid: HP, Sony, Dell, Samsung, LG, Olympus, Canon, Nikon jt. Põhjuseks nende toodete parem sobivus klientide ootustega ning laitmatu kvaliteet. Klick on esindatud kokku 19 poega peaaegu kõikides Eestimaa suuremates linnades parimates kaubanduskeskustes. Meie missiooniks on olla parim digikaupade ostukoht jaekaubanduses ja internetis! KLICK jaeketi reputatsioon ei ole rahva seas just kõige parem ja selle põhjuste ning allikatega me käesolevas analüüsis tegelema hakkam
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu millele on selline suh
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
vähendavad diskrimineerimist. Eesti noored virtuaalses arvamusruumis Digikihistumine on ebavõrdsus soo, rahvuse, vanuse või elukoha alusel. Eesti noorte seas ei esine märkimisväärset digikihistumist. Noored on pigem passiivsed jälgivad. Ise nad teemasid väga ei tõstata ning ka arvamust ei kipu avaldama. Selle põhjuseks on see, et noored kardavad anonüümsuse ning privaatsuse riske ning lisaks ei saa interneti teel piisavalt oma tundeid väljendada. Noored tunnevad ennast ebakindlatena ning pelgavad teiste negatiivset reaktsiooni ning hukkamõistmist. Nad näevad, et ei ole mõtet teemadel kaasa rääkida, kuna internetis arvamuse avaldamine, vaidlemine ja nii edasi, ei aita kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Puudust tuntakse ka argumenteeritud suhtluskultuurist ning viisakamast suhtlusest. Inimesed käituvad internetis julmalt ning ebaõiglaselt, sest tihti saab teha seda anonüümselt
seksitelefoniliinidel, täiskasvanute teatetahvlitele ja internetis. Selle kättesaadavus võrgus, eriti arvutite ja modemitega varustatud teismelistele, on interneti vaieldumaid omadusi ning peamisi põhjusi, miks võrgu sisu on püütud piirata ja reguleerida. (Wallace, P., 2002. Internetipsühholoogia. Rollid elus ja internetis. Tõlkinud: Tallinn: Valgus.lk.205) Pole vist lihtsamat paika suhete alustamiseks kui Internet. Samal põhjusel pole arvatavasti soodamat kohta armuloo arendamiseks. David Greenfield:"Enamik inimesi, kellega ma olen tutvunud oma praktikas seoses interneti kuritarvitamisega, on olnud seotud kas küberseksi, küberarmulugude või reaalaja armulugudega, mis algasid internetis. Tundub, et kombinatsioon avameelsusest, anonüümsusest ja kergest flirdist tekitab paljudele netimaanidele võimsa romantilise emotsiooni." räägib raamatu autor.
annaabi.ee 
