Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand . pealkiri ja sisu omal valikul". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vihm, unenäos, nägin, liblikad, mängima, laulis, heinamaa, ilmsi, mõtlesin, aknaklaasid, vaatasin, kuhugi, küllaga, seintel, kevadet, väsinud, hoides, unenäod, hale, lõbus, toona, kurblik, avasin, hirmus, astuma, aeda, vihmapiisad, kukuvad, künka, hell, näis, taevasse, tuppa, unenägu, inimeseks, akendeSõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli
Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal, sest tal polnud mingit seltsilist peale kassi, ja seegi magas tema süles. Prillid olid kindluse mõttes üles hallidele juustele lükatud. Ta oli arvanud, et Tom on muidugi ammu putket teinud, ja oli seepärast üllatatud, kui poiss end nii kartmatult jälle tema meelevalla alla andis. Tom küsis: «Kas ma tohin nüüd mängima minna, tädi?» «Mis, juba? Kui palju sa ära tegid?» 21 «Kõik on tehtud, tädi.» «Tom, ära valeta mulle. Ma ei salli seda.» «Ei valeta, tädi; kõik on valmis.» Tädi Pollyl oli vähe usku sellisesse tõendusse. Ta läks ise välja vaatama; ja ta oleks rahul olnud, kui kakskümmend protsenti Tomi kinnitusest oleks tõele vastanud. Kui ta aga leidis, et terve plank oli mitte ainult prvitud, vaid hoolikalt kolmekordse värvikorraga käetud ja
Õnne kuskilt leidnud pole ma. Aastad on vaid kiirelt mööda läinud Ning ei enam tagasi neid saa. Soovin küll ju ainult nõnda vähe, Ainsaks korraks koju saada veel. Kuid ma tean, mul soov ei korda lähe. Liiga hiljaks jäänud on nüüd see. Vahest harva siiski naerab päike. Koduõue silma ette toob. Tundub siis, kui oleksin veel väike ning võiks täide minna iga soov! On silmi siniseid Kask tukkus metsa serval. Tema kõrval on õitevaipa suikund vana saar. Seal nende all sind nägin esmakordselt, sest ajast jälgib mind su silmapaar. Refr. On silmi siniseid, on merekarva, on musti mandleid, pruune säravaid. Kuid selliseid kui sinul haruharva, ei terves ilmas rohkem pole neid. Su silmis nägin pisut suverõõmu, ja pisut sügisnukrat igatsust. Kuid minu jaoks su silmis, väike tüdruk on õige pisut ülemeelikust. Refr. On silmi siniseid ... Ei saatus iial tee mind õnnest rikkaks, vaid igatsuse mulle kinkind ta. Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka,
Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi. Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti
Armastan Sind maailma lõppu ja ringiga tagasi . :) (L) Sina ja mina, taevas ja maa, vaatame teineteist, kuid kokku ei saa! Ainus asi,mis mulle sinu juures ei meeldi on see,et sa pole minu.:) Kui ma annan Sulle oma südame, siis palun hoia seda- mitte ära viska seda minema, sest seda südant tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Sul on valus , kui lööd jala ära või lõikad näppu. Kuid tõeline valu tuleb siis , kui kaotad kellegi , keda armastad. Ühel õhtul nägin taevas langevat tähte.. ning ma soovisin võimatut.. Ma soovisin Teda.. (L) I wanna be with you, just with you, only with you, forever with you. Sa pole nagu teised .. Sa oled eriline ! Kui kedagi armastad, lase tal minna. Kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. Kui mitte, siis pole ta iial seda olnudki. sõprus võib lõppeda armastusega, armastus aga mitte kunagi sõprusega. Ma olin koos sinuga, ma tundsin, et hoolid. See oli, on ja jääb parimaks .
PERENAINE. Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Võta raamat, mine savikule ja õpi! (Kui Mannil ei näi head tahtmist olevat.) Noh, mine, mine! MANN (võtab raamatu, läheb savikule, aga ei õpi vaid vahib pärani silmadega tühjusesse). VANAEMA (voodi äärel omaette õhates, nagu ei oleks ta millegi üle selgusele saanud). Jaah! MARGUS. Sa ütlesid midagi, vanaema? 3 VANAEMA (õhates). Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis, millest meel-mõistus aru ei saa. Vaatad ja vaatad küll, aga ei näe midagi! Vana usk, see tegi vahet hea ja halva vahel - sortse oli ja tarku inimesi, kes enam teadsid kui teised. Uus usk ei tee vahet midagi, kõik on - ühesugused nõiad! Aga ometi on seal nagu veesoonekesed mulla all varjul -head ja halba. Head ja halba, mida meel ei mõista! Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja voki vurin toas.
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
samasugune, nagu ta oli enne. Kui Sa kellegagi riius oled, ja talle pahasti ütled, siis jätad Sa samasuguse haava sõnadega. Sa võid ka noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav. · Milleks valada selle inimese pärast pisaraid , kes sinust ei hooli ega sind armasta nagu sina teda . · Mulle ei piisa hetkedest mil sinuga olen , sest üha rohkem ja rohkem ma sinust sõltuvusse jään · Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine! · Viin annab igale joojale edasi neli omadust: alguses muutub ta paabulinnu sarnaseks, kes ajab suled turri. Siis omandab ta ahvi iseloomu ning hakkab naljatlema ja edvistama. Hiljem muutub ta lõvi sarnaseks isekaks, uhkeks ja oma jõus kindlaks. Lõpuks muutub ta aga
MISS C: Jolly good effort, Tatjana. RENNE: Kas tõesti? Filosoofia? VARVARA: Mida ta ütles? ALEKSANDER: Minu dissertatsiooni teema oli ussid. TATJANA: See on Shakespeare, ema. RENNE: Filosoof nimega Ussid? ALEKSANDER: Ei, lihtsalt ussid. VARVARA: Ei, ma mõtlesin miss Chamberlaini. Qu'est-ce qu'elle a dit? (Mida ta ütles?) RENNE: Aa, ussikeste filosoofia. VARENKA: Elle l'a felicitée, Maman, c'est tout. (Ütles talle, et ta oli väga tubli, ema, oligi kõik.) ALEKSANDER: Üldsegi mitte. Ussikestel ei ole mingit filosoofiat, nii palju kui teada on. 1 Ei halastust saa keegi sundida.
Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI: Uni on vaid unistus, millesse sa laskud siis, kui silmad kinni paned Unemaailmas ei saa me kunagi haiget - see ülesanne on pärismaailmal. Eile nägin ma unes, kuidas sa mind maha jätsid - luba, et see unenägu tõeks ei saa. Öösel nägin unes, et mid armastati, siis ärkasin üles ja hakkasin nutma, sest see polnud tõsi. Maga hästi kallis, sest uni on ainuke aeg, mil keegi ei saa sulle haiget teha! Oleksid mu unenägu sa, siis sind jääksingi vaatama. Unes näed asju, mis on pärit su tulevikust! Und on lihtne näga, aga teistele seletada raske. Unenägu on pahatihti see, kelle tõttu me ärkame hommikul suure pettumusega.
Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval. Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu istutatama ja Justiitspalees 6 müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid
,,Selleks sai ikka tuldud." ,,Vana Mauruse juurde muidugi? Mujale ei pääse enam sisse." ,,Kes teab, kas sinnagi pääseb," arvas Indrek, keda juba punahabeme jutt hakkas pisut huvitama. ,,Sinna pääseb, kui aga raha on. Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme maha tõmmata
Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine... Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust l äbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. Ma naeran enda üle. Ma naeran sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Selleks, et blond olla ei pea sul heledad juuksed olema. Sa võid ju niisama ka oma juhtmed pikaks venitada ja ajud koju jätta. Every girl is a princess,every blond is a queen! Sinusugustele makstakse tsirkuses - mine tee proovi ! Ma ei valinud sind oma parimaks sõbraks, lihtsalt nii juhtus . Ma ei valinud ka seda, et sinust ilma jääda, kuid ka nii juhtus
vajalik. Üks veri üks riik! Kuni saksa rahvas pole ühendanud kõiki oma poegi ühe riigi piiridesse, ei oma ta moraalset õigust koloniaalsele laienemisele. Alles peale seda, kui Saksa riik lülitab oma piiridesse viimasegi sakslase, siis, alles peale seda, kui selgub, et selline Saksamaa ei ole suuteline vajalikul määral ära toitma kogu oma elanikkonda, annab tekkiv vajadus rahvale moraalse õiguse võõraste maade omandamiseks. Siis hakkab mõõk mängima adra rolli, siis väetavad sõja verised pisarad maad, mis peab tagama tulevastele põlvedele igapäevase leiva. Sel viisil tundub mainitud linnake olevat suure eesmärgi sümboliks. Kuid linnake on meie epohhi jaoks muuski mõttes õpetlik. Enam kui 100. aastat tagasi muutus see märkamatu pesake selliste sündmuste areeniks, mis jäädvustasid ta Saksa ajaloo annaalidesse. Meie isamaa raskeima alanduse aastal langes kangelassurma läbi võitluses oma palavalt armastatud
Juhtumikirjeldused ulatuvad lasteaiast gümnaasiumini (koos mõnede lapsevanema ja õpetaja suhete näidetega). Need juhtumikirjeldused on loetletud lühikokkuvõtte ja leheküljeviitega lehekülgedel 249-50. 6 7 Sissejuhatus: Ta rullis maali kokku ning ma nägin, kuidas ta klassist lahkudes pani selle oma töölauale meie klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni
mille nimel elada. 604. V2ikeses purustatud südames unustatud unistus. 605. Hope is walking dream 606. Ära naera teiste unistute üle, neil on need vähemalt olemas 607. Kui tahate et unenäod täituksid...tuleb üles ärgata 608. Inimene ei mõtle. Elu on unenägu ja tegelikult pole inimest üldse olemas. Ükskord ärkab Suur Magaja, hõõrub silmad puhtaks ja kastab näo külma vette.. ;) 609. Igatsen seda olematut unenägu... 610. Nägin unes, et olid koos minuga, üles ärgates sattusin reaalsusesse ja see oli kohutav valu ja pettumus. 611. Maga häsiti, sest uni on ainus hetk , mil keegi ei saa sulle haiget teha! 612. Ma kardan magada, sest isegi oma unenägudes kohtun sinuga. 613. Mulle ei meeldi head unenäod. hommikul on valus ärgata. 614. Unenägu on pahatihti see,kelle tõttu me ärkame hommikul suure pettumusega 615. Unenäod on üksnes mürk mõistusele ja hukatus meeltele 616
D: Ei, vähem. Alguses oli neil raske. Oli raske lahti rebida. A: Lahti rebida millest? D: Tahaksin jätkata järgmisel korral. A: Muidugi. Üritasin mõista kõike, mida ta jutustas. Seejärel mõistsin, et olin võimelisem esitama järgmisi küsimusi, mis oleksid palju kohasemad ja täpsemad. Aga teabe uudsus kriipsutas läbi kogu minu keskendumisvõime. Otsustasin teha märkmeid küsimustest, mida oli vaja veelkord arutada. A: Mõtlesin, et kirjeldad mulle veelkord, kuidas inuakid elavad. Kas neil on eramajad või elavad nad koos? D: Ei, kõigil on isiklik maja. Kuid majad pole sellised nagu siin ja puuduvad palju- korruselised blokid. A: Sel juhul, millised on nende majad? D: Maa all. Nad mõistsid, et pole mõtet ehitada maju pinnale, sest kaotataks väga palju maad. Kõike kasutatakse optimaalselt majaalune pinnas jääks ju sel puhul kasutamata. A: Millest on majad ehitatud?
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) alltekst teksti peidetud mõte; teksti ridade vahelt väljaloetav mõte. Alltekstil oli täita tähelepanuväärne roll 1970.1980. aastate eesti kirjanduses. Näiteks: Tuulelapsed Must Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis. Ta uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis. Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa kuid lukus on vööruse uks. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. / / (Betti Alver.) almanahh 14.15. sajandil kalendriliste tabelite kogumikud, 16. sajandist avaldati neid igal aastal koos teadete, juttude, luuletuste, naljadega. Hiljem
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
