Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest Köthen Õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor Kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga Instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja muu kammermuusika Suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara Aasta pärast abiellus ta Anna Magdalena Wilckega Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas Leipzig 1722. a. suri Leipzigi Tooma kiriku kantor ja koht jäi vakantseks Sellest ajast pärineb palju kiriku muusikat Ta suri 28. juulil 1750 kell 20:15 Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil Toccata and Fugue in D Minor
poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul
-Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia -Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud -12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema -Segunes kirikumuusikaga -Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (L-Pr) või trüväärideks(P-Pr) Tuntumad laulikud: -Trubaduur Bernart de Ventador -Truväärid Richard lõvisüda -Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm
Londonis, kui poiss oli alles kümnene, paneb hämmastama fakt, et kaheteistaastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500-leheküljelise ooperipartituuri . Ta tegi koos isa ja õe Maria Annaga mitu kontsertreisi Münchenisse, Viini, Pariisi, Londonisse ning tutvus paljude heliloojatega, kes on mõjutanud tema varast loomingut. Sai isikupära kujundavaid mõjutusi esimesel reisil Itaaliasse (1769-71), kus tutvus põhjalikult sealse ooperi- ja kirikumuusikaga ning õppis G . B. Martini juures kontrapunkti (kontrapunkt on õpetus mitmehäälsest muusikastiilist, kus kaks või rohkem iseseisvat meloodiat moodustavad ühe kooskõlastatud terviku) . Kuulsust tõid talle sellised ooperid nagu " Röövimine serailist" ja "Teatridirektor" . Ent kuigi neid võib veel maailma eri lavadel näha, on hoopiski tuntum ooper "Figaro pulm" . See ooper on olnud helilooja ooperiloomingu üks tähtteoseid ja ühteaegu maailma ooperikunsti aegumatuid sedöövreid.
poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul
nagu kannelt 11)Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 12) 4 fakti lõõtspilli ajaloost. 13) 4 fakti eesti muusika kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 14) 4 fakti eesti muusika kultuurist 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 15) 4 fakti eesti muusika kultuurist 18. saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka
valmistab oma energia ja hooga vaatajat ette ooperi marulises tempos vahelduvateks sündmusteks. ''Don Giovanni'' esitajaks on Zürichi Ooper nind dirigent on Nikolaus Harnoncourt. Teose avamäng on traagiline ja konfliktide rohke. ''Võluflööt'' Öökuninganna aaria (1.19.00) esitajaks on Londoni Kuninglik Ooper ja dirigent on Colin Davis. Avamängu põhiosaks on energiline fuuga vorm, mis seostus omal ajal pigem ajaloolise kirikumuusikaga. Mulle endale meeldis kõige rohkem Wolfgang Amadeus Mozarti teos ,,Figaro pulm". See oli tempokam kui teised ning pani ka jala tatsuma. :) Kasutatud kirjandus: · http://www.youtube.com/watch?v=WA1_fxpeEYU · http://www.youtube.com/watch?v=79gzdskOGu4 · http://www.youtube.com/watch?v=lw_2AI5w-Vo · http://www.youtube.com/watch?v=2HbMzu1aQW8 · http://www.youtube.com/watch?v=Sv_AvLs0X18 · http://www.youtube.com/watch?v=X6s6YKlTpfw
Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli esmane kokkupuude kirikumuusikaga ja tekkis tajumine, et see on midagi muud kui ,,tavaline muusika". Vanavanemate juures võeti jõuluõhtul noodivirnast Punscheli Choral- Buch, kust algul mängis vanaema, pärast tema surma sai ise klimberdatud, otsides põnevamaid meloodiaid, koraalide liturgilisele tähendusele mõtlemata ja koraalitekstide sisusse süüvimata. Ene Üleoja defineerib oma artiklis Kirikumuusika või muusika kirikus kirikumuusikat järgmiselt (26 juuli 2007 Meie Kirik):
III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister · Noor vürst Leopold "armastas ja mõistis muusikat" (oli kalvinist) · Kammermuusika ja instrumentaalkontserdid, ilmalikud kantaadid · 1720 abikaasa Maria Barbara surm · Abiellus uuesti Anna Magdaleenaga ("Anna Magdaleena Bachi noodivihik") · Töötingimuste poolest üks parimaid kohti Bachi jaoks, aga otsib ikka uut töökohta · 1720 Hamburgis, soov tegeleda kirikumuusikaga. · 1721 Brandenburgi kontserdid (6 orkestrikontserti) · 1722 vabanes Leipzigi kantori koht, kandideeris, sai selle koha IV Leipzig (1723-1750) · Leipzigi toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor, hinnatud koht · Vastutas muusika eest 4 kirikus+linna muusikaelu tervikuna; 50-60 õpilast, töö eliitkooriga (12-16 lauljat) · Leipzigis palju häid muusikuid, Collegium Musicum.
Bach on üks kõigi aegade suurimaid heliloojaid. Pärines suurest saksa muusikute suguvõsast Tüüringimaalt. Helikeel valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kirikumuusikaga. Sündis 21.03.1685.a. Eisenachis. Esimesed muusikatunnid sai viiuldajast isalt. 10-aastaselt jäi orvuks ning teda kavastas vanem vend Johann Christoph, kes oli Ohrdurfi organist. Oma aja kohta sai Bach väga hea
ühe pisikese, kuid väga aupakliku pühendusega kaanoni, millelaadseid õpilastele vaevalt kingi takse. Oma esimese soliidsema ameti sai Meder Tallinnas, kus ta oli gümnaasiumi ja Oleviste kantoriks (1674 1683). Hiljem tegutses ta Riias (u. 1684 1686), oli Danzigi Maarja kiriku kapellmeister (1687 1698), lühikest aega Königsbergi toomkiriku kantor ja aastast 1700 surmani toomkantor Riias. Mederi ametikohad sidusid teda eelkõige kontsertlikus stiilis kirikumuusikaga, kuid ta on väga oluline figuur ka ooperiloos. Tema meisterlikkuses pole mingit põhjust kahelda, ent kuna ta ei kuulunud ajastu suurte eeskujude hulka (nagu Buxtehude), on ta loomingut võrd lemisi vähe säilinud. Nagu kõik kaas aegsed kirjutas ta kantaate ja muusikat pilliansamblitele. Väga sügava jälje on ta aga jätnud kahe suur anri luterliku passioon-oratooriumi ning saksakeelse ooperi kujunemisse. Mederi 1700
aastal lavastatud ooperit, Emilio deCavalieri vaimulikku allegooriat "La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. See paralleelsus kestis läbi kogu barokiajastu. Oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad ja mõlemas zanris ilmusid üheagselt analoogilised muutused. Samad olid sagely ka ettekandjad. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunu esitused kirikus, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Klassikaline muusika kitsamas tähenduses on aastate 1750 kuni 1830 paiku loodud hilisbarokk, klassitsistlik või eelromantistlik muusika. Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas. Oratooriumis muutub tähtsaks "maitse". Muusika on komponeeritud eelkõige kuulaka meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks. Nii
17. sajandi algul tekkis muusikas uus zanr, milleks oli oratoorium. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Kuigi barokiaegsed oratooriumid on alati vaimuliku sisuga, pole reeglina tegu kirikumuusikaga, sest oratooriumil puudus side jumalateenistusega. Enamasti ei toimunud esitused kirikuis, vaid ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis
orkestrisüidid „Veemuusika“ ja „Tulevärgimuusika“. Händel oli muusikaajaloo esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja. Võrdlus: Bach elas Saksamaal, Händel Inglismaal. Bach unustati peale tema surma, sai tuntuks alles hiljem, Händel sai järgnevatele põlvkondadele eeskujuks. Händel kirjutas palju ooperimuusikat, Bach ei tegelenud sellega üldse. Bachi loomingus olid tähtsal kohal kirikukantaadid, Händel tegeles kirikumuusikaga väga vähesel määral. Nii Bach kui Händel jäid oma elu lõpus pimedaks.
tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile. Köthen (17171723) Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendab, et Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja hulganisti muud kammermuusikat. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. Leipzig (17231750) Tooma kirikus Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks
Tähtsamad kantaadiloojad: Carissimi, Stradella, A.Scarletti, Händel. Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Zanri alguseks võib pidada 1600.a. lavastatud E. de' Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo". Barokiaegsed oratooriumid on vaimuliku sisuga, kuid reeglina pole tegu kirikumuusikaga. Neid esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides. Zanr sündis Roomas, eelkäijateks pühakirjatekste dramaatiliselt kujutav liturgiline draama. Oratooriumi libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Koori tähtsus on väga suur. Ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, seal oli palju tegelasi, koori ja balletti aga vähe ning ka orkester oli väike. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad
hämmastama fakt, et kaheteistaastane noormees oli suuteline kirjutama juba enam kui 500- leheküljelise ooperipartituuri. Alates 1769. aasta detsembrist tegi Mozart koos isa ja õe Maria Annaga mitu kontsertreisi Münchenisse, Viini, Pariisi, Londonisse ning tutvus paljude heliloojatega, kes on mõjutanud tema varast loomingut. Sai isikupära kujundavaid mõjutusi esimesel reisil Itaaliasse, kus tutvus põhjalikult sealse ooperi- ja kirikumuusikaga ning õppis G. B. Martini juures kontrapunkti (kontrapunkt on õpetus mitmehäälsest muusikastiilist, kus kaks või rohkem iseseisvat meloodiat moodustavad ühe kooskõlastatud terviku). 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Neljateistkümneaastasena võeti Mozart Itaalia-reisi ajal pärast hiilgavat sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika-akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle ,,kuldkannuse rüütli" aunimetuse.
Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli Saksa helilooja keda eluajal tunti suurepärase orelikunstniku ja improvisaatorina. Tänapäeval tema teda kui väljapaistvat heliloojat, aegade suurimat polüfoonia meistrit. Tema helikeel on seotud Saksa kirikumuusikaga. Tema looming on nagu kokkuvõtte eelnevate põlvkondade kogemustest, see on nagu piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach sündis Saksamaal Eisencachi linnas muusikute perekonnas 21-l märtsil. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes oli temast 14 aastat vanem. Tänu oma ilusale lauluhäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bachi iseseisev elu algas 18 aastaselt. Ta töötas organistina ning õukonnamuusikuna mitmes Saksa linnas (Arnstadt,
Oratooriumi heliloojad- Schütz, Händel, Bach. Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ,vaimulik kontsert- on omavahel tihedalt seotud, oopereid ja oratooriume kirjutasid enamasti samad heliloojad , mõlemas zanris ilmusid üheaegselt analoogilised muutusad. (tihti olid ka samad esitajad) Lk.10 Barokiaegsed oratooriumid olid alati vaimuliku sisuga(piiblilood, pühakutelegendid), tegu pole mitte kirikumuusikaga, oratooriumil puudus side jumalateenistusega. (esitlus toimus paleedes ,mitte kirikus) Oratooriumizanr sündis Roomas ja eelkäiaks oli pühakirjatekstide dramaatiliselt kujutava liturgilise draama saj. vanune traditsioon, eriti aga 16 .saj. pärit Terento kirikukogu vennaskonna palvekogunemised.(kus loeti pühakirja ,peeti jutlust, lauldi vaimulikke laule).Nimetus "oraatium" tähendab palvesaali, kabelisarnane ruum kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes
kes külapidudel akordionit mängimas käis. Samuti mängis ta puhkpille, eeskätt trompetiga. Neid kõiki õpetas ta ka pojale. Seega pärineb huvi muusika vastu ka isa poolt. Lisaks isale sai Urmas muusikaõpetust ka Endli Tuhala kiriku õpetajast isalt Julius Sisaskilt, kes näitas talle oreli- ja 4 harmooniumimängu. Nii sõlmis ta oma esimesed tutvused kirikumuusikaga, mis hiljem sageli ka tema loomingut mõjutas. (Kahro 2000, lk 8) Endli gurmaanist õde Asta, kes olevat väga hästi süüa teinud, ja ema Hilda olid jõukad, kuid üsna ihned. Nad käisid igal pühapäeval kirikus, olles end korralikult ,,üles löönud". Nii Endel kui ka tema õde Asta surid maovähki. (Ibid, lk 8) 1.3. Lapsepõlv Urmas Sisask sündis 1960. aastal 9. septembril kell 8.00 Raplamaal. Tema alakõhu vasakul küljel
pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse (eriti lauluraamatute) mõjul juba tekkimas. Lauluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekoguduses oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni vaid iseloomustanud Lõuna-Eesti, täpsemini Setumaa laule, millel olid pikaajalised kontaktid vene rahva- ja kirikumuusikaga. Eesti rahvamuusikas domineerisid veel 18. sajandil torupill ja vanapärane, suhteliselt primitiivne kannel. 19. aajandi algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled (simblid) ja viiul. (Lisa 12) Nendegi levikus oli oma osa hernhuutlastel (Vahtre, 2000). 22 6. 18. SAJANDI TEINE POOL Lõpetuseks paar seika, mis omal kombel iseloomustavad 18. sajandit ja on paratamatult kultuuriloo osaks. 18. sajandi lõpul hakkas Venemaa Balti kubermangudest nekruteid
annaabi.ee 
