Ehituskunstis on oluline ruumimõju. Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse
ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaarselt hakkasid need toimuma aga 18. saj. Visuaalse kunsti liigid on arhitektuur (oluline ruumimõju, mahulised objektid ruumis, nende vorm liigendab seda, hoone jaguneb peafassaadiks ja külgfassaadiks, alati ühiskonna ja ideaalide kehastus, ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega, jaguneb sakraalseks e. kiriklikuks ja proffaannseks e. ilmalikuks), skulptuurikunst (mahuline vorm, 3D, väljaraiumine (kivi, puit, jää; lõikamine, tahumine, nikerdamine; kõvast materjalist tükke välja lüües; vabalt välja raiumine (silma järgi), punkteerimine), modelleerimine (pehmest materjalist; voolimine; põletatud savi on keraamika), kokkukogumine e. assamblaaz (erinevate
Ümarlaua memo Toimunud ümarlauas tuli diskussiooniks samasooliste abielu ja nende lapsendamis õigus. Järgnevas memos teen ülevaate meie tingimustest ning kompromissidest mis saavutasime. LGBT ühing soovis saada luba kiriklikuks laulatuseks, samuti usume, et seksuaalsuhted kuuluvad olemuslikult abiellu, siiski oleme vastu igasugusele seksuaalsuhte propageerimisele väljaspool abielu, sealhulgas homoseksuaalsete suhete käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina
on ja veel edasigi võitlevad. Mind on alati jubedalt huvitanud selle katedraali tekkelugu ning kogu ajalugu selle kohta. Seal on kroonitud nii paljud valitsejad ning seal juhtub siiani nii palju asju, et see on kindlasti üks koht, kus ma ükskord ära käia tahaksin. Võimalik, et just see mind Inglismaale tõmbabki, Inglismaa arhitektuur. Keskaegsest kunstist ongi mulle enim silma jäänud gooti stiilis hooned, maalid ja skulptuurid. Gootikat võib vist nimetatada kiriklikuks kunstiks. Gooti stiilis hooned on kõik väga kõrgele ulatuvad, ilmselt on siin mõeldud, siis seda, et mida lähemal kirik jumalale on, seda parem. Westminster Abbey on ka pigem keskaja lõpu poolne arhitektuur, ehitus algas alles 13.sajandil, seega see valmis peale keskaja lõppu, kuid ehitisel on näha väga palju sarnasusi siiski keskaja arhitektuuriga.
Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti
Fortuna Virilise tempel paikneb kõrgemal alusel, kuhu viib trepp ainult ühelt, kitsamalt küljelt. Naose ette jääb sügav eeskoda, külgedel on poolsambad. Basiilika (Basilica Ulpia) on Roomast pärit ehitustüüp, mida rakendati mitmesuguste avalike ehitiste juures (raamatukogud, kohtumajad, äri ning koosolekute pidamiseks jne.). Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks lööviks, millest keskmine oli külgmistest kõrgem. Kujunes kiriklikuks ehitiseks. Apsiid on koht altari või kohtuniku jaoks, valgnik on osa akendele. Säilinud on vaid vähesed ehitised, neid kasutati kas ehitusmaterjali saamiseks või hävisid linna täiendamise käigus. Skulptuur. Skulptoreid peeti rumalateks käsitöölisteks. Kopeeriti Kreeka skulptuure, iseseisvalt arenes Rooma skulptuur kolmel alal: portreeskulptuur (skulptuure ei ilustatud, olemus pidi
vahetada. 1)Benedictuse kloostrireeglite populaarsuse kasv tänu Gregorius Suurele. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks, kirjutas tema eluloo. 2)Tänu Karl Suurele, tema ja ta poja ajal võeti need Frangi riigis kloostrielu üldiseks aluseks. · Misjon e ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades. · Sai alguse Briti saartel (Iirimaal). Püha Patrick Lääne-Prantsusmaalt, 5. saj. Rajas mitu kloostrit, pööras olulise osa ristiusku. · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. · Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas. Briti mungad rajasid Frangi riigis kloostreid, aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool olevad germaani rahvad ristiusku pööratud. · Briti kloostrikultuur huvitus ladinakeelsest kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel.
- selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227
· Hispaaniasse XII sajandi II poolel ja XIII sajandi alguses; · Saksamaale XIII sajandi teisel poolel; · Eestisse ja Lätisse XIII sajandi lõpupoole. Areng Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200); · kõrggootikat (u 12001350); · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur Kõige kaunimad ehitised hakkasid koonduma linnadesse. Gootikat võib nimetada ka linnade kunstivooluks. Samas võib gootikat pidada eelkõige kiriklikuks (sakraalseks) kunstiks st tähtsamad ehitised olid kirikud. Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi. Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale, mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal hakati parandama konstruktsioone ning sellega muutus kogu ehituslaad. Kõige suurem erinevus oli:
Vaesem elanikkond elas eeslinnades e agulites. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väiksed poed. Selle äärde rajati raekoda tähtsaim ühiskondlik hoone. Rahvastik. Tallinnas ulatus elanikkond XV sajandil u8000ni. Tartus u6000ni. Kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Katoliku kirik ja usupuhastus Kirikukorraldus Eesti alal. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks, kui see üldiselt mujal oli.Kõrgeimaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop. Piiskop oli kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. Missa pidulik jumalateenistus. Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Kloostrid. Ametliku kirikliku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn
Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6.sajandiks ristiusustatud. Väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris aga paganlus. Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal. Iiri mungad hakkasid rajama kloostreid Inglismaal. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas mandril. Briti mungad rajasid kloostreid, levitasid ristiusku Frangi riigi piirialadel ning paganlike germaanlaste seas. Briti kloostrikultuur Briti kloostritest said varakeskaegse kultuuri silmapaistvamaid keskused Lääne-Euroopas. Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsest ning keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja
aega ja see aeg sisustati palvetamisega Misjon paganate seas Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti Misjon ehk ristiusu ulatuslikum levitamine Tuntud misjonär püha Patrick otsustas iiri paganad ristiusku pöörata, tema tegevus osutus murranguliseks, pärast Iirimaad levis ristiusk ka Inglismaale Sealseks kiriklikuks keskusest sai Canterbury peapiiskopkond, Briti saartest sai oluline lähtekoht, Briti mungad rajasid frangi riiki mitu kloostrit ja siis levitasid seal ristiusku edasi frangi riigi piiridest välja poole, lõpuks olid Skandinaaviast lõuna pool elavad enamus germaanid rahvad ristiusku Briti kloostrikultuur Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsetest ja keldi keelsetest kristlikust kultuurist ja üritasid neid ühtsemaks teha, Iirimaal kujunes keldi kirjakeel
majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid
- Paavst Gregorius Suur toetas selle kloostri reegleid - Suurem osa Lääne-Euroopa kloostritest olid Benedictuse reeglite järgi · Kloostrites valitses naturaalmajandus Misjon paganate seas- · Germaanid olid vastu võtnud ariaanliku kristluse; see ei meeldinud roomlastele · Ristiusku levitati- misjon · Tänu püha Patrickule (V sajand) pöörati VII sajandiks nii Inglismaa kui ka Iirimaa ristiusku · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas Briti kloostrikultuur- · Briti kloostrites kujunes välja keldi kirjakeel · Silmapaistavim Briti õpetlane- Beda Venerabilis (VII-VIII saj) · Kirjutas ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" · Kristuse sünnidaatum arvutati välja 525. Aastal Dionysius Exiguus. Arvutas valesti · Kristus sündis tegelikult 7-4 aastat eKr Karolingide renessanss · Kultuur elavnes Euroopa mandril Karl Suure ajal
uusi kloostreid, levitati ristiusku paganate seas, korraldati liturgiat (jumalateenistuse korda) ning pandi alus ühehäälsele kiriklikule koorilaulule (Gregoriuse koraalile). Alates tema ajast hakkasid Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 7 katoliiklased Vahemere läänepoolsetes maades pidama Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Alates 5.saj lõpust, kui frankide kuningas Clodovech lasi ennast koos oma kaaskonnaga ristida, kujunes Rooma paavstidel tihe koostöö Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühike annetas aastal 756 paavstile Rooma linna ja selle lähema ümbruse, mille tulemusena kujunes Kesk-Itaalias välja Kirikuriik (eksisteeris kuni 1870, siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu
suurel osal vaimulikkonnast välja ka jahe suhtumine oma eelkäiate kuulutatud väärtustesse. Vana-Liivimaa kirikuriikide organisatsiooniline ülesehitus rajati juba olemasolevatele reeglitele. Kuigi euroopaliku kiriku vandes keskustes olid vaimulikud suhted selleks ajaks algkristluse põhimõtetetest märgatavalt kaugenenud, kujunes Eesti alal usuelu tõsikristlikumaks, kui see mujal oli. Kõrgemaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop, kel paavsti poolt kinnitatud kirikuprovinsi kuulusid Eestis Tartu ja Saare-Lääne piirkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude ajastu kõrgeim kohtunik. Vaimulike järelvalvet toetati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide ehk kirikukatsumiste kaudu. Viimased võimaldasid saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest
ulatuslikum misjon e ristiusu levitamine (lad k missio saatmine, lähetus) paganlike germaania rahvaste seas. 5.saj hakkas Iirimaal mosjonit tegema Bretagne`ist pärit püha Patrick (eluaastad u 387-493; Iirimaa kaitsepühak). Tema tegevuse mõjul muutus Iirimaa 6.sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7.saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri- Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust kultuuripärandist, loodi keldi kirjakeel ja arendati välja hiljem mandri-Euroopasse levinud insulaarne kirjaviis (lad k insula
missio saatmine, lähetus) paganlike germaania rahvaste seas. 5. saj hakkas Iirimaal mosjonit tegema Bretagne`ist pärit püha Patrick (eluaastad u 387-493; Iirimaa kaitsepühak). Tema tegevuse mõjul muutus Iirimaa 6. sajandiks valdavalt kristlikuks piirkonnaks. Iiri mungad rajasid kloostreid ja teostasid koos Roomast saadetud vaimulikega misjonit ka Inglismaal, mis ristiusustati 7. saj lõpuks. Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. Briti saartelt lähtus ka mandri-Euroopa paganlike germaani rahvaste hulgas misjoni teostamine. Selleks saadi tuge ka Frangi riigi valitsejatelt. 2 Briti saartel kujunes välja silmapaistev kloostrikultuur. Huvituti nii kristlikust kui paganlikust
ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole. Aleveid oli orduaja lõpul 14. Kaubandus. Suurgild kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond vennaskona vapil kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased neisse ei pääsenud. Tallinnas kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti(peamiselt sakslased) ja Oleviste(peamiselt eestlased) gild. Toomgild. Katoliku kirik ja usupuhastus. Kõrgeimaks kohalikuks kiriklikuks võimuks sai Riia peapiiskop. Piirkop oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 7 sakramenti ristimine, leeritamine, armulad, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. Tsistertslaste ordu vanim Eestis asunud mungaordu. Üksinduses põlluharimine, aiandus, karjakasvatus. +naisharu. Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskondlikus elus aktiivsemad, ,,jutlustajad vennad."
munkade töö jäeti soiku. Rikkad annetasid. Kloostritest said naturaalmajanduslikud majapidamised, laialdaste maade ja talupoegadega.Munkade töö asendati palvetega. Roomast lähtuva misjonitöö innukam läbiviija olid sakslaste ristija Püha Bonifatsius 8 saj. Vallutuste tulemusel ristiti eestlased näiteks 1208-1227. Viimased paganad olid luudulased 1386. Ristiusu ulatuslikum levitamine oli misjon, sai alguse Briti saarte, eelkõige inglismaal(püha Patrick). Inglismaal sai kiriklikuks keskuseks Canterbury peapiiskopkond (saare kaguosas). b) Kiriku organisatsioon Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks (mille eesotsas olid piiskopid) ja peapiiskoppkondadeks (eesotsas peapiiskopid), kes korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas. Piiskopkonna kestust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (piiskopi jutlustamistool) katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle ül oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenuseid. Igas
harida. Veneetsias viibis ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna kapellmeistriks. Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured kapellid olid lagunenud või virelesid. 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga. Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai passioon-Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist. Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik koorimuusika“(Geistliche Chormusik) 10 Muusika hansalinnades 17
-ni, mil hakkasid koonduma maakondadesse. XII saj. tekkis lõpuks 8 maakonda, so kihelkondade liitu. MK struktuurid: Rahvakogu- otsustas: sõja ja rahu üle; maksupoliitika; kohtuvõimu teostamine; administratiivüksused. Vanematekogu (täitevorgan)- sõjaväe juhtimine; maakogu otsuste täitmine; rahulepingu allkirjastamine; vastutus kohtukorra eest. Riiki ei tekkinud, maakonnad ei ühinenud. Võimukorraldus: 1827 Sakslaste võim Eestis, maa-ala jaotatud ilmalikuks (4 ühikut) ja kiriklikuks (3ühikut). Maapäev: 4 territoriaalse üksuse ühtne õigusorgan, mille moodustasid 4 kuuriat. 1) Riia piiskop ja Liivimaa piiskopid koos kõrgemate vaimulikega; 2) Ordumeister koos tähtsamate ametnikega; 3) Vasalkondade esindajad; 4) Riia, Tln ja Tartu esindajad. Tegelesid välispoliitiliste küsimustega, omavaheliste suhete/ küsimustega, maksude määramisega, talupoegade ärakargamisega. 3 3
Jõukamad võisid omada kuni 5te sulast ja teenijat. 2. üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes said asutada väikesed talud ääre maadele. Teo töö kohustus 1 päev nädalas. 3. vabadtalupojad- olid ennast raha eest adra talupoegade koormise eest vabaks ostnud, ei pidanud teo tööd tegema. 4. maavabad talupojad- kõige kõrgem kiht, üksikud muinasülikute järglased, kes omasid maad lääni kirja alusel. Vaimuelu Liivimaa kiriklikuks keskuseks võib pidada riiat. Piiskopkonna keskuseks oli toomkirik mida juhtisid kõrgemad vaimulikud ehk toomhärrad. Juhtorganina moodustasid toom kapiitli. (12 toomhärrat nim ka kanoonik eesotsas praostiga. Toomahärrad moodustasid ka liivimaa haridusliku eliidi. Enamasti olid õppinud ülikoolides. Toomkiriku juures tegutses toomkool mida juhatas üks toomhärradest ehk skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kiriku kihelkondadeks kus teenisid koguduse preestrid. Kihelkonna
12 saj lõpus tal enam laiendeda polnud, sest lääneeuroopa oli juba kindlalt tema võimu all, edasitund ida suunas oli ees konkureeriv õigeusk, lähis-itta ja põhja-aafrikasse ei saanud ka laiendadama sest seal oli islam. Ainus võimalus oligi laiendada oma võimu paganlikule ida.euroopale soomest-preisimaale.Seepärast oligi kirik huvitatud paganadega kauplemisest et neid oma alla tõmmata. Kiriklikuks keskuseks sai bremeni peapiiskopp, oli huvi tundud juba varemgi siinsete alade vastu 1170 11saj lõpul, määras esimese piiskop Johannese munk Hiltinus ametisse,ei jõudnud midagi suurt ära tehtud, rajas Läti aladele ühe kiriku.Tõsisem ristiusustamine sai alguse 1180 aastatel,tuntud Henriku liivimaa kroonikast. Munk tuli Liivimaale et paganaid enda poole võita.Pilt muutub kui pidada silmas et Segebergi kloostri oli üks võimsamaid. Auväärne halli peaga
annaabi.ee 
