põhisisu Dramaatilises valguses esemed ja inimesed. Räiged värvikontrastid ja porised värvid. Inimesed piltidel sageli jõhkrad,inetud. Sageli piltidel piin ja ängistus. Ekspressionismi üks kuntsnikke ERNST LUDWIG KIRCHNER Kuntsniku stiili tunnusteks Seotud inimeste ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega,millel on tihti ohtlik ja vaenulik värv. Sarnane foovidega,kuid olles tunduvalt kirglikum. Pildid ülesehitatud teravad sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele. Puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Vastandas palju ühiskonna eliiti ja heidikuid. Autoportree sõdurina (1915) Naised Berliini tänaval Autoportree joodikuna (1914-1915) Kasutatud kirjandus http://kunstiabi.weebly.com/ekspressionism.html http://www.slideshare.net/guest48e9a3/ekspressionis m-363444 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/moodne_
Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasutades teravaid, isegi tooreid värvikontraste Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni Looming Kirchner kasutas tihti juhuslikke ning ebaprofessionaalseid modelle ning tema jaoks oli eelkõige tähtis spontaansus ning lihtsus, naturaalsus Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum Tuntuim töö on „Autoportree sõdurina” , milles väljendub selgelt tema vaimne ja füüsiline äng, mis valdas teda pärast sõjaväeteenistust Maalid "Marcella“ "Autoportree modelliga” "Berliini tänavastseen” "Autoportree sõdurina“ “Naised Berliini tänaval” “Istuv daam” “Daam rohelises” “Marcella” “Istuv daam” "Berliini tänavastseen” “Daam rohelises” “Autoportree sõdurina”
Lühiessee Hando Runnelist See, 24. novembril 1938. aastal sündinud kirjanik on muutnud paljude inimeste mõttemaailma. Mees on teinud seda läbi erinevate lühemate ning ka pikemate luuleteoste. Endale sobivad luuleread leiab tõenäoliselt iga inimene, kuna looming ulatub tõesti seinast seina. ,,Igal poisil oma prisma", mida võiks see küll tähendada? Arvan, et see oleneb lugejast. Mina kui mitte just kõige kirglikum Järvamaal süninud luuletaja fänn aga mõistan luuleridade all seda, et ei ole vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Iga inimese jaoks on mingi ese või keegi tähtis, mis aga võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..." luuletus, mis jutustab paarikümne värsireaga lugejale pika jutu, kuidas sündides puuduvad meil unistused ning mida rohkem aeg edasi läheb, seda suuremaks, ning võib öelda, et ka
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud
kuid selle juures oli üks asi millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiinat, kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum. Kuid pererahvale ning Marile see eriti ei meeldinud ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvale eriti ei meeldinud Tiina ning uskusid Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari kuulis seda kõike ise pealt ning tunnistas isegi et ta on sel juhul libahunt ning jooksis ära metsa. Viis aastat oli möödas, ema-isa olid surnud ning Mari oli Marguse naine, kuid nende suhted olid üsna halvad. Ühel ööl olid hundid
muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale. Tammaru suguvõsa võttis naisi ainult oma keskelt, kes kõik olid kollaste juuste ja siniste silmadega ei tilkagi võõrast verd! Tiina aga oli hoopis tumedat verd. Mitte ainult pererahvas ei olnud Tiina vastu, vaid ka külarahvas, kes uskusid Mari juttu, et just Tiina oli see, kes Kiviste Kaarli varsa murdis. Tiina oli
otsuse vaid sulestiku värvuse põhjal. Ta võiks ju mõista, kui palju vaeva pidi see värvitud linnule valmistama ja mida kõike ta oli valmis tegema, et võita valge rästa armastus. Arvan, et sellise iseloomuga linnule on tema saatus igati paras ja õnnetu, kuid teistsuguse iseloomu puhul võiks elu valge rästana olla palju õnnelikum, kui tavalisel rästal. Ta võiks olla õnnelik ja kuulsam, kui teised l innud ja tema armastatu armastus võiks olla mitu korda kirglikum, kui armastus tavalise rästa vastu. Kõik on suhteline ja sõltub mis nurga alt asja vaadata.
armastuse kuuldele, kartes uusi saatuse lööke. Armastus pole lihtsalt ilus sõna. Armastus see on suur töö: igapäevane, püsine, mõnikord isegi liiga raske. Armastades inimest, sa pead hoolitsema tema eest, pead alati olema tema kõrval vajalikul hetkel. Mitte niisama armastastud abielludes vannuvad, et on koos ,, nii haiguses kui tervises, nii kurbuses kui rõõmus". Ilma vastastikuse austuseta, ilma kannatuseta üksteise vastu isegi kõige kirglikum armastus ei suuda kesta kauaid aastaid. Töö iseenda üle see on kõige raskem armastuses.Aga siin on ka tähtis mitte üle liialdada : ei tasu alandada ja lörnitada inimese ees. Tõelise armastuse jaoks ei ole vaja selliseid ohverdusi. Armastus- see on terve elu, väike maailm, mida inimene jagab oma armastatuga. Elu on antud vaid ühe korra ja sellega mängida ei tasu, ta on väga habras. Küsimus on juba teises asjas, kas on inimene valmis riskima
mängib siinkohal isiksus. Ühes kohas elava kahe inimese elu võib kujuneda drastiliselt erinevaks. Olles kooli lõpetanud, haarab üks neist härjal sarvist ning teine jääb sihitult ekslema, paremal juhul astub sisse järgmisse kooli, mille lõpetab ja siis uue kahtluse ees seisab. Ta kahtleb ega julge midagi eriti ette võtta, ent igasugune valik on vajalik, sest muidu jäetakse n-ö paigale tammuma. Nahaalsem ja kirglikum kooliaegne tuttav võib sattuda suurematesse probleemidesse, ent sealt ka kõrgustesse tõusta temas on kirge ja tahet, ta ei mõtle silmapiiri suurendamisele, vaid võtab ja teeb, mis tahab, ning sellega tema kogemustepagas suurenebki. Meile võidakse esialgu luua samad tingimused, kuid sealt edasiminek on puhtalt meie teha. Julgus minna ja teha on tugevus. Inimese vaimne tugevus võib aja jooksul muutuda. On küllaldaselt juhtumeid, kus koolis
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. · Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. · Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema.
puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. EKSPRESSIONISMI KUNSTIESINDAJAD ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976)
· Kaob mõiste ,,kodanik", selle asemel kujuned ,,riigi alam" · Linnad kaotavad iseseisvuse ja alistatakse keskvõimule (kasvavad tohututeks Aleksandria, Antiookia) · Sõjavägi koosneb palgasõduritest, mitte kodanikest Muutused kultuuris: Aleksandriast sai suurim kulturikeskus, esile kerkis ka Pergamon ja Ateena ei kaotanud tähtsust, valitsejad soosisid kultuuri. · Kunst(korintose kapiteel; dünaamilisem, kirglikum skulptuur, alasti naisekeha) · Kirjandus(luule populaarsus kasvab, pööratakse tähelepanu ilule ja kaunile eneseväljendusele) · Teater(kodanikuteemad asenduvad argiielutemaatikaga) · Filosoofia (hingerahuprobleem, Ateena endiselt keskus) Epikuroslased inimene koosneb aatomitest, surm on hingeaatomite lagunemine, surma pole vaja karta, jumalaid ka mitte, hirmudest vabanemiseks tuleb elu nautida
alateadlikus hingeelus." Freud, 1922 Armukadedus on reaktsioon mingile ohule, mis inimesele olulist suhet ähvardab pole vahet, kas oht on reaalne või ettekujutuste vili. Armukadeduse peamine tiivustaja on hirm. Kiivus on väga tihedalt seotud turvatunde ja enesehinnanguga. Kui hindad end kõrgelt, siis tunned, et ka teised väärtustavad sind ja hirm maha jäetud saada on väiksem. Mida kirglikum on suhe, seda suurem on armukadeduse oht. Riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes on varem elus haiget saanud. Samuti ohustab armukadedus rohkem noori: nad on emotsionaalselt ebaküpsemad ning elavad lembesuhteid läbi intensiivsemalt. Uuringud näitavad, et armukadedus väheneb märgatavalt pärast 35. eluaastat. Selleks ajaks on inimene jõudnud eneses teatavale selgusele ega vaja enam suhet, et enesehinnangut tõsta ning oma vajadusi rahuldada. Teist inimest pole võimalik sundida
Kui reaalsusega silmitsi sattudes tekib teil hirm, ärge tehke seda. See on vaid märk sellest, et aeg pole veel küps. 2. Unustage armukadedus! Svingimises pole armukadedusel kohta, sest kui armukadetsete, ei suuda te lõdvestuda ning tegelda täisväärtusliku kvaliteetse seksiga. Kui teil hakkab armukadedus tekkima, analüüsige selle võimalikke põhjuseid! Teile tundub, et teie partner on teisega õrnem või kirglikum? Filmige oma seksi ning vaadake end kõrvalt, sest kõrvaltvaatajana näete kõike selgemalt kui osalejana. Kui armukadeduse põhjuseks on võimalikud tunded teise paari vastu, tasub endalt küsida, kas võite sellesse mehesse/naisesse armuda ning sõltuvalt vastusest, valige juba ise, kas jätkata selle paariga suhtlemist või mitte. Svingimine ei ole viis, kuidas nii-öelda ,,legaalselt petta" ega uusi armuseiklusi otsida. Svingimine on uus etapp teie
(Bannikov 1971: 567) Seega on see üsna rõõmutu ja kibestunud teos: „Mulle ei läinud korda, mille pärast see kõik oli,“ ütles Jack Barnes meile. „Ma tahtsin ainult õppida selle keskel elama. Võib-olla kui sa õpid selle keskel elama, siis saad sa teada, mille pärast see kõik on.“ (Hemingway 1926, viidatud Beesley, Joughin 2001 järgi) Hemingway järgmine romaan „Hüvasti, relvad“ on lääne kirjanduse üks kirglikum sõjavastane teos. Teost läbivad kaks põimunut teemat: sõda ja hukkumisele määratud armastus. Peategelane Frederic Henry teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses ja teeb läbi rasked sõjakatsumused. Sõja käigus hakkab ta mõistma seesuguste tapatalgute mõttetust. Ta mõistab, et sõda valitsevad klassid, kuna sõdurid on vaid kahuriliha. Võib ka öelda, et nad on vaid peenraha selles ebainimlikus ja saatanlikus mängus.
Antoine Coysevox. Kardinal Mazarini hauamonument Antoine Coysevox. Suure Conde büst Isiku suurejooneline käsitlus ja teostuse viimase üksikasjani viidud markantne laad. ● Pierre Puget (1622-1694) Silmapaistvaim meister, kes seisis väljaspool õukonnakunsti. Ta on järjekindlaim barokksuuna esindaja prantsuse plastikas, saanud mõjutusi just Berninilt. Vastandina Bernini voogavale pehmusele on Puget’ vormikäsitlus teravam, järsem ja kirglikum, selles puudub igasugune ilutsemine. Ka on valu ja ahastuse väljendus tema töödes ilmekam ning haaravam, ta on meister, kelle töödes valitseb täielik naturalism. Kuulsaim teos on Krotoni Milon, kus atleet kaitseb end lõvi vastu – teos on traagiliselt emotsionaalne. Pierre Puget. Krotoni Milon, 1682 Pierre Puget. Reljeef Aleksander ja Diogenes ● 18.saj on prantsuse plastika ajaloos hiilgav õitseaeg. Kui 17.saj plastikat võiks nimetada oma laadilt barokk-
oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa
Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). EGON SCHIELE (1890-1918)
Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: „Prohvet“ (1912), „Ärritatud inimesed“ (1913). ● ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: „Autoportree sõdurina“ (1915), „Naised Berliini tänaval“ (!913). ● KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976)
Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976)
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud
Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976)
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud
hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud
Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama
hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga 11
Rõõm teid näha! Ma tean häs+i, et mul po'e lootust, relv käes. Pariisi tungida. Sõda aga toob endaga kaasa rahu, rahu vajab vahetalitajat ja see vahetalitaja olen mina. Siis ei öelda mulle enam ära, ma tulen tagasi Pariisi, näen teid ja olen hetkeks õnnelik. Tõsi, tuhanded inimesed maksavad minu õnne eest eluga, aga mis läheb see mulle ko^da, peaasi kui teid jälle näha saan! Kõik see on võib-olla meeletu, mõttetu, aga ütelge mulle, missugusel naisel on olnud kirglikum armastaja? Missugusel kuningannal on olnud kiindunum teener?» «Milord, milord, te esitate enda kaitseks asjaolusid, mis teid veel enam süüdistavad. Kõik need teod, milord, mis peavad tõestama teie armastust, on peaaegu kuriteod.» 142 «Sellepärast et te mind ei armasta. Kui te mind armastaksite, näeksite kõike hoopis teises valguses. Kui te mind armastaksite! Oo, kui mind armastaksite, oleks see liiga suur õnn minu jaoks, ma kaotaksin mõistuse
annaabi.ee 
