· Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
•Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina
Puitplaadid Külli Kalbre Sissejuhatus Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimati nimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·
Kõiki pannakse 3 kihti. Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm. *KIMM ühest otsast kitsam, teisest laiem (laast) *SINDEL Pikkused 800, 600, 700 mm. Laius 120 mm. 2 üksteise sisse. 5. KATTEVINEERID SPOONID õhuke, väärispuidust (meil ka saar, tamm). Paksus 0,5 1,5 mm. Treppidel kasutatakse 3 mm. *ristspoon põimitud. VINEERID valmistatakse kasepuidust, liimitakse 57 vineeri kokku, kõige õhem 3. POOLFABRIKAAT parketiliistukesed, 3 mat. kokku liimitud. Pealmine kith alati väärispuidust. FEEDERPARKETT Ehitusdetailid(puidust): uksed, aknad, parketkilbid, fermid 6. PUITPLAADID PUITKIUDPLAADID peenest puitvillast kokku pressitud, kiud liimitakse puidus sisalduva loodusliku ligmiiniga (vaik) Jaotatakse mahumassi järgi 3 gruppi:
Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.
Korruspostkarkass Jätkuvpostkarkass Postid Ruudu- ja ristküliku kujuline Ümarristlõikega. Paigaldus Otse kannu: kiire ja odav, ebatäpne. (Tööstusehitus) Poltühendus ~30% aeglasem, vajab täpset poltide paigaldust, hea rihtimise võimalus. Keevisühendus palju tööd objektil, keevitustööd, suurem kandevõime. Talad Ristkülikulõikega talad: tüüplaiusega 30...70cm, tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm, soovitatavad ristlõike mõõdud on 40x60, 40x70, 40x80 cm Lõugtalad: keha laiusega 30...70cm tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm). Lõugtalad võivad olla ühepoolse astmega või kahepoolse astmega. I ja HI talad: tala keskosas külgedelt vähendatud ristlõikega, vöö laiusega 30...50cm, tüüpkõrgusega 90...2100cm. Komposiit talad: terastalad, mis valatakse betooni täis ehitusobjektil. HQ tüüpi terastala Posti ja tala liited Ristkülikupostile toetuv tala
....................................................................................................... 19 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid .................................................................................... 20 42. Mördi plastuse ja tugevuse määramine ning nende mõjurid .................................................... 20 45. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine. ....... 21 46. Kipsplaadid ja eterniit. ............................................................................................................. 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR ....................................
.................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5
4)piirlauad ja liistud; 5)sindlid, pakkudest välja saetud katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m; 6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer 1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. 2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks.
Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku
anumasse. Kaanele lisada silt eeltoodud andmetega. Värv säilib ka kõige paremini püsival temperatuuril, kaitstuna otsese päikese valguse ja külma eest. Nõuded kasutamisel on kaitse riietus ja ka vajadusel respiraator, vajalikud vahendeid põranda katmiseks. Orienteeruv värvikulu on 4-8 l ruutmeetrile on keskmine. Oleneb ka kõik värvist ja seina aluspinnast. Eksamipilet nr 5 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas,
5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2
Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi.
· Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud.
6001 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 klaasiga omaette Elamus vesi, kanalisatsioon, uus ahi, 20 cm laastukatus raamides puitaknad uus pliit, el.kaabeldus, duširuum 6002 Lai ja madal Iga sein erinev, osaliselt Vineeri, parketi või Bituumenkärgkatusega Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 raami ja 3 klaasiga Aknad vahetatud 1990, maakividest, soojustatud, seest puitlaastplaadiga kaetud kaetud laastukatus puitaknad taga valatud kipsplaadiga kaetud laudis (klaas+pakett)
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
