külmaravi. Võimalik ka operatiivne ravi. Jäävat kahjustust ei teki. Põlve küljesidemete kinnituskohtade põletikud - sagedamini valu seotud sääre eemaldamisega, nn X-seisu viimisega ja põlveliigese sisekülje tugevamal katsumisel. Ravi: ortoos, paiksed põletikuvastased geelid, vajadusel paiksed süstid põletikuvastaste vahenditega. 3. Lihaste kinnituskohtade põletikud Lihaste kinnituskohtade põletikud reie kakspealihase kinnituskohas pindluule - sääre välimisel küljel põlvekedra all; Lihaste kinnituskohtade põletikud õndlalihase kinnituskohas sääreluu tagumisele pinnale põlveõndlas. Valu tuntav põhiliselt koormustel ja täpsel katsumisel. Ravi: ortoos, külm, põletikuvastased lokaalsed geelid. Värsked ehk ägedad põlveliigese välised vigastused (Liigesevälisus on suhteline, kuna sageli seotud ka liigesesiseste struktuuride vigastustega.) 1. Põlveliigese külgsidemete osalised rebendid.
moodustumine. 5. Millised geenid sisaldavad viiruse genoomis? Replikatsiooni-, regulaator- ja struktuurgeenid. 6. Võrrelge DNA- ja RNA-viiruste ehitust. DNA-viiruste koostises on vaid 1 DNA molekul-see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib olla 1 või mitu RNA molekuli. 7. Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteeriks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viiruseosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Viiruseosakese vabaminemisega kaasneb bakteri hukkumine. 8. Milles seisneb viiruse lüsogeene tsükkel? Selle käigus eiavaldu koheselt
toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Parema käe kinnituskoht on sile ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel. Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru. Pärast Louvre'i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud.
1.Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste
Ehitus- GENOOM- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. KAPSIID ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. LÜÜTILINE- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. LÜSOGEENNE- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega
paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11. Kirjelda,kuidas toimub viiruse paljunemine rakus.(vihikus) 12. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. Lüütiline- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks
gravitatsioonijõudu ning määrata ohtlik ristlõige! Materjal: teras, tihedus = 7800 kg/m3, varda ristlõike Arvutusskeem pindala A = 1 cm2, raskuskiirendus g = 9.81 m/s2: Vertikaalse varda sisejõud muutub raskusjõu toimel sujuvalt nullist vabas otsas kuni suurima väärtuseni kinnituskohas (Joon. 2.10) -- muutuse seaduspärasus A määratakse lõikemeetodiga (eeltingimus: varras peab olema g tasakaalus, s.t. F = 0) 1000 Lahenduskäik:
l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks? N=100 N/mm2 E=0,01 Rp0,2=300 N/mm2 E=? E=200/0,001=200000 N/mm2 Kuna traadil on tõmbepinge 100 N/mm2 siis et deformatsioon ei muutuks elastseks võib jõudu suurendada veel 200 N/mm2, seega joungi elastsusmoodul peab olema 200000 N/mm2. 31. Vertikaalselt kinnitatud vabalt rippuv metalltraat diameetriga 1 millimeeter moodustab selle kinnituskohas pinget, mis on proportsionaalne traadi massile. Kui suur võib olla maksimaalne traadi pikkus materjalist tugevusega Rm= 780 N/mm2, tihedusega = 7800kg/m3 (7,8 10-3g/mm3)? Leian tegeliku tõmbetugevuse: 61261 * 0,5 * 780 = 612,61 N 2 = 61261g , = m = 61261 = 7,8 * 10 -3 h = 7,8 * 10 -3 = 10km
molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Molekulaargeneetika--- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Kõige paremini sobivad kuivatamiseks piklikud nn. ploomtomatid, nende puudumisel võiks valida mitte väga suured ümmargused viljad; kuivamistulemuste ühtluse huvides peaksid ühes partiis kuivatatavad viljad olema võimalikult ühesuurused. Poolita pestud ja kuivatatud ploomtomatid pikuti, ümmargused aga põigiti; kaabi lusikaga välja kõik seemned. Ploomtomatite varrepoolesest otsast eemalda paksud valged membraanid, ümmargustel tomatitel lõika välja varre kinnituskohas olev paksend. Torgi tomati nahk 6 8 kohast terava noaotsaga läbi. NB Läbitorkimine on selle meetodi puhul äärmiselt tähtis ootuspärase tulemuste tagamiseks. Pane ahi sooja 100°-le. Kata kaks ahjuplaati õliga ülepintseldatud küpsetuspaberiga ja lao tomatipoolikud, lõigatud külg allpool (NB), umbes poolesentimeetriliste vahedega üksteise kõrvale. Aseta üks plaat keskmisele ja teine alumisele ahjusiinile ning sule ahjuuks. Hoia plaate
RNA-viiruste ehituses võib aga olla üks või mitu RNA molekuli. Peremeesrakust välaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. 24. Kuidas toimub viiruste paljunemine lüütilises ja lüsogeenses tsüklis? Lüütilises: Viirus kinnitub rakule, viiruse koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks.Sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Viirusosakeste vabanemisega kaasneb bakteri hukkumine.
[Nm]; I0 = f(x) polaar-inertsimomendi funktsioon varda telje x suhtes, [m4]. 10.3.2. Väänava joonmomendiga ühtlane varras Joonkoormusega väänatud ühtlase läbimõõduga ümarvarras (Joon. 10.5): · ühtlase joonmomendi m = const korral on väändemomendi T = m(l - x ) ; epüür lineaarne (vabas otsas T = 0, kinnituskohas Tmax = ml): Ühtlase joonmomendiga ümarvarras Arvutusskeem ja epüürid m = const x m = const l
enam-vähem sama pikk kui lai, pole silmnähtavalt rippuv, pigem tõusvate harudega (vaid harude tipud on rippuvad) ega ole pikemad kui 7-8 cm. Selle liigi puhul on oluline tähelepanelikult silmitseda talluse peaharu(de) kinnituskohta 12 substraadile - see on sile (ilma väljakasvudeta), kuid pisut lohklik ning erinevalt mitmest teisest sarnasest liigist pole tumenenud; harunemine toimub vahetult kinnituskohas. Talluse harudel leidub arvukalt silindrilisi väljakasve (isiide) ja vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib
Väga sage kogu Eestis. Kahar habesamblik kuulub nn lühikeste habesamblike rühma, tema tallus on enam-vähem sama pikk kui lai, pole silmnähtavalt rippuv, pigem tõusvate harudega (vaid harude tipud on rippuvad) ega ole pikemad kui 7-8 cm. Selle liigi puhul on oluline tähelepanelikult silmitseda talluse peaharu(de) kinnituskohta substraadile - see on sile (ilma väljakasvudeta), kuid pisut lohklik ning erinevalt mitmest teisest sarnasest liigist pole tumenenud; harunemine toimub vahetult kinnituskohas. Talluse harudel leidub arvukalt silindrilisi väljakasve (isiide) ja vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib
sisaldavad infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks, enamik neist kapsiidi või ümbrise koostises 2)replikatsioonigeenide põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise 3) regulaatorgeenidelt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. 37. Viiruste paljunemine. · DNA- viirus kinnitub peremeesrakule, viiruse koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas, rakku sisestat viiruse DNA, mille alusel sünteesitakse regulaatorvalgud, mis korraldavad umber raku ainevahetuse, pidurdub raku nende geenide transkriptsioon mis pole viiruse paljunemiseks vajalikud, moodustuvad uued viirusosakese, mis hävitavad raku ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda viiruse lüütiline tsükkel. Mõnikord lülitub viiruse genoom
Replikatsioonigeenid informatsioon paljunemise kohta Regulaatorgeenid määrata ära viiruse olek, kas lülitada sisse rep v strgeenid. Viroidid meenutavad RNA-viiruseid, kuid neil puudub kapsiid ja ümbris. Viroidid on RNa- rõngasmolekulid, mis paljunevad ainult koos mõne teise viirusega. Viiruste paljunemine DNA-viiruste paljunemine: Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse viiruse DNA, mille tulemusena sünteesitakse viirusele vajalikke valke. Seejärel sünteesitakse vajalikke retseptorvalke, mis pidurdavad transkriptsiooni, kuna see pole paljunemiseks vajalik, (muudavad ainevahetust). Siis toimub viiruse genoomi kordub replikatsioon ja samuti kapsiidi. Moodustuvad uues viirusosakesed, lagundatakse bakterrakku membraan ja minnakse keskkonda. Viirusosakese vabanemisega hävib ka peremeesrakk, see on viiruse lüütiline tsükkel
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2
asukoha koordinaadi x suhtes (Joon. 3.9). Järelikult T epüür on kaldsirge: 0.1 0, siis, T = phl = 100 Nm (+) Kui x = . l = 0.1m, siis T = 0 Vastus: Varda ohtlik lõige on tema kinnituskohas, kus väändemomendi Joonis 3.9 väärtus on 0.1kNm. PRAKTILINE JÄRELDUS: Iga (ühtlase) joonpöördemomendi · tema mõjule vastavas suunas; mõju avaldub väändemomendi · tema koguväärtuse (s.o. ekvivalentne üksik- epüüril kaldsirgena: koormus) võrra koormusjoone lõpuks. Priit Põdra, 2004
Sel hetkel on vigastus juba tõsine ning tuleb alustada kiiresti raviga. (http://www.static.inimene.ee) Ülekoormuse võib esile kutsuda ka pidev ühekülgne treening, mis koormab samu liigeseid ja lihaseid.Organismi normaalseks toimimiseks peavad töötama kõik lihased ja liigesed, ka need, mis ei ole otseselt seotud vajalike liigutustega. (http://www.static.inimene.ee) 1.3.1. Luuümbrise põletik Luuümbrise põletik on stress luu ja kõõluse kinnituskohas. Luuümbrise põletiku põhjuseks: · ülekoormus · valed treeningvõtted · jäigad või liiga nõrgad säärelihased · ebasobiv varustus treenimisel Kui luuümbrise põletiku ei ravita, siis halvemal juhul võib see lõppeda väsimusmurruga. (http://www.o-koondis.blogspot.com) Sümptomid Luuümbrise põletik algab aeglaselt. Inimene tunneb õrna valu treeningu alguses ja üsna varsti võib valu kaduda.Ka koormuse lõppedes ei teki valu kohe. Kui luuümbrise
Mõnedel on sellest väljaspool valkudest ja lipiididesr koosnev ümbris- enamasti moodustunu peremeesrakku ümbritsenud membraanist, kuid sisaldab ka viirustele omaseid valke. Kapsiid ja ümbris on enamasti kaitseks, kui osa aitab kinnituda peremeesrakule ja lagundada selle ümbriseid. PALJUNEMINE: DNA-viiruste paljunemine. Raku nakatumiseks peab viirus sellele esmalt kinnituma- kinnitusfibrillide abil. Lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirustele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Tänu nendele valkudele pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon ja see aitab kaasa viirusosakeste moodustumisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, moodustuvad uued viirusosakesed,
Moodustub ränipuit (tingituna survepingest) ja tõmbepuit (tingitud tõmbepingest). _____________________________A. Roos______________________________ 10 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 23. Räni-ja tõmbepuidu tekkimine okas-ja lehtpuu puidus Sellist laadi kasvamise tulemusena, kompenseerides tüvele langevat ebaühtlast koormust, hakkab puu tootma teistsuguse ehitusega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul. Oksa kinnituskohas mõjutab oksa mass tüve jõuga, mille tasakaalustamiseks moodustatakse kinnituskohal spetsiaalse struktuuriga rakke. Okaspuu puidus tekib puidumass kõverusepoolsesse külge ning sellist puitu nimetatakse ränipuiduks. Ränipuit on tumedam, vaigu- ja ligniinirikkam ning kõvem kui normaalne puit. Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha välispoolsesse osasse ja seda nimetatakse tõmbepuiduks (joonis 21). Sellise puidu kiud on pikemad,
positiivselt laetud objektiga, mistõttu tekib detaili pinnale pidevalt kaitsev oksiidikiht. d. Inhibiitorite kasutamine, mis tähendab, et metalli ümbritsevasse keskkonda (elektrolüüti) lisatakse aineid (nt. silikogeel õhuniiskuse vähendamiseks), mis aeglustavad metalli korrosiooni. b. Pilukorrosioon leiab aset kahe erineva metalli kinnituskohas, mis on jäänud korralikult puhastamata ning kus leidub seetõttu mustust või elektrolüütide lahuseid. Pilukorrosiooni soodustavad voolav vesi. Selle vähendamiseks tuleks liitekohti hoida puhtana (eemalda juba tekkinud rooste), katta need inhibiitoritega ja võimalusel kasutada katoodkaitset. c. Galvaaniliselt tsingitud terasplekk on ära tuntav tsinkkatte struktuuri järgi, mis avaldub pinna laigulisuses. 39
tehtud määrded ja plastikmikropallid. Mikropallid on väikesed (Q 0,2-0,3mm), plastkuulid, Mida 39 kasutatakse toorainena. Kaabli veovaier (veotross) kinnitatakse kaablile veosuka abil või mingil muul kaablivalmistaja poolt ettenähtud meetodil. Mõnikord tuleb kaablile teha eriline veopea, mille abil suunatakse veojõud kaabli õigetele osadele. Tähtis on see, et kiule ei mõjuks liigset koormust. Veovajeri kinnituskohas kasutatakse tavaliselt trossieemaldajat ehk pöördepead (lõikur). Vedamise ajal peaks kindlasti veojõudu mõõtma või testi tegema, et veojõudu ei ületaks kaabli tõmbe tugevust. Vaskkaabliega on lugu teine, sest mingil juhul ei tohi olla venitus üle 0,2%. Mudu tekib nii suuri mõrasid, et karta on katkemist. Vaheabistamine. Pika kaabliveo puhul on vaja veojõudu, mis läheneb max. lubatule ja seetõttu peab lootma vaheaitamisele
randme sirutajalihastes. • Vastupanuga teostatud radiaaldeviatsioon (sõrmed sirutatud) võib olla valulik. • Vastupanuga teostatud küünarliigese liigutused, testides rohkem proksimaalseid lihaseid, ei ole põletikust mõjutatud. • Funktsionaalsed tegevused randmega- käe raputamine, purgikaane keeramine, põhjustavad valu. • Passiivne küünarliigese ekstensioon võib olla vähesel määral piiratud ning valus, sest kõõluskiud oma kinnituskohas on lühenenud ja kangestunud. 54- aastase naispatsiendi probleem ei tekkinud äkilise trauma tagajärjel, vaid tegemist on ülekoormatud ja ülevenitatud peamiste randme sirutajalihastega, mis on valusad ning lühenenud. Juhtum ei ole mõni päeva tagasi akuutselt tekkinud, vaid see on akuutne kroonilises seisundis. Ka siin on vaja ravi planeerimisel mõelda kudede paranemise faasidele. Lateraalse epikondüliidi ravi 1
genoomi ümbritseb valguline kapsiid. Mõnedel on sellest väljaspool valkudest ja lipiididesr koosnev ümbris- enamasti moodustunu peremeesrakku ümbritsenud membraanist, kuid sisaldab ka viirustele omaseid valke. Kapsiid ja ümbris on enamasti kaitseks, kui osa aitab kinnituda peremeesrakule ja lagundada selle ümbriseid. Paljunemine. DNA-viiruste paljunemine. Raku nakatumiseks peab viirus sellele esmalt kinnituma- kinnitusfibrillide abil. Lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirustele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Tänu nendele valkudele pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon ja see aitab kaasa viirusosakeste moodustumisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja
15c) s = 2a keevitatud I- ja H-profiilidel . (7.15d) Joon. 7.8: Jäigastamata T-liite efektiivlaius Teras 1 88 f y, p Kui beff < b p , tuleb liide jäigastada, näiteks põikribidega plaadi kinnituskohas. f u, p Muude ristlõigete, nagu kast- või U-profiilide puhul, kui liidetav plaat on vööga ühelaiune, võib efektiivlaiuse beff leida valemiga beff = 2tw + 5tf > 2tw + 5ktf . (7.16) Ka siis, kui beff < bp, tuleks vöö ja sellega liidetava plaadi keevisõmblused arvutada lähtudes plaadi arvutusliku tõmbetugevusega võrdsest ühtlasele pingejaotusele vastavast jõust
annaabi.ee 
