kogumit, mille eesmärk on kaitsa meid ümbritsevat keskkonda Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. 24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja võidelnud selle eest. See on olnud ainus asi mis neid on üleval pidanud. Eestlastel puuduvad suuremad maavarad. 25) Kinnisasi ja kinnisasja olulised osa- kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasjaks loetakse kõiki antud maatükiga seotud osi, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik muul moel teisaldada. 26) Kinnisasja päraldis- on vallasasi (all mõistetakse enamasti eraomandit, mis on liikuv, vastupidiselt kinnisvarale või kinnisasjale), mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks
lõikes sätestatud nõue ei kehti hüpoteegi suhtes, mille kandest nähtub selle mittekehtimine antud hüpoteegi suhtes. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõude tagamiseks võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke pärast omanikuhüpoteegi tekkimist. Ühishüpoteek §359. Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.(11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. §360.Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine (1) Hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. (2) Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates
Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav. Nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil. Puisteaineid ei piiritleta esemetena, vaid kasutuses olevate mõõteühikutega(kg, t..) Valitsetavus tähendab, et as peab olema valitsetav(omandatav, hõivatav, kasutatav). Valitsetavusest lähtudes on palju diskusioone põhjustanud kirjanduses voolava veel lugemine asjaks. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjast vaid kinnis ja vallasasjast lähtudes. Kinnisasjaks on maapinna piieitletud osa ehk maatükk, vallasasjadeks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad (vt TSÜS§50, lõiked1,2). Tuleb täpsustada seda et vallas asjad mis on muutunud kinnis asja oluliseks osaks ei ole enam vallas asjad. Vallas asjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad asju määratakse käibes arvu mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused mis eristaklsid neid teistest sama liiki asjadest.(TSÜS§51,lõige1) asendatavad on nt rahaühikud, äriühingu
näiteks erateele sattudes või avalikult kasutataval teel asetsenud löökaugust tekkinud sõiduki- kahjustuste puhul. Mis kuulub kinnisomandisse, kust algab ja lõpeb kinnisomand? Antud referaadi eesmärk on seletada lahti kinnisomandi ulatus ning seadusega kehtestatud kinnisomandi kasu- tamise piirangud. 3 1. KINNISOMAND 1.1. Kinnisasi Kinnisasi on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (nt krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Asjad, mis ei ole kinnisasjad, on vallasasjad.1 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib siis, kui kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse. Omandamise või võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel.2
(5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Hoonestusõiguse puhul tekib erinevate õiguste konkurents, kuna nii kormatud maatükk kui hoonestusõigus on kinnisasjad, mis piltlikult öeldes lasuvad ,,teineteise peale". Hoonestusõigusel on dualistik olemus see on piiratud asjaõigus, mis samas on sisuliselt loetud kinnisasjaks. Hoonestusõiguse sisu ja ulatuse suhtes tulevad kohaldamisele kõik maatüki omandiõiguse sisu ja ulatuse kohta käivad sätted maaomaniku asemel teostab hoonestaja maatüki kasutamist ja valdamist omaniku omandi ruumilises ning sisulises ulatuses. Hoonestaja on maatüki otsene valdaja, maatüki omanik kaudne valdaja. Maatüki omaniku õigused on siiski hoonestusõiguse omaniku õiguste ees maatükile eelistatud, kuna maaomanik saab koormatud maatüki
nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohutused [1]. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus [2]. 1.2. Kinnisvara liigitus „Elamumaa – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa.“ „Ärimaa – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste
Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Kinnisomandit korteriomanditeks jagades võib mõne eluruumi või mitteeluruumi jätta kaasomandisse. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. · Korteriomandeid võib ühendada ja korteriomandi võib jagada asjaõigusseaduse § 54- Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil Eristatakse tahteavaldusi: Omanik võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks notariaalselt kinnitatud ühepoolse kinnistamisavalduse alusel. Seega saab kaasomandi mõtteliste osade omanikuks sama isik (tavakaasomandi puhul ei ole võimalik). · Kaasomandis oleva kinnisomandi võib jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel.
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 8.18 Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 9 Võlaõigus 9.1 Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
Kui neid kehaosi ei kasutata isiku juures, kellelt need on võetud siis muutuvad need kehast eraldamisel asjadeks. Sõltumata sellest kas need visatakse minema või siirdatakse teisele isikule. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest vaid kinnisasjadest ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse kinnis ja vallasasjad, asentatvad asjaks ja kolmandaks ära tarvitatavad asjad. Asjade jaotamisel kinnis ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasjade mõistest. Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa(maatükk), vallasasjaks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjaks. Vallasjad mis on muutunud kinnisvara oluliseks osaks ei ole enam vallasasjad. On piirtutud ühe defineerimisega jäetud teine tuletatavaks. Vallasasjad on asentatavad või asendamatud. Asendatav on näiteks käibivad rahatähed ja äriühingu väärtpaber, seeriaviisilisel tootedavad asjad, teatud aasta veinid. Asendatamatud on eri tellimused, kasutatud autod erinevate pruulikodade õlled jne
tehinguosalisi kinnistusraamatut pidavas kohtus, esitades kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale. Võib kokku leppida, et ostu- või laenusumma makstakse notari deposiiti ning notar kannab selle üle siis, kui on kinnistamisavalduse kohtusse esitanud. Kui kinnistusraamatu kande tegemine, selle muutmine või kustutamine ei eelda asjaõiguslepingu sõlmimist (näiteks õiguse lõpetamisel, kinnisasja koormamisel omanikuhüpoteegiga, kinnistu jagamisel mitmeks kinnisasjaks, märgete kandmisel kinnistusraamatusse), on notari roll väiksem, piirdudes tavaliselt allkirja õigsuse kinnitamisega. Allkirja õigsuse kinnitamine notari poolt on võrdsustatud digitaalallkirjaga. Seetõttu, kui asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole nõutav, võib kinnistamisavalduse esitaja allkirjastada avalduse digitaalselt ilma notari poole pöördumata. Kui kande tegemine, muutmine või kustutamine puudutaks kellegi kolmanda isiku
samas täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse ka õiguste suhtes neid sätteid, mis on ette nähtud asja kohta. Edasi piiratakse asjade mõistet sellega, et loomad ei ole asjadeks asjaõigusseaduse järgi, kuid loomade suhtes kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asju liigitatakse mitmel alusel: 1) kinnisasjad seadus määrab, et kinnisasi on maapinna piiritletud osa, ehk maatükk. Loomulikult on kinnisasjaks maatükk koos tema oluliste osadega. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets jm taimed, ning koristamata vili. Samas ei ole aga kinnisasja osadeks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis. Kinnisasja osaks ei loeta ka maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asja.
Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks peavad müüja ja ostja sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel. Kokkuleppe sõlmimisel notari juures selgitab notar pooltele tehingu sisu, asjaolusid ja õiguslikke tagajärgi, teostab
Kinnisomandi ülekandmiseks teisele isikule, samuti koormamiseks asjaõigusega teise isiku kasuks on vaja asjaosaliste notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet, kui seaduses ei sätesta teisiti. Kinnisomandi ülekandmise asjaõiguskokkulepe ei tohi olla tngimuslik või määratud tähtpäevaga (AÕS § 120 lg 2). Eesti õiguses on kinnisasjade jagamine ja ühendamine otseselt sätestatud, kusjuures määravaks on omaniku tahe: kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Ühendamisel ja jagamisel jäävad kõik kinnistusraamatusse kantud asjaõigused ja märkmed kehtima ja laienevad kogu uuele kinnisasjale. Kinnisomandi lõppemine Kinnisasi muutub omaniku loobumisel peremehetuks ja on seni peremehetu, kuni omanikuna kantakse kinnistusraamatusse riik. Kui kinnisasja omanik sureb, siis muutub kinnistusraamat lihtsalt valeks ja on seni vale, kuni
Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. V LOENG Vallasomand TsÜS § 50 lg 2 kohaselt on asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Sama paragrahvi lg-e 1 kohaselt on kinnisasjaks maapinna piiritletud osa (maatükk). Seega on vallasomandiks lihtsustatult, isiku täielik võim vallasasjade üle. Vallasomand tekib kas: a)Algselt ehk originaarselt – st omandiõigus ei põhine eelmise omaniku üld- või eriõigusjärglusel(leiu teel) b)Tuletatult ehk derivaatselt – varasema omaniku ja uue omaniku on üld- või eriõigusjärglus(pärandi suhtes) a) Tehinguliselt või b) Seadusjärgselt Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist,
Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
Õiguse esemed (õiguse objektid): 1. Esemed - on seaduses defineeritud asjad, õigused ja muud hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. · Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid. ·asjad: vallasasjad, kinnisasjad Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. ·õigused: absoluutsed, relatiivsed 2. asjade kogumid, varandus Vallasasjad Asendatavad määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest.
vastavalt nende hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 126. Mis on ühishüpoteek ja mis on kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 127. Mida reguleerib Võlaõigusseadus?
Hagi põhjenduste järgi on kostja tahteavaldus kinnisasja jagamiseks vajalik, kuna kostja kasuks on hagejale I kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale seatud hüpoteek. Kohtute arvates ei ole kostja kohustatud hagejate taotletud nõusolekut andma ja kinnisasja on võimalik jagada üksnes kostja vabatahtlikul nõustumisel. 10. Seadus (AÕS § 54 lg 1) annab kinnisasja omanikule põhimõtteliselt õiguse jagada talle kuuluv kinnisasi mitmeks kinnisasjaks. Kui jagamise käigus eraldatakse kinnisasjast maatükk, mis võõrandatakse kolmandale isikule või liidetakse kolmandale isikule kuuluva kinnisasjaga, on tegemist ühtlasi kinnisasja võõrandamisega AÕS § 641 tähenduses, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping poolte vahel ja kande tegemine kinnistusraamatusse. 46/67 11. Kui kinnisasi kuulub kaasomanikele, võivad ka nemad kokku leppida kaasomandi lõpetamises
hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 179. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste. (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad (AÕS § 359). Kohtuliku hüpoteegi mõiste. (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363). VÕLAÕIGUS 180
hüpoteekide järjekohtadele, kusjuures järgenevl järjekohal asuv nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist. 184. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. 69
annaabi.ee 
