Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kineetiline energia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõtühik, kehadel, liikumisest, džaul, teadeskiirendus. Kiirendusühikuks on võetud sellise liikumise kiirendus, mille puhul ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub ühes ajaühikus ühe kiirusühiku võrra. Mõned kiirendused a (m/ s2) Tramm 0,5... 1 Kiirlift 1... 2 Võidusõiduauto 5...10 Startiv auto 2... 6 Pidurdav auto - 4....-6 Inimese taluvus piir 100 Maanduv lennuk -5....- 8 Kosmoselaev 30...90 Teades keha algkiirust vo ja kiirendust a, saab ühtlaselt muutuva liikumise kiirus leida mistahes ajahetkel. Selleks tuleb kiirus avaldada kiirenduse valemist. v = vo + at , Ûhtlaselt kiireneval liikumisel kiirendus on positiivne arv ( + a ). Ûhtlaselt aeglustuval liikumisel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja v = vo - at . Kui algkiirus on null ( vo= 0 ), siis v = at Kui lõppkiirus on null ( v = 0 ) S.t
2. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. · Kiireneval liikumisel on kiirenduse märk positiivne. · Aeglustuval liikumisel on kiirenduse märk negatiivne. · Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta ( ) · Kiireneval sirgjoonelisel liikumisel ühtib kiirendusvektori suund kiiruse vektori suunaga, aeglustuva liikumise kiirendus on suunatud kiirusele vastupidi. · Hetkkiiruse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel v= v0 + at · Keskmine kiirus on võrdne alg- ja lõppkiiruse aritmeetilise keskmisega. · Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel- s = v2 v02 : 2a
F=2000*9,8=19600 N A=19600*10=196000 196000 N 9800W 20 Suusahüppaja kiirus enne äratõuget on 93,6 km/h kui suur on suusataja impulss kui suusataja mass on 90 kg? Mehaaniline energia Meha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse suurust mis võrdub maksimaalse tööga mida keha antud tingimustes võib teha tööt tehakse energia arvelt Mehhaanilise energia põhivormideks on potensiaalne ja kineetiline energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat mis kehadel on nendevahelisevastastikkuse mõju tõttu. Näiteks maapinnalt ülestõstetud kehad, deformeerunud elastsed kehad E p mgh Maapinnalt ülestõstetud keha potensiaalne energia on määratud valemiga Energiamuundumine potensiaalne energia võib muutuda kineetiliseks ja vastupidi Helikpter mille mass on 20 tonni lendab 1,5 kilomeetri kõrgusel maapinnast . milline on helikopteri potensiaalne energia maapinna suhtes
liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° : kui α < 90°, siis cos α > 0 ja A > 0, kui 90° < α < 180°, siis cos α < 0 ja A < 0. Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Töö ühik SI-süsteemis on džaul (J). Üks J on töö, mida tehakse 1N mõjul ja sooritatakse nihe 1m. Definitsioonivalem on A=Fs Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes. SI süsteemi ühik J, valem Ep=mgh Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega:
2 2h a= . t2 Seda kasutades saame lõpliku valemi töö arvutamiseks 2h A = m( g + )h . t2 Arvutamine annab lõpptulemuseks 22 A = ( 50 (9,8 + ) 2 ) J = 1080 J . 22 Vastus: keha tõstmiseks tuleb teha 1080 J tööd. 3.3 Energia Keha energiaks nimetatakse tema võimet teha tööd. Kehal võib olla energia, mis sõltub tema liikumisest (kineetiline energia) kui ka energia, mis sõltub tema asukohast (potentsiaalne energia). Lisaks sellele on kehal olemas ka siseenergia, mis on enamasti seotud keha sisemise soojusliikumisega. Kineetiline energia Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul mv2 Ek = . 2 Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena m v 22 m v12 A = Ek 2 - Ek1 = - .
3. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. 4. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. P=mg, kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n
nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö avaldub A= ∫ Fds Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühiku jooksul e töö tegemise kiirus. N= A dA t (kui aeg ei muutu) N= dt Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade mv 2 suhtes, liikumisenergia. Ek= 2 kulgliikumisel Pöördliikumisel , kus I – intermoment, ω-nurkkiirus Jõu poolt sooritatud töö mõõdab kineetilise energia muutust. ⃗ ⃗ Kulgliikumisel d A = F d s⃗ , pöördliikumisel dA= M d φ ⃗ , 11, Potentsiaalne energia. Jõuväli.joonis 1 0
1) Ühes ja samas ruumipunktis ei saa olla korraga mitu osakest, sest nad ei mahu sinna. Küll võib ühes ruumipunktis olla samaaegselt mitmeid välju. 2) Osakestel on kindlad mõõtmed, väljadel ei ole. 9.Mida kirjeldab jõud? Jõud iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. 10.Töö kui selle füüsikaline protsess ja selle mõõtmine. Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö mõõtühikuks džaul (1 J). Üks džaul (1 J) on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. 11.Kineetiline ja potentsiaalne energia. Sarnasused ja erinevused. Too näiteid potentsiaalse energia üleminekust kineetiliseks ja vastupidi. Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia.
kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne. 5.3. Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand? v=s/t 5.4. Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist? ? 5.5. Mis on kiirendus? Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2. 5.6. Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s? a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11 6. P 6.1. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand? ? 4 6.2. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand? v=v0+at 6.3
Ta oletas et jõud, mis hoiab Kuud selle orbiidil, on sama olemusega kui jõud, mis sunnib õuna maha kukkuma. Kõigi Universumi kehade vahel tõmbejõud (gravitatsioonijõud), mis on suunatud mööda masskeskmeid ühendavat sirget (joonis 7.1). Homogeense kerakujulise keha masskese langeb kokku kera keskpunktiga. Joonis 7.1. Gravitatsiooniline külgetõmbejõud kehade vahel. Teades, kuidas planeedid liiguvad, tahtis Newton kindlaks määrata, millised jõud nendele mõjuvad. Ülesande lahendus viis Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastamisele. Kõik kehad tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: . Võrdetegur G on kõikjal maailmaruumis ühesugune, seda nimetatakse gravitatsioonikonstandiks G = 6.67*10-11 (N*m2)/kg2 (SI).
vastupidiselt, Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon massikeskmed põrkejoonel, sellel ei tule arvestada pöörlemise Nurkkiirus : pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku tekkimisega. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne ja kehadel jagatis []=[rad]/[sek] mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Ideaalse soojusmasina töötsükkel:4-taktiline. I takti nim = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks Tsentripetaalkiirendus:kesktõmbekiirendus ühtlasel ringliikumisel, sisseimemistaktiks
langemise kiirendus. Vaba langemise kiirendust nimetatakse veel raskus- ehk gravitatsioonikiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Kaal ja kaalutus • Tänu gravitatsioonile mõjutab keha oma alust või riputusvahendit, mis takistab keha liikumist Maa keskpunkti poole. Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks. Kaalu tähis käesolevas kursuses on →P ning mõõtühik 1 N (mitte igapäevasele kõnepruugile vastavalt 1 kg, kuna tegemist pole massiga!). • Kaal sõltub kiirendusest. • Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Kokkuvõte • Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või
Keha impulsiks nimetatakse suurust, mis võrdub keha massi ja tema kiiruse korrutisega. Valem F t = m v - m v0 ei ole midagi muud, kui Newtoni teine seadus väljendatuna teisel kujul. Ta võimaldab sõnastada seda seadust teisiti võrreldes varemesitatud sõnastusega: jõu mõju tulemusel muutub keha impulss. Keha impulsi muut võrdub kehale rakendatud jõu ja selle mõjumise aja korrutisega. Näeme, et üks ja sama jõud põhjustab ühe ja sama aja jooksul kõikidel kehadel ühe ja sama impulsi muudu, sest võrduse F t = m v - m v0 vasakus pooles massi ei esine. 14 Suurust F t nimetatakse jõuimpulsiks. Valemist F t = m v - m v0 järeldub, et keha impulsi muut võrdub jõuimpulsiga. Keha impulss m v ja jõuimpulss Ft on vektoriaalsed suurused
tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potents. energiat maapinnal. Keha potents. energia võib olla ka negatiivne, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal. Potentsiaalne energia on näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud kehadel ja deformeeritud kehadel. 19. Elastsusjõu töö. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Elastsusjõud teeb tööd viies keha deformeeritud asendist tasakaaluasendisse. (J) x on keha pikkuse muutus, k on jäikustegur Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub tööga, mida elastsusjõud teeb selle keha (nt. vedru) viimisel deformeerimata olekusse. 20. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Lihtsam seletus:
Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5 Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. impulsi tähis on p ja p=mv, mõõtühik 1 kg*m/s. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+p3+...=const. Suletuks nimetatakse süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata (näiteks ei arvestata hõõrdejõude). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud.
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resul
vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada teades, et Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga . [v1 v2]= v1 × v2 = v1 v2 sin kusjuures [v1v2=[v2v1] 3 SI ühikud SI põhiühikud: Suurus Ühiku nimetus Tähis
Kuidas muutub selle käigus energia? Deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks. Pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus ei kehti (peame teadma soojushulka Q), vaid summaarne energia. Ep+Ek alguses = Ep+Ek+Q · Mis on jõuõlg? Kuidas avaldub jõumoment, teades jõuõlga ja kehale mõjuvat jõudu? Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. M=rf*sina · Mis on inertsmoment ja millest ta sõltub? On suurus, mis arvestab, et nurkkiirendust mõjutab nii pöörleva keha mass kui ka massi jaotus pöörlemistelje suhtes. Sõltub massikeset läbiva telje ja sellele paralleelse esialgse telje kaugusest ja keha massist. Steineri teoreem: I=I0 + ma2, I= M · Kas silindri inertsmoment muutub, kui muutub pöörlemistelje suund, kuid pöörlemistelg
N.III.s. Katsed näitavad et kehade vastasmõjul nende kiirenduste absoluut väärtuste suhe võrdub masside pöördsuh..a2/a1=m1/m2; m1a1=-m2a2; Vastasmõju tulemusena omandatud kiirendused on vastassuunalised. Vastavalt N.II seadusele F1=-F2. Kaks keha mõjutavad teine teistsuuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. (j). Ülem. gr.s.. 1667.a. avastas Newton. Kaks punktimassi mõjutavad teine teist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudug F=G(m1+m2)/r²; Antud seaduspärasuse avastas Newton uurides kuu tiirlemist ümber maa ning kehade vabalangemist. 1. Galelei tegi kinglaks, et erineva massiga kehad liiguvad maa poole sama kiirendusega g=9,8m/s². Newtoni 2. seadusest järeldub siis et gravitastiooni jõud peab olema võrdeline massiga. (j) N.2. g=F1/m1=F2/m2; F~m; 2. N.3.s.-se põhjal mõjutavad kehad teineteist võrdsete jõududega seega peab gravitatsiooni jõud olema võrdelin mõlema keha massiga.(j) N.3.s. |F1|
temperatuuri vaid 6 kraadi võrra.) 3. Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud.
joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks (hetkkiirus). See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Kiiruse tähis: v (võib olla ka vektor). Ühikuks on teepikkus/aeg e. 1 m/s (meetrit/sekundis). kiirendus - Kiirendus (tähis a) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on 1 meeter sekundi ruudu kohta ( 1 m/s2). Kiirendus (hetkkiirendus) on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks.Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase kiirendusega. Üldjuhul on tegu mitteühtlase kiirendusega. Kiirendusvektor
Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt TAUSTSÜSTEEM Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaadistikku ja aja mõtmise viisi. KIIRUS Kiirus on füüsikaline suurus. Kiiruseks nimetatakse ajaühikus sooritatud nihet. Kiiruse ühik on 1 m; 1 km kiiruseühik = pikkusühik s s ajaühik Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus.
joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Keskmine kiirus (kui mittenegatiivne reaalarv) on selles ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe: , kus on keskmine kiirus, on keha poolt läbitud teepikkuse muut ja on aja muut. 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. Kiirenduse mõõtühik SIsüsteemis on meeter sekundi ruudu kohta ( ). Kiirendus (hetkkiirendus) on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. , kus on kiiruse muudu funktsioon, liikumisfunktsioon, aeg ja Leibnizi diferentseerimise tähistus.
Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Füüsika (kr. k. physike – looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese,
perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab millegi suutlikkust muuta olukorda. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid.
teisteks energialiikideks, peamiselt soojusenergiaks. Absoluutselt elastsel põrkel säilib nii süsteemi impulss kui ka kineetiline energia. Pärast põrget taastuvad täielikult põrke vältel deformeeritud kehade kujud. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 Mehaaniline töö ja mehaanika kuldne reegel Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu. A=F*s. Töö mõõtühik J (dzaul). KULDNE REEGEL- : nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses. Võimsus A Võimsus tähisega P väljendab võimsus töö tegemise kiirust ühik W (watt) P= t Mees tõstab kivi korduvalt üles. Ehk ta teeb tööd, selle töö jagamisel töö tegemise ajaga saame teada kui
1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taeavasf
sekund ja ruumilist ulatust väljendav pikkusühik meeter. Seejuures on ajaühik üldse "kõige põhilisem", ta on määratud loodusliku standardi - aatomisisese kvantülemineku energia kaudu Sekund on ajavahemik, mis on võrdne tseesiumi isotoobi 133C8 põhiseisundi kahe peenstruktuuri nivoo vahelise ülemineku 9 192 631 770 perioodiga. Pikkusühiku meetri saab määrata juba ajaühiku kaudu. Teades (relatiivsusteooriast!), et valguse kiirus on ühesugune kõigil planeetidel ja kõigis taustsüsteemides, määrataksegi meeter kui kindla aja jooksul valguse poolt läbitud tee: Meeter on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga. Kiirus ja kiirendus. Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks. See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Liikumisvõrrandi teist tuletist aja järgi (kiiruse esimest tuletist) nimetatakse kiirenduseks
f sagedus 1Hz 16. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Inertsus on keha omadus säilitada oma kiirust. See seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kehale kestma teatud aja. Seega peab keha kiiruse muutumiseks talle mõjuma mingi teine keha, muidu liiguks keha ühtlaselt. Inertsus on erinevatel kehadel erinev. Inertsust väljendav suurus on mass. Nt. kui viskad liikuvas autos palli üles, ei pea sa seda samuti viskama ettepoole, et see sulle uuesti kätte kukuks, sest pallil on juba auto liikumise tõttu omandatud inerts, mis liigutab seda edasi. Mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks. Mass väljendab inertsust, kaal aga gravitatsiooni tõttu põhjustatud jõudu. Mass - kilogrammides ja kaal Newtonites.
SULAVKAITSE: ülepinge tekkides kaitse sulab ning vooluring katkeb AUTOMAATKAITSE: kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, nt lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab. Saab uuesti sisse lülitada. BIMETALLIKAITSMED: automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb ning siis kõverdub ja ühenduse -.katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga. I=U/R või I=q/t. Elektrivool on elektronilaengute suunatud liikumie elektriahelas. 2.Generaatori tööpõhimõte Generaatori töö põhimõte on oma ringliuglemisega toota voolu. Töö põhineb pinge tekkemises juhis, mis asub muutuvas elektriväljas. Vahelduvvoolugeneraator on kaasajal põhiliseks vooluallikaks. Võimusus on elektrijaamades üle 1MW. Veel on ka alalisvoolumootoreid. PILET8 1
Elektrivoolu võimsus: P= Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt) 20.Energia (ka liigid) Energia E on keha või jõu võime teha tööd. Kineetiline energia, potensiaalne energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline energia, elektrostaatiline energia, keemilise sädeme energia ja hüdrauliline energia. 21.Kineetiline energia. Põõrlemise kineetiline energia Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest (teiste kehade suhtes). Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = Fikseeritud telje ümber põõrleva keha kineetiline energia avaldub Ek = (I- inertsimoment nimetatud telje suhtes ning ω- nurkkiirus) 22.Potensiaalne energia ( ka elektriväljas) Potensiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potensiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = mgh (g- raskus- e
normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (m). Võttes võrdeteguri üheks, saame . Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab
annaabi.ee 
