,,Sõdur" Esietendus oli 30. Märtsil 2007 KUMU Auditooriumis Tegelased: · Kindral kujutatakse kui kindral Laidoneri. · Küürakas - inetu nagu Quasimodo, küürakas ja lonkas. (kindrali vastand au, inimlikkuse, mehelikkuse ja isamaalisuse skaalal) Sisu: Kindral astub uksest sisse ning on närviline. Tema maja on ümber piiratud ning ta naine on arreteeritud. Kohtab toas Küürakat, kes on tavaline sõdur. Sõdur on justkui teener Kindralile, kes otsustab magama minna, kuid Küürakas segab teda ning on vihane selle pärast, et Kindral ise istub sõja ajal staabis ning vaatab pealt kuidas mehed surevad lahinguväljal. Küürakas üritab siis endal ordenit lahti rebida, kuid see ei õnnestu ning ütleb, et ega Kindral ka sellega midagi ei tee. Tuli kustutatakse. Kindral on vangistatud. Edasi räägib Küürakas Kindrali ülestunnistustest nähtamatutega
tülitanud? Kuid siin pidi ta juba kohmetuma. Ta nägi, et tema ees esimeses toolireas istuv vanahärra hoolikalt kindaga oma kiilaspead ja kaela pühkis ning midagi pomises. Vanahärras tundis Tservjakov ära tsiviilkindral Brizzalovi, kes teenis teedevalitsuses. ,,Ma piserdasin ta üle!" mõtles Tservjakov. ,,Pole küll minu ülemus, võõras, kuid ikkagi piinlik. Peab vabandust paluma." Tservjakov köhatas, kallutas keha ettepoole ja sosistas kindralile korva: ,,Vabandage, teie ekstsellents, ma piserdasin teid...ma kogemata..." ,,Pole viga, pole viga..." ,,Jumalapärast, vabandage. Mina ju...ma ei tahtnud seda!" ,,Ah, istuge palun! Laske kuulata!" Tservjakov kohmetus, naeratas rumalalt ja hakkas näitelavale vahtima. Ta vahtis, kuid ei tundnud enam õndsust. Teda hakka rahutus vaevama. Vaheajal läks ta Brizzalovi juurde, kõndis tema kõrval, ja võitnud oma arguse, pomises:
teose ,,Kuritöö ja karistus" peategelase elu. Piinad, mis ta elas läbi peale inimese tapmist võtsid tema üle võimust. Ta hakkas kahtlustama ja muutus paranoiliseks. Lõpuks tunnistas ta oma teo üles ja alles siis sai ajapikku hingerahu. Tegu jäi teda ikkagi kummitama. Teist tüüpi inimesed on need, kes on nii-öelda edukad. Nendel on auahnust ja nad pürgivad kõrgemale. Nad on nõus pugema teistele, et oma positsiooni parandada. Nõnda tegi linnavaht jutus ,,Kameeleon". Ta puges kindralile, lootes sellega heas valguses silma paista ja paremat elu elada. Taolised inimesed lõpetavad tavaliselt kas sügavalt pettudes või siis aja jooksul järjest positsiooniredelil kõrgemale tõustes. Ka neile endile tavaliselt poetakse vähem tähtsate positsiooniparandajate poolt. Need on sellised inimesed, kellel läheb hästi materiaalselt ja karjääri mõistes. Positsioon on realismis kõik. Seda näitas ka jutt ,,Paks ja peenike", kus positsioon ületas sõpruse.
Tee skeem. Novelli tunnused: 1) Keskendub ühele olukorrale või juhtumile (ametniku ja tsiviilkindrali kokkupuutumine) 2) Käsitletav sündmus on millegi poolest eriline (ametnik tunneb suuri süümepiinu ja kindral ei taha temaga tegemist teha) 3) Sündmuste käigus tulevad esile tegelaste varjatud küljed (ametnik on väga alandlik ja selgrootu, kindral on tugeva iseloomuga ja ärrituv) 4) Olulisel kohal on sõlmitus (ametnik aevastab ja tatistab kindralile pähe) 5) Sündmuste käsitlus on objektiivne ja jutustav 6) Mingi objekt võib saada sümboolse tähenduse 7) Lõpus on puänt (ametnik sureb) 2. Sõnasta novelli peamõte. Inimene ei lasknud juhtunust lahti ja teda vaevanud süümepiinad said talle saatuslikuks. 3. Milline on novelli puänt? Kuidas see haakub Tšehhovi loomingupõhimõtetega? Ametnik sureb. Tšehhovile on iseloomulik surmaga lõppevad ja lahtise lõpuga novellid. Näitab, kuidas argpükslik ja alandlik
peamiselt võitlevad terroristidega, on kellegi tapmine siiski ühiskonnas halvakspandav. Ka selle rühma hetke vastane, üks diktaatorlike omadustega kindral ning tema koostöö partner kasutavad vahendeid, mis pole kaugeltki normaalsed. Kindral on võtnud saare elanikelt vabaduse ning nad peavad hirmus elama. Neid võidaks väga vabalt piinata ja hukata, mis paljude jaoks on kujutlematu, et seesugune omavoli tohib toimuda. Selle kindrali ameerika partner, kes kindralile maksab tegeleb mingi narkootilise aine kasvatamisega, lisaks kasutab ta selleks sunniviisilist tööjõudu, ühes episoodis ta laseb ka ühe töölise, kes väidetavalt oli varastanud maha, et kartust suurendada.. Kumbki neist ei ole tavalises ühiskonnas aksepteeritavad ning liigituvad hälbekäitumise alla, sellised sündmused toimuvad võimu koondumise teatud isikugrupile. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel
1559 .a. müüdi linnus Taani kuningale. 1576.a. võtavad Vene väed lossi enda valdusse.1581.a.vallutavad lossi Rootslased.1625.a. müüb aga Rootsi kuningas Haapsalu lossi Eestimaa kindralkubernerile krahv Jakob De la Gardiele. Krahv remondib veidi linnust, kirikusse ehitati orel ja valmistati uus altar. 1688.a. 23.märtsil puhkeb Haapsalu lossis tulekahju,hävib täielikult lossi keskosa ruumid,Väike linnus muutub varemeiks.1710.a.alistub loss vastupanuta Vene kindralile,puhkeb ka linnas katkuepideemia ja linn jääb inimtühjaks. Linnas on alla 100 elaniku. 1715.a. külastab lossi imperaator Peeter I, tema käsul muudetakse vallikindlused kasutamiskõlbmatuks. Ning nüüd kaotab Haapsalu loss lõplikult oma sõjalise tähtsuse.Linnuse varemeid hakati 19.sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks. 19.sajandist kuni 70. aastateni kestis lossivaremete lagunemine ilmastikutoimel ja inimesed lammutasid ka teda kogu aeg. 1886 algas kiriku restaureerimine.1889.a
Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest naisele. Näiteks: „Proua Lepp, lubage esitleda härra Metsa.“ … alluvat ülemale. Näiteks: „Härra direktor, saage tuttavaks härra Lepaga, kes täna alustab tööd personaliosakonnas.“ … kaptenit kindralile. Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile, ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“ Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam daam direktriss oma kodumaal, esitletakse viimast kultuuriatašeele. Sama kehtib loomulikult ka härrade puhul.
hakkasid kõik teda vihkama ta taga kiusama. Kuid Vürst , kes õpetas seal lapsi, rääkis lastega ja lapsed leppisid ära Mariega... Lõpus ütles Vürst ka , mida ta tütarte nägudest välja luges. 7. Vürst lõpetas oma jutuajamise. Kindrali proua käis peale et ta ka noorima tütre kohta iseloomustuseks midagi ütleks, sest ta oli pere kõige ilusam tütar. Vürstil ei jäänud muud üle kui seda soovi rahuldada.Vürst võrdles teda Nastasjaga ja rääkis kogemata välja fakti , et Kindralile oli saadetud Nastasja pilt. Kindraliproua ja tütred tahtsid seda näha ja saatsid Vürsti sellele järele. Kui Vürst kindrali ruumi sisenes , siis oli Ganja - kindrali sõber ja ametnik, paberitesse süvenenud. Ta natuke pahandas Vürstiga , et ta oli välja rääkinud et kindralile Nastasja pilt saadeti. Siiski ta andis selle pildi Vürstile ja samas palus tal anda üks kiri nooremale tütrele. Kui Vürst tagasi läks , sai ta noorema tütrega kokku ja andis kirja üle
Velazqueze ajalooline maal "Breda kindluse alistamine" kajastab 1625. aasta sündmusi. Et Hispaania väed saavutasid tol ajal väga harva võite hollandlaste üle, on pilkamisi öeldud, et seepärast pidigi Hispaania suurim kunstnik suure maaliga igavikustama Hollandi väikese kindluse alistumise. "Breda kindluse alistamine" on mõõtmetelt suurim Velazqueze töö: 307 x 367 cm. Maal kujutab hetke, mil Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. "See on üks väheseid ajaloolisi pilte, kus sõjasündmust on kujutatud loomulikult, ilma paatose ja zestideta," ütleb V. Vaga. Usutavalt on Velazquez jäädvustanud tasandiku kindlustustega, avara maastiku, mille kohal hõljuvad veel suitsupilved. Hollandlaste leeris on näha üksikuid haavatud sõdureid, odavarte ebakorrapärast kõikumist. Hispaanlaste summ hoiab end tihedalt kokku, kõrgub võimas liikumatu piikiderida
võimulepääsu võimatuks. Nii otsustasid nad valitsuse kukutada ning seejärel amigrandid appi kutsuda. Kuid valitsus suutis nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil siiski maha suruda. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 Et sõda Inglismaa ja Austriaga üha venis (Preisimaaga õnnestus 1795 sõlmida separaatrahu), otsustas valitsus 1796. aastal Austria purustada. Selleks koondati kolm suurt armeed, kusjuures viimasel ajal silma paistnud noorele kindralile Bonaparte'ile anti neist kõige viletsam, samuti peeti tema tegevusvälja, Põhja-Itaaliat, strateegiliselt kõige vähemtähtsamaks. Põhiedu loodeti saavutada Reini rindel. Kuid Napoleon suutis oma vägedega kuue päeva jooksul võita kuus lahingut ning vallutada Milano, samas kui teised Prantsuse väed olid Reinil suhteliselt edutud. Järgnévalt võitis Bonaparte ka austerlaste väljapaistvaimat väejuhti Dagobert Sigismund von Wurmserit ning vallutas Mantua. 1797
8 nii mõningaid tundeid. Maalile lisab liikumist pigem tema taust kui inimesed, tagant poolt tulevad suitsupilved, milledest kumab läbi usutav tasandik kindlusega, panevad tegevuse liikuma ja ka pirakad piigid, mis oleksid nagu inimesed, kes marsivad rivis. Pildi keskele on muidugi paigutatud kõige tähtsam osa kogu sündmuse juures- Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. Hollandi väejuht kummardud väljendab alandlikkust, samas kui paremal pool servas on näha hispaanlaste lippu, mis on lastud longu vajuda, mida ei tohiks teha ükski võidukas riik. Huvitav on ära märkida ka fakt, et maalil on kaks vastandlikku pealkirja: hollandlasi alandav "Breda kindluse alistamine" ja hispaanlasi ülendav "Las Lanzas" ehk "Piigid". Velazquez lepitab oma maalil vaenulikke vägesid võrdväärsete gruppide portreena. V
Õige uue puhu sõnab ta: ,,Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus, kui ainult midagi ei juhtuks". Vultar kui satiiriline kujund sümboliseerib seda jõudu, mis kardab kõike elavat, ning selline elu ei vii võidule. ,,Ametniku surm"- põhitunnuseks on väikekodanlase inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus kõrgemate ees. Ivan Dmitrits aevastas, arvas, et see on hull patt ja vabandas koguaeg ette taha kindralile, et ta piserdas ta peale. Kindral ütles koguaeg, et pole viga pole viga aga Ivan oli nii mures ja plaanis saata talle vabanduskirja. väikeametnik aevastab teatris kindrali kiilale pealaele. Püüab vabandada, kuni lähe absurdseks. Kui kindral ta oma kodust välja viskab, sureb ametnik, sest arvab, et on tähtsat ametiisikut solvanud. ,,Paks ja peenike"- ,,Mure"- koomilise ja traagilise põimumine. Räägib vanast treialist, kes viib hobusega oma
ning seeläbi vähendada nende toetust Põhja-Vietnami sõjalistele püüetele. 4.6 Sisenemine Kambodzasse Koos kiires tempos kulgeva vietnamiseerimisega hakkas olukord Kagu-Aasias märgatavalt halvenema. Siiani oli Kambodza juht prints Noradoon Sihanouki säästnud oma riiki hullematest sõjakahjudest, lubades kommunistidel piirialasid kasutada ja vaadates liitlaste sissetungidele piirkonda läbi sõrmede. Ometi õnnestus 1970. aasta märtsis ameerikameelsel kindralile Lon Nolil Sihanouk kukutada ja sundida põhja-vietnamlasi Kambodzast lahkuma. Põhja-vietnamlased aga ei kavatsenudki lahkuda ja jätta oma turvapaika ja logistilisi alasid maha ning seetõttu võtsid nad ühes Kambodza kommunistlike punakhmeeridest mässulistega südameasjaks Lon Noli valitsus hävitada. Nixon, kes nägi rünnakus ohtus, nõustus laiaulatusliku sissetungi Kambodzasse toetama, et Lon Noli kehtestatud riigikord päästa. Kuigi Nixon mõistis,
Võtke postid oma hoole alla,'' nõustus kindral. Juhtum Ruhnuga pani teda Riia lahe loodeosas asuvat saart uut moodi hindama. Tõepoolest, kas ei peaks seda kasutama Saaremaa lähistel paikneva tugipunktina ? Kui veel sellele lisaks panna Ruhnusse kas või ajutiselt alustele 130-mm rannapatarei ei pääse fašistide laevad Riia lahte-eriti aga Läti-poolse ranna äärt mööda... Jelissejev käskis staabil välja töötada Ruhnu hõivamise plaan. Kahe päeva pärast esitas Ohtinski selle kindralile. Otsustati alguses saata saarle laskurroodust, inseneriväe- ja pontoonirühmast ning eesti hävituspataljonist grupist koosnev dessant. Hiljem pärast aluste ettevalmistamist, taheti sinna kohale toimetada kolmest suurtükist koosnev rannapatarei. 28.juuli paiku ilmus Ruhnu lähedale salkkond Nõukogude sõjalaevu, mis liikusid ümber saare ja üritasid sidet nende teada tuletornis viibivate omadega. Tuletornis ei vastatud ja laevad lahkusid Saaremaa suunas. Nüüd oli Saaremaal
Nii otsustasid nad valitsuse kukutada ning seejärel amigrandid appi kutsuda. Kuid valitsus suutis nende mässu Napoleon Bonaparte'i abil siiski maha suruda. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 Et sõda Inglismaa ja Austriaga üha venis (Preisimaaga õnnestus 1795 sõlmida separaatrahu), otsustas valitsus 1796. aastal Austria purustada. Selleks koondati kolm suurt armeed, kusjuures viimasel ajal silma paistnud noorele kindralile Bonaparte'ile anti neist kõige viletsam, samuti peeti tema tegevusvälja, Põhja-Itaaliat, strateegiliselt kõige vähemtähtsamaks. Põhiedu loodeti saavutada Reini rindel. Kuid Napoleon suutis oma vägedega kuue päeva jooksul võita kuus lahingut ning vallutada Milano, samas kui teised Prantsuse väed olid Reinil suhteliselt edutud. Järgnévalt võitis Bonaparte ka austerlaste väljapaistvaimat väejuhti Dagobert Sigismund von Wurmserit ning vallutas Mantua. 1797
unustanud oli, ärritus silmnähtavalt. Tservjakov kavatses õhtul Bezzalovile vabanduskirja kirjutada, kuid pidas siiski õigemaks järgmisel päeval veel ise vabandama minna. Kui kindral jälle Tservjakovi enda ees nägi, vihastas ta nii, et ainult kraaksatas: "Käi välja!!" Automaatselt läks Tservjakov koju, heitis voodile ja suri. Novelli "väike inimene" on eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov, kelle jaoks on kõige tähtsamad auastmed. Kuna ta ise on ainult eksekuutor ja aevastab peale kindralile, siis on ta surmkindel, et talle pole andestatud. Kõige hirmasam sellisele "väikesele inimesele" on oma "status quo" kaotamine, see, et tema ebaviisakast käitumisest võiks teada saada mõni tema ülemus. Tservjakovil puudub igasugune väärikus, kui ta oma probleemi nii tähtsaks teeb ja sellega kindralit kogu aeg tüütab, andmata endale aru, et vahejuhtum on juba ammu unustatud ning teisel on vaja tööd teha. Tservjakovi-sugune tegelane on tüüpiline Tsehhovi "väike
06.1940, Põhja- ja Lääne- Prantusmaa okupeeriti sakslaste poolt. Ülejäänud osas loodi nn. Vichy vabariik, mis oli Saksamaa mõju all ja mille valitsus tegi koostööd Hitleri valitsusega. Seda Vichy vabariiki juhtis I maailmasõja kangelane marssal Pétain, kelle kõrval omasid suurt mõju Pierre Laval ja admiral François Darlan. Seega oli suur edu Saksamaale, millele oli suvel 1940 jäänud vaid üks oluline vastane Suurbritannia. 19.07.1940 andis Hitler 12-le oma kindralile Generalfeldmarschalli aukraadi, uute marssalite seas olid Keitel, Reichenau, List, von Rundstedt ja von Brauchitsch. 10. mail 1940, peale Saksamaa pealetungi algust läänes, sai Suurbritannia peaministriks Sir Winston Churchill, Hitleri üks raevukamaid vastaseid Suurbritannias. Juba ta esimene kõne pidi välistama rahu Saksamaaga. Seetõttu algasid juulis 1940 sakslaste pommitusrünnakud Inglismaale ning asuti ette valmistama operatsiooni "Seelöwe". Samas inglased olid
Puskini tolleaegne seltskond peaaegu piirdub naabruses asuva Trigorskoje mõisa omaniku P. A. Ossipova perekonnaga. Ossipova ise oli alles mõni aasta üle neljakümne. Ta oli tark, väga haritud naine. Ossipova vanim poeg Aleksei Wulf sai Puskini lähedaseks sõbraks. Aleksei õppis Tartus. Trigorskojes käis Puskinile juba Peterburist tuttav Ossipova sugulane, 24- aastane Anna Petrovna Kern, kes 16-aastasena oli antud naiseks elatanud kindralile. Trigorskojesse saabumise ajaks oli see iludus juba mehest lahus ja tal oli seljataga mitu armulugu. Puskini tõsine armastus A. Kerni vastu muutus vastavalt poeetilise armastusrituaali konventsionaalsetele valemitele, kui seda tuli paberil väljendada. Värssides väljendatuna muutis see A. Kerni ,,puhta ilu geeniuseks". Kuid Puskini elu Mihhailovskoje pagenduses polnud üldse mitte mängu-, armastuse- ja loomeidüll. Ajuti muutus pagendus luuletajale talumatuks
Sünmusi Mahtras hakkas uurima üks komisjon, kus enamus olid mõisnikud. Loomulikult olid namad talupoegade vastu. Ants Tertsius määrati süüdi ja ta pidi 1500 vitsahoopi ja kui ta veel siis surnud pole, siis maha lastama. Ants viidi kongi. Seal ta küsis oma kõrval kongis olevalt, et kuidas on vene keeles, et ,,mina olen süüta". Teises kongis olev talitaja vastas: ,, Ja ne vinavat, kak drugi dooma vinavat" Seda ütles Ants ka ,,15 kindrali kindralile". Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab. Kohtus määrati Antsule ainult 100 vitsa hoopi, sest ta oli 97 numbri all õigeks ja 3 numbri all süüdlaseks mõistetud. Ants päris, et milles ta siis süüdi on. Kohtunik luges need ette, kuid Ants ütles rahulikult, et ta ka nendes süüdi ei ole. Kui uudis Mahtra sündmustest hiljem ka keisrini jõudis, ütles keiser, et
Sünmusi Mahtras hakkas uurima üks komisjon, kus enamus olid mõisnikud. Loomulikult olid namad talupoegade vastu. Ants Tertsius määrati süüdi ja ta pidi 1500 vitsahoopi ja kui ta veel siis surnud pole, siis maha lastama. Ants viidi kongi. Seal ta küsis oma kõrval kongis olevalt, et kuidas on vene keeles, et ,,mina olen süüta". Teises kongis olev talitaja vastas: ,, Ja ne vinavat, kak drugi dooma vinavat" Seda ütles Ants ka ,,15 kindrali kindralile". Viimane küsis selle peale, et kas ta vene, prantsuse või saksa keelt oskab. Ants vastas, et ei oska. Kindral ütles, et väga hea, et ennast süüdi tunnistab. Kohtus määrati Antsule ainult 100 vitsa hoopi, sest ta oli 97 numbri all õigeks ja 3 numbri all süüdlaseks mõistetud. Ants päris, et milles ta siis süüdi on. Kohtunik luges need ette, kuid Ants ütles rahulikult, et ta ka nendes süüdi ei ole. Kui uudis Mahtra sündmustest hiljem ka keisrini jõudis, ütles keiser, et
❏ Rahvusvahelise menetluse saab alustada ka juhul, kui juhtumit on juba uuritud riigisiseselt ( nt riigis oli kodusõda ja üks kindral aitas presidenti kodusüja võita, seega pani toime palju sõjakuritegusid ja kodusõja lõppedes ütleb RVK, et on vaja kindralit vastutusele võtta, kuid president ei soovi, kuna see kindral aitas. Tehakse “riigisisest menetlust” ja mõistetakse 1.kuuelise vangistuse kindralile. Rahvusvaheline Kohus ütleb, et karistus pole tõsine ja see kohtupidamine pole tõsine - see on näiline menetlus) ❏ Rahvusvahelist menetlust ei takista: - kohtualuse ametikoht - kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteedid või menetluse eritingimused KOHTUOTSUSTE TÄITMINE: ❏ Peamine karistus on vabadusekaotus ❏ Rahvusvaheliste tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla
Ta oli selle kirjutise suhtes väga kriitiline. ,,Väike inimene-tühine. 90- ndate algul ostis mõisa Melihhovas ja ehitas sinna koolimaja. Viljakatel aastatel uuendas draamat. Käis mitmeid kordi tervist parandamas. Looming: ,,Palat nr. 6" vene kirjanduse kohutavaim teos. ,,Inimene vutlaris", ,,Janõts"- peategelane on arst, kes armus ühte tüdrukusse, kes temast huvitatud ei olnud ja hakkas töö nimel rügama. ,,Ametniku surm" toimub sündmus kus ,,väike inimene" aevastab kindralile kukklasse ja vabandama, kuigi kindral on talle andestanud jätkab ta vabandamist ja lõpuks sureb. ,,Paks ja peenike", ,,Mure", ,,Daam koerakesega". Tsehhov püüdis elu põhiolemust tavaliste sündmuste kaudu, püüab võimalikult täpselt kirjeldada elu, kuid ei anna hinnangut. 27 Draamateosed: naer ilma naeruta. ,,Kajakas", ,,Kolm õde" rutiinist pääsemine, ,,Kirsiaed" Venemaa sümbol. ,,Palat nr. 6"(1892)
,,Ametniku surm" Oli teatrietendus. Dmitrits Tserjakov istus teises toolireas ja jälgis etendust. Äkitselt ta aevastas. Tserjakov lootis, et ta ei seganud sellega kedagi, kuid ta oli enda ees istuvale mehele kaela ja pea peale aevastanud, kes nüüd ennast pühkis. Tserjakov püüdis kindrali ees vabandada. Kindral ütles, et kõik on hästi. Tserjakov ei saanud siiski rahu ja vabandas järjepidevalt ning käis juba kindralile närvidele. Kodus rääkis Tserjakov juhtunust ka naisele. Viimane soovitas vabandada. Tserjakov sõnas, et seda püüdis ta ka järjepidevalt teha. Järgmisel päeval läks ta kindrali juurde külla ja püüdis veel näost-näkku kindrali ees vabandada. Kindral sai vihaseks ja käratas, et Tserjakov pilkab teda. Viimane läks imestunult koju ja mõtles, et enam ta kindrali koju vabandama ei lähe, vaid kirjutab kirja
annaabi.ee 
