Kiindumusteooria sai populaarseks pärast ettekannet Maailma tervishoiu organisatsioonist, 1951. aastal, millal John Bowlby pakkus: "What is believed to be essential for mental health is that the infant and young child should experience a warm, intimate and continuous relationship with his mother... The long period of helpless infancy of the human species entails serious risks, so it is of crucial importance to survival, that the child and its mother should become attached." See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus. Kiindumus, seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja · Emotsionaalne kohalolek · Soojuse väljendamine · Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele · Aktsepteerimine John Bowlby tööd 1950. aastate jooksul, olid alguses...
.. a) II. Konventsionaalne 5) Sisemine koodeks periood 6) Üldinimlikud normid ja (10-13 a) väärtused 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord LEV VÕGOTSKI TEOORIA • Arengu suunajad kultuur ja ühiskond • Keele omandamine ja mõtlemise areng • Kool kui muutuste põhjustaja • Lähima arengu taseme teooria Erinevus lapse saavutuses üksi ja abiga Mängu olulisus Lapse vanus mängus BOWLBY KIINDUMUSTEOORIA • Lapse suhe oma ema ja hoidjaga • Kiindumusteooria – oluline on vanemate tundlik reageerimine lapse signaalidele TÄNAN! INFO ALLIKAS: H T T P : / / W W W . LV R K K . E E / K R I S T I I N A / A N U _ L E U S K A / O O / I N D E X . H T M L
ning muutub oluliseks teo motiiv. 1) Prekonventsionaalne periood 3-10a – hirm karistuse ees ja vajaduse suurus, reeglitest kinnipidamine 2) Konventsionaalne periood 10-13a – teiste arvamus ja kõlbeline käitumine, seadused ja kord. 3) Postkonventsionaalne periood 13-…a – Sisemine koodeks ja on õigus seade end ühiskonnas kõrgemale, üldinimlikud normid ja väärtused e suutlikus näha tervet inimkonda tervikuna. 8. Kiindumusteooria olemus 1) Kindlalt turvaliselt kiindunud – Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt oma ema käitumisele - kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. 2) Ebakindlalt ärevalt kiindunud - Laps kardab võõraid, läheb endast välja, kui võõras teda kõnetab, ei suuda rahuneda ega olukorraga kohaneda. 3) Vältivalt kiindunud - Laps ei ilmuta märke seotusest emaga.
Erinevate teoreetiliste käsitustega (näiteks Sternbergi armastuse kolm komponenti, Lee kuus armastuse stiili) nõustumine sõltub ennekõike inimese enda kogemustest ja seisukohtadest. Suhte algusperioodile on iseloomulikud tugevad emotsioonid, mis aja möödudes mõnevõrra vaibuvad. See, kas paar püsib koos aastaid, sõltub eelkõige teineteisele pühendumisest ja läheduse olemasolust. Oluline on teada, et romantiliste suhete loomisele täiskasvanueas avaldab kiindumusteooria järgi mõju lapsepõlves kogetu lapse ja ema (hooldaja) vahelise emotsionaalse sideme tugevus. Kindlasti ei saa alahinnata ka neid kogemusi, mis inimene on omandanud noorukiea lähedussuhetes. KASUTATUD KIRJANDUS 1.) http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3553 2.) http://buduaar.ee/Article/article/mis-on-armastus 3.) http://et.wikipedia.org/wiki/Armastus 4.) http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/4soprus/armumine_ja_armastus_birgit. htm SISUKORD
mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja edasi Freudi teooriat. järgima ühte stiimulit ja algselt neutraalne, selle suhtes tekib seotussuhe, Kiindumusteooria kohta 3 mis siis saab, kui Toob sisse sotsiaalse ja seda eristama- vermimine. kogemused teevad ta vajadus tema järele raamatut- Lapse ja ema vahelise ema tuleb tagasi. kultuurilise aspekti. Ütleb et on heaks vüi halvaks. seotuse iseloom, eraldamisest Kiindumssuhte
● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria. Sotsiaalse arengu teooria juures on oluline psühhosotsiaalse arengu aste 1. Usaldus vs Usaldamatus. Laps peab saama füüsilist lähedust, soojust, silmsidet ja vajadustele kiiret reageerimist- nii tekib lapses turvatunne. Ka ema turvatunne peab olema tagatud isa poolt. Eriksoni teooria üldised põhimõtted: ● Teooria põhineb praktikal ● Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
HPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all. Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused. NÄIDE II: Olen väärtusetu ja teised on hoolimatud, äratõukavad. 1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti. Lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga)
Postkonventsionaalne periood (13-... a) Sisemine koodeks Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. Üldinimlikud normid ja väärtused .Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega.Tähtis on teo motiiv 8. Kiindumusteooria olemus Autorid J. Bowlby, M. S. Ainsworth Katsed lastega 2. eluaastal– võõra situatsiooni katse 3 tüüpi kiindumust: Kindlalt/turvaliselt kiindunud Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt ema käitumisele– kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu. Ebakindlalt/ärevalt kiindunud Laps kardab võõraid, läheb endast välja,
Ehkki võõristamine väheneb, jääb tugevaimaks ikkagi kiindumussuhe emaga. 2 19.10.2017 Kiindumusteooria Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada: • Autorid: J. Bowlby, M. S. Ainsworth • Lapse vajaduste rahuldamise kiirus sünnist alates Katsed lastega 2. eluaastal - võõra situatsiooni katse (jälgitakse, kuidas laps käitub võõras situatsioonis emaga, võõra inimese • Füüsiline lähedus, silmside sisenemisel, ema lahkumisel mõneks ajaks ja ema tagasitulekul).
•Ilmnevad sõltumata kasutatavast meetodist. •Seotus = külmus vs soojus •Kontroll = domineerimine vs allumine •SELETUS baasdimensioonidele: •Soov säilitada teise inimese nägemus endast, mis võimaldaks teistega rahuldaval moel suhelda •Vajadus säilitada kujutlus iseendast, mis võimaldaks säilitada autonoomiat •Sotsiaalse vahetuse teooria – suhtlemise käigus vahetatakse staatuse (enesehinnangu säilitamine) ja läheduse (turvalisus ja lähedus) ressursse •Kiindumusteooria – mentaalsed representatsioonid ehk üldistatud kujutused endast ja teistest Interpersonaalse käitumise komplementaarsus •Komplementaarne suhtlemine rahuldab suhtlejate vajadusi ja soove •Suhtlemine on komplementaarne siis, kui ta on sarnane seotuse ja vastandlik domineerimise dimensioonil. •Antikomplementaarne suhtlemine sisaldab komplementaarsete reaktsioonide vastandeid (erinev seotuse ja sarnane domineerimise dimensioonil) Komplementaarsus ja suhte karakteristikud
kes oskab imikuga käituda,mitte sellega, kes täidab ta mingeid vajadusi (toitmine, pesemine) On olemas teatud kriitiline periood, millal on kindlasti vaja lapsel saada lähedust - võimalikult kiiresti peale sündi on vaja laps anda asendusperele kui on tehtud selline otsus Inspireeris J. Bowlby`t - luuakse side kellegagi, kes aitab ellu jääda - evolutsiooniline situatsioon J. Bowlby - Ei tohiks hellitada ja armastust välja näidata - Bowlby vanemate käitumine Kiindumusteooria - tugines arengupsühholoogiale, etoloogiale, psühhoanalüütiline suunitlus Teda huvitas ühine printsiip, mille abil lähedussuhet seda kujundatakse - tegemist on sensitiivse perioodiga (1-3eluaastat), mil tuleks luua ema-lapse suhe Ema lapse sideme loomisel on ainuolulisem seotussuhe emaga, sest neil on sensitiivne tunne (meeleline tundlikkus), mille abil emad oskavad laste vajadustest aru saada Tingimata ei pea olema seotussuhe vastastikune
Sternbergi armastuse kolmnurk. Intiimsus + pühendumus + kirg = täielik armastus. Meeldivus = lähedus Kirglik armastus = kirg Tühi armastus = kohustus Romantiline armastus = lähedus + kirg Liitlaslik armastus = kohustus + lähedus Sisutu armastus = kirg + kohustus Mis võimaldab püsivat armastust? Kiindumus. Kiindumine – tugev ja püsiv emotsionaalne side lapse ja tema hooldaja vahel; on aluseks suhetele inimese hilisemas eas. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda! John Bowlby kiindumusteooria. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis võib laps kannatada pikaajaliste tagajärgede all. Kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli – uskumused ja ootused selle kohta, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad. Kiindumisstiilid. Turvaline – inimene väärtustab ennast ja eeldab,et teised vastavad tema armastusele. Positiivne nägemus enesest ning üleüldine hea suhtumine teistesse.
töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised käsitlused: Freud (1937) –terve psühholoogilise funktsioneerimise alus nõuab inimestelt võimet armastada ja töötada; Erikson (1963) –töö teema (töökus vs alaväärsus, 7-12 a) ja armastuse teema (intiimsus ja isolatsioon, 20ndad). Maslow ja Rodgers- töö ja armastus on tähtsad terviklikuks psühholoogiliste funktsioneerimiseks (emots vajaduste rahuldamine peres) Kiindumusteooria Hazan ja Shaver (1990) Varajases eas kiindumuskäitumine ja uurimiskäitumine; täiskasvanueas: armastuse vajaduse ja töö vajaduse rahuldamine, turvaline kiindumus- baas stressitekitavas situatsioonis vs separatsioon ja ängistus- ebaturvaline kiindumus, võimeline töötama üksi ja koos teistega, käitumine on paindlik, vastab enda vajadustele ja väistele nõudmistele. Elu kaare teooria Levinson (1996) Üleminekud-ebaselguse kogemine- (kreatiivse)
2) suhtesarrustus - iga mingisuguse konkreetse tegevusega seotud sarrustus. 3) juhusarrustus - sarrustuste ajavahe pidevalt muutub, need on pidevalt ootamatud. See on kõige tõhusam, näiteks kõik mängurlus on selle peale üles ehitatud. 2. Rida 1) Mille poolest erineb Gilligani ja Kohlbergi moraalse arengu käsitlus? (1. rea kümnes küs.) 2) Mis teooriaga seostad Bowlby nime? - Kiindumusteooria: 1) Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühesse kindlasse kiindumusobjekti; 2) Laps peab oma kiindumusobjektilt saama pidevat hoolitsust vähemalt 1-3 esimese eluaasta jooksul; 3) Emalikul deprivatsioonil võivad olla pikaajalised tagajärjed lapse arengule (n: madalam intelligentsus, õigusrikkumised alaealisena, kõrgenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia); 4) Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga viib lapse hoiakute ja ootuste kujunemisele (sisemine töömudel), mille baasil
selgust ja suhetes olemist. Igaühel on vajadus suhtevõrgustikku kuuluda ja omada püsivaid seoseid. Suhetest väljakukkumine on subjektiivselt ebamugav. · Püsivad suhted=määratletud keskkond. · Suhtevõrgustikust väljalangemine. Üksindus, üksildus. · Suhtevõrgustiku loomisel otsitakse esmalt ühiseid tunnuseid, hiljem liigutakse isikuomaduste tundaõppimise suunas. Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby(1907-1990). Kiindumusteooria. Idee: Vastsündinutel kaasasündinud küündimussüsteem, mille sihiks on hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvaline keskkond. · Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. · Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus (6k, oma-võõras), aktiivne läheduseotsimine (alates 6k), protest eraldamise vastu ...
o Väga palju üksi või väga palju koos eakaaslastega – sarnased probleemid Juhtumi kontekstis Enesehinnang on paljuski sõltuv teistest inimestest enda ümber. Aktsepteeritus, kuuluvustunne väga oluline. Oluline sobituda keskkonda (hoiakud, väärtused, käitumine). Suhete võrgustikus oma koha leidmine ei ole lihtne. Sõprussuhted stabiilsemad, ei ole enam „oh, sa ka siin, oleme sõbrad“ Suhted vanematega Kiindumusteooria: tugev emotsionaalne side Suhted vanematega ka teismeeas kõige olulisemad Muutused suhtlemise sageduses, sisus, tähenduses Partnerlussuhe Osapoolte ootused autoriteetsuse, autonoomia, kohustuste osas ei lange kokku. o Millal peaks vanematepoolne kontroll liikuma üle teismelistele? Märkimisväärset konfliktide sageduse tõusu ei toimu. o Konfliktidega kaasnevad tugevamad emotsioonid. Juhtumi kontekstis Vanemad ei asenda eakaaslasi
Seega on etoloogilised printsiibid potentsiaalselt ühendav jõud arengupsühholoogiasse. Etoloogid keskenduvad käitumise kohanemisele. Seetõttu kasutatakse kohanemise ideed pigem kultuurilise kohanemise mõttes. Etoloogia teoreetiline panus on ka see, et uuritakse organismi läbi kogu elu. Metodoloogiline panus- loomulikus keskkonnas vaatluse kasutamine. Etoloogilist vaatlust saab kombineerida ka küsitlusega just inimeste puhul. Mida uut tõi etoloogia? Tõi sisse kiindumusteooria- uus uurimisvaldkond. See astus vastu õppimise teooria. Nõrkused- Teoreetilised piirangud on: - etoloogia kirjeldab rohkem, kui seletab - kuidas käitumine funktsioneerib ellujäämisvahendina? See teema pole piisavalt tõestust leidnud. Metodoloogiline piirang: - eetilisi uuringuid inimesega teha ei saa. Loomulik vaatlus- võib tekitada juriidilisi probleeme. - Loomulik vaatlus on keeruline ja töörohke, vajab palju aega ja pingutust.
koos aktiivselt. Vanemate-noorukite ja noorukite-eakaaslaste suhted Sullivan 1983- interpersonaalne teooria( erinevad suhted rahuldavad nooruki erinevaid vajadusi. Intiimsus, seotus, romantilised suhted, eakaaslased Hoolitsus ja kiindumus. (rohkem sõprussuhe vahelised, muutuvad võrdseks) vanemad- vähem vertikaalsed Kiindumusteooria- 69-see kiindumuse kvaliteet kas ebaturvaline või turvaline mõjutab lapse ja vanema vaid hiljem ka nooruki ja tema vanema lähisuhte kvaliteeti. Uurimused näitavad, seda et noorukid varajases lapseeas alguse saanud kiindumus mõjutab teda ka noorukieas. Ka armastussuhete kvaliteedi ja teistele lähisuhetele mõju Bendt1988- erinevat liiki toetus Kaaslus ja intiimsus eakaaslased, sõbrad Hoolitsus eakaaslased/sõbrad, vanemad Intstrumentaalne ja emotsionaalne toetus
Laste suhtes soovitati olla nõudlik, karm ja külm. Teooriad sõltuvad sageli ajast ja üldisest kontekstist. 60ndatel muutus teooria käsitlus, nähti et lapsed on väga erineva temperamendiga. Laste hulgas on olemas lapsed, kellega ongi tegelikult raske ja keda pole nii kerge kasvatada. Selle teooria loojad on Thomas & Chess jt. Mõisteti sellal, et on erinevat tüüpi lapsi. 80ndatel kiindumusteooria (attachment theory) (saabus Watsoni teooria lõpp). Näidati, et omavaheliste suhete kvaliteet, soojus, toetamine on lapse kasvamiseks hädavajalik. Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad
annaabi.ee 
