Kursusetöö (0)

1 Virge Nurk KIINDUMUSHÄIREGA NOORUKITE TOETAMINE MAARJAMAA HARIDUSKOLLEEGIUMI NÄITEL Kursusetöö Õppeaines: Sotsiaaltöö Tehnikainstituut Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: Airi Mitendorf Tallinn 2021


2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. teoreetilised lähtealused....................................................................................................................5 1.1 Kiindumusteooria.......................................................................................................................5 1.2 Kiindumussuhte liigid................................................................................................................6 1.4 Kiindumussuhte kujunemine ja olulisus lapse arengus..............................................................8 1.5   Häiritud   kiindumiskäitumise   peamised   avaldumisjooned   noorukitel   ja   raskused   igapäeva eluga toimetulekul..........................................................................................................................10 1.3  Sotsiaalökoloogiline perspektiiv lapse arengus.......................................................................13 1.4 Maarjamaa Hariduskolleegiumi õpilastele suunatud kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk ja õpilaste resotsialiseerimine miljööteraapilisest lähtekohast...........................................................15 2. Uurimistöö Metoodika....................................................................................................................16 2.1 Uurimisprobleemi püstitus.......................................................................................................16 2.2 Uurimismetoodika kirjeldus.....................................................................................................17 3. Kokkuvõte......................................................................................................................................18 4. Kasutatud kirjandus........................................................................................................................19


3 SISSEJUHATUS Sellest, kas noorukist kasvab õnnelik, oma eluga toimetulev ja teistest hooliv täiskasvanu või mitte sõltub paljudest teguritest. Iga väiksema sõna või teoga on võimalik mõjutada last, kas parema või halvema poole. Last pole võimalik sundida paremaks muutuma: teda on võimalik vaid järjekindlalt ja kannatlikult toetada, aidata tal lahendada oma muresid ja arendades tema oskuseid, et tal üleüldse tekiks võime teisiti käituda. Sobiva toe ja abi korral võib igast süütegusid toime pannud alaealisest kasvada ühiskonda positiivselt panustav täiskasvanu. [ CITATION Nik16 \l 1061 ] Justiitsministeeriumi   2019.   aasta   statistika   järgi   on   alaealiste   õigusrikkumised   sagenenud   5% võrreldes 2018 aastaga. Levinumad õigusrikkumised olid kehalised väärkohtlemised ja vargused, mis kokku moodustasid 71% alaealiste kuritegudest. Kolmandal kohal on avaliku rahu rikkumised, mis moodustavad 6% ja on tasakaalus narkokuritegude 5% osakaaluga. Võrreldes 2018. aastaga tõusis   hüppeliselt   alaealiste   väärtegude   arv   24%.   Kui   2018   registreeriti   3941   väärtegu,   siis aastapärast 4881, millest neli peamist on alkoholi tarvitamine 42%, pisivargused 17%, narkootiliste ainete käitlemine ja suitsetamine 9%.  [ CITATION Jus20 \l 1061 ] Tervise Arengu Instituudi 2018-2017 uuring Eesti koolilaste tervise, tervise- ja riskikäitumise ning pere-ja koolielu. Uuring annab hea ülevaate, kuidas on muutunud noorte elukeskkond, hoiakud ja väärtused. Küsitlus viidi läbi Eesti koolinoorte seas vanuses 11-15 aastat. 81%vastanutest väitis, et nende pere tahab neid tõepoolest aidata, ning 86% vastanutest võis murede korral oma vanemate poole   pöörduda.   Siiski   paljud   noored   hindasid   oma   vanemate   teadlikust   väheseks,   kuidas   nad veedavad internetis aega   ning kellega tegelikult läbi käivad. Laste ja vanemate vahelised head suhted   on   üliolulised   psühhosotsiaalse   heaolu   kujunemisel   ning   riskikäitumise   ja terviseprobleemide ennetamisel. [ CITATION Lei19 \l 1061 ] Laste   õiguseid   reguleerivad   peamised   dokumendid   on   laste   õiguste   konventsioon   ja lastekaitseseadus. Lastekaitseseaduse § 26 alusel on abivajav laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle  puhul on tekkinud  kahtlus tema väärkohtlemise,  hooletusse jätmise  või muu lapse õigusi rikkuva   olukorra   suhtes   ja   laps,   kelle   käitumine   ohustab   tema   enda   või   teiste   isikute   heaolu. (Lastekaitse seadus).  Konventsiooniga liitunud riigna tuleb Eestis elavatele lastele tagada,  et igal lapsel, keda kahtlustatakse, süüdistatakse või kes leitakse süüdi olevat kriminaalseaduse rikkumises, on õigus sellisele kohtlemisele, mis arvestab lapse väärikustunnet ja väärtushinnanguid, suurendab lapse austust inimõiguste ja teiste inimeste põhivabaduste vastu ning arvestab lapse vanust ja toetab lapse ühiskonda reintegreerimise taotlust ning tema omandatavat konstruktiivset osa ühiskonnas. (Ülemnõukogu)


4 Siiski on peresid, kus kasvavad lapsed on pidanud tulema toime hooletusse jätmise ja vaimse või füüsilise vägivallaga oma pereliikmete läbi. Traumeeriv kogemus jätab jälje ning mõjutab lapse isiksust,   emotsionaalset   ning   füüsilist   arengut.   Täiskasvanu   käitumine   lastega   traumeeriva sündmuse ajal  või kui ka pärast seda võib luua siiski oluliselt  positiivsema  lõpptulemuse  ning toetada lapse isiksuse kujunemist indiviidiks, kes tuleb oma eluga paremini toime kui nooruk, kes on jäänud vajaliku abi ja toetuseta.   Antud kursusetöö eesmärgiks on anda teoreetiline ülevaade kiindumuskäitumise kujunemisest ning nooruki peamistest väljakutsetest igapäeva eluga toimetulekul.  Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded: 1. Anda   teoreetiline   ülevaade   kiindumusteooriast,   et   mõista   alates   lapse   sünnist kiindumussuhte olulist sotsiaalsete oskuste kujunemisel. 2. Anda  ülevaade   kiindumushäire  peamistest  faktoritest,   mis  mõjutavad   väikelapse  arengut ning sellest tulenevaid probleeme noorukieas. 3. Ökoloogilisest   süsteemiteooriast   lähtuvalt   analüüsida,   millised   eesmärgid   on  MHK   laste resotsialiseerimisel ja klientide peamised põhjused sattumaks KLAT teenusele. 4. Anda   ülevaade   uurimismetoodikast   läbi   probleemipüstituse   ning   põhjendatakse uurimismetoodika valik. Töö   esimene   osa   annab   ülevaate   turvalise     kiindumussuhte   olulisusest   lapse   arengus   ning ökoloogilisest süsteemiteooriast tulenevalt lapse haavatavuse, kui ta väljub  oma harjumuspärasest keskkonnast ning kuidas areneb konflikt ühiskondlike normide ja kiindumushäirega lapse vahel. Samuti antakse ülevaade Maarjamaa Hariduskolleegiumi eesmärkidest ja ülesannetest. 


5 1. TEOREETILISED LÄHTEALUSED Töö   teoreetiliseks   lähtekohaks   on   kiindumusteoori   ja   ökoloogiline   süsteemiteooria. Kiindumusteooria aitab mõista kui oluline inimese arengus on lapse suhe oma esmase hooldajaga luues raamistiku, et mõista millist tuge vajavad lapsed, kes on saanud varases lapseeas traumaatilise kogemuse osaliseks ning luua võimalusi, kuidas oma sisemaailma korrastada. Sotsiaalökoloogiline süsteemiteooria   annab   võimaluse   vaadelda   suhteid   inimeste   ja   erinevate   keskkondade   vahel. Mõlemad  teooriad  on olulised,  et  mõista  sotsiaalsete  probleemidega  noorte  arengut mõjutavaid protsesse. 1.1 Kiindumusteooria John Bowlby on 20 sajandi silma paistavamaid psühhoanalüütikuid ja kiindumusteooria rajajaid. Bowlby   teooriatele   pani   aluse   Teine   Maailmasõda,   kus   teoreetik   uuris   sõja   tõttu   vanematest eraldatud laste käitumist. Enne Bowlby uurimustööd oldi seisukohal, et väikelaps vajab ema vaid oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamiseks. Lõpliku kinnituse  oma teooriast andis Bowlby 1952 aasta aruandes Maailma Tervishoiu Organisatsioonile, kus ta kinnitas, et traumaatilised kogemused, mõjutavad lapse psüühilist arengut. ([ CITATION Yel18 \l 1061 ] Bowlby peamine järeldus, mis põhines empiirilistel uuringutel oli, et vaimselt terveks inimeseks kasvamisel peab imikul olema soe, lähedane ja katkematu suhe emaga või tema asendajaga,  mida mõlemad osapooled naudivad. [ CITATION Bre92 \l 1061 ]  Kiindumusteooria kohaselt vajab inimlaps hoolitseva täiskasvanuga emotsionaalset suhet/kontakti alates   oma   elu   algusest.   Emotsionaalset     lähedust   teise   inimesega   peetakse   sama   vajalikuks   ja oluliseks inimese arengus nagu kui toitu. [ CITATION Yel18 \l 1061 ] Järvinen kajastab Bowlby teooriat järgmiselt:  laps kasvab psüühiliselt tasakaalukaks indiviidiks vaid juhul, kui tal on olnud esimestel eluaastatel emotsionaalselt soe kontakt ning turvaline suhe lapsevanemaga või olulise täiskasvanuga.  [   CITATION   Jär13   \l   1061   ]  Kiindumuse   teooria   on   viis   loomaks   ettekujutust inimolendite   suundumusest   luua   tugevaid   kiindumussidemeid   teiste   eriliste   inimestega   ja   lahti seletamaks paljusid emotsionaalse düstressi ja isiksusehäirete vorme, kaasa arvatud ärevus, viha, depressioon ja emotsionaalne eemaldumine, mida põhjustavad tahtevastane eraldamine ja kaotus. [ CITATION Laa12 \l 1061 ] Kiindumisvõime areneb esmalt lapse ja vanemate vahelises suhetes, kus vanemapoole hoolitsus ja emotsionaalne lähedus annavad lapsele turvatunde. Kiindumussuhe saab alguse lapse vajadustest sõltuda oma vanematest, füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamisel. Lapse ja vanemate


6 vahelise kiindumuse olemasolu on nurgakiviks, andes lapsele kinnitust et: ta on soovitud ning väärt saama   armastust;   ta   saab   loota   oma   vanematele   kui   hoolivatele   ja   tema   vajadusi   arvestatavale inimesele. (Põldsepp, lk 124, 1997) Lapse kujunemine isiksuseks toimub kaasasündinud pärilike omaduste ja teda ümbritseva keskkonna koosmõjul. (Põldsepp, lk 48, 1997)  Lapse areng on kolmel esimesel eluaastal kiireim, kui hilisemas eas ning lapse sotsiaalne, kognitiivne ning emotsionaalne areng on  terviklik ja omavahel tihedalt seotud. Õppimine ja mälu haakuvad emotsioonidega ehk väikelaps mäletab asju vastavalt sellele, kui olulised need talle emotsionaalselt olid. Hirm vähendab õpivõimet.   Sõnade   ja   kõne   mõistmise   suutlikus   rajaneb   emotsionaalsetele   lähisuhetele. [ CITATION Jär13 \l 1061 ] 1.2 Kiindumussuhte liigid Kiindumusteoreetikud jagavad kiindumiskäitumise väljendamise nelja kategooriasse:  üks turvaline kiindumine   ja   kolm   häiritud   või   ebaturvalist   käitumismustrit   mida   kinnitab   Mary   Ainsworthi situatsiooni katse. Mary Ainsworthi ,, Tundmatu olukorra uuringus“ ehk 20-minutilises vaatluses osalesid   väikelapsed   ja   nende   vanemad   viibides   neile   tundmatus   ruumis,   milles   toimus   mitu muudatust: vanema lahkumine ruumist; võõra sisenemine ruumi; vanema naasmine. Sellel aja vältel vaadeldi   kui   palju   väljendab   laps   sellel   ajal   avastuskäitumist   ja   lapse   reaktsioone   vanema lahkumisel ja tagasitulekul ning saadi neli erinevat kiindumuskäitumise tulemust.   [ CITATION Mar14 \l 1061 ].  Turvaline   kiindumus  kujuneb,  kui  lapse   ja  tema   hooldaja   vahel   on  terve  kiindumussuhe.  Laps reageerib ema lahkumisele, kuid uurib mõnda aega iseseisvalt ruumi. Ema tagasi tulles otsib laps temaga põgusalt kontakti ning kindlustunnet, kuid jätkab siis ruumi avastamisega. Lapse ja ema vahel  valitseb  lähedus   ja  vastastikune  rõõm   kontaktist  .[CITATION  Ryg16  \l   1061  ]  Hoolivat keskkonda   iseloomustab   lapse   kasvamine   ja   areng   turvalistes   suhetes   teistega.   Need   lapsed   on võimelised tulevikus looma suhteid, saavutavad hea kontakti ümbritseva maailmaga ning tunnevad ennast turvaliselt. [ CITATION Mar14 \l 1061 ].  Vältiva kiindumussuhte puhul laps ei reageeri ema tagasipöördumisel ruumi ning tema tähelepanu on   suunatud   toas   olevatele   objektidele.   Ka   ema   tagasi   pöördudes   on   pigem   huvitatud   ruumis olevatest   asjadest.   Uuringud   näitavad,   et   tegelikult   on   laps   ema   puudumisest   tugevas stressisesiundis ja see seisund kestab kauem kui turvalise kiindumussuhte korral. Laps näib olevat teadlik, et asjakohane reaktsioon lahusolekust võib põhjustada tõrjumist ja seega ei väljenda oma


7 tundeid. Loomuomane kiindumisreaktsioon surutakse maha. [CITATION Ryg16 \l 1061 ] Marshall lisab, et vältiva kiindumuskäitumise puhul on lapse peamine veendumus, et ta ei saa täiskasvanuid oma vajaduste täitmisel usalda. Samas võib see laps näiliselt rahulik, käituda grupis ja klassis hästi ning olla tagasihoidlik ja vaikne, kuid sisemiselt olla väga ärev. Haridussüsteemis võib ta teeselda, et teab, mis toimub ja mida temalt oodatakse kuid sisimas ei ole tal sellest olukorras õrna aimu. [ CITATION Mar14 \l 1061 ] Ambivalentse   kiindumussuhte   korral   laps   klammerdub   oma   ema   külge,   võides   juba   enne   ema lahkumist ruumis ilmutada kontrollivat käitumist ja viha. Lapse ei hakka ema lahkudes avastama ruumi vaid tegeleb ema lahkumisega. Ema saabudes püüab laps veenduda, et ema ikka on tagasi tulnud.   Kiindumussuhe   on   hüperaktiveeritud,   jätmata   ruumi   muudele   vajadustele.[CITATION Ryg16 \l 1061 ] Marshall kirjeldab ambivalentset last haridussüsteemis järgmiselt: kes märkab ja on tähelepanelik ümbritseva suhtes, kuid ei suuda keskenduda õppetööle sest on hõivatud märkama muutusi/ohtu. Ambivalentsed lapsed pingutavad kõvasti, et kaaslased neid tähele paneksid ning nende käitumine on agressiivne ja vastanduv. [ CITATION Mar14 \l 1061 ] Desorganiseerunud   ehk   kaootilise   kiindumusmustriga   laps   ei   reageeri   emast   lahusolekule   või taasühinemisele üheselt mõistetava käitumismustriga. Ta võib tarduda jäika asendisse, visata ennast põrandale   pikali,   klammerduda   ema   külge   samal   ajal   pöörata   nao   temast   eemale.   Selle käitumismustri   ja  hilisemate  isiksusehäirete  vahel   on avastatud   seoseid.  Taolist  käitumismustrit esineb   ligikaudu   15%   kõikidest   üheaastatsest   lastest   ja   mõnel   lapsel   areneb   hiljem   välja kiindumishäire. [CITATION Ryg16 \l 1061 ] Ainult   turvaline  kiindumussuhe  lubab   lapsel  ümbrust   uurida  ja   leida  ema   eemal  viibimise   ajal endale tegevust. Ülejäänud kolme kiindumussuhte puhul on   lapse tähelepanu ja jõud suunatud taastamaks turvalist seisundit ning lapse areng ja maailmaavastamine jäävad tahaplaanile.  Esimene turvaline  suhe on eelduseks kogemaks elu ja arengut.  Juhul, kui laps tunneb ennast turvaliselt taandub kiindumuskäitumine ja selle asemele tuleb avastav käitumine, millel on eluliselt tähtis osa mänguliselt, sotsiaalsel ja kognitiivsel arenemisel. [CITATION Ryg16 \l 1061 ]


8 1.4 Kiindumussuhte kujunemine ja olulisus lapse arengus Kiindumushäirega lapse varast eluetappi mõjutavad kaks asjaolu; (Rygaard 2016)  Sünnijärgne   närvitalitlus   häire,   mis   on   põhjustatud   komplikatsioonidest   raseduse   või sünnituse ajal.  Pidev   empaatilise   hoolitsuse,   toidu,   stimuleerimise   puudumine   enne   väikelapse   teist sünnipäeva. Lapsevanem ei ole võimeline lapsele hoolitsust pakkuma ebastabiilse isiksuse tõttu, väliste faktorite tõttu (sõda, loodusõnnetus, näljahäda).  Laps omandab imiku eas ema jälgides pidevalt uut informatsiooni. Neurobioloogilisest seisukohast konventeeritakse ajus kõik tähendusrikkad kogemused elektrilisteks impulssideks. Ajurakud saavad impulsse luua, töödelda, saata ja vastu võtta. Impulsid lähevad teistesse neuronitesse sünapside kaudu. Kui impulsse on palju tekib palju närviühendusi ja need muutuvad mitmekesisemaks. Kui impulsse on vähe või puuduvad need üldse, siis neuronite vaheline infovahetus on lihtsustatud või puudub   üldse.   Aju   arengu   stimuleerimiseks   peame   kogemusi   kordama   ja   pakkuma   uut informatsiooni.  [ CITATION Mar141 \l 1061 ]  Laps   on   kontaktis   emaga   alates   eostamise   hetkest,   ning   läbi   kontakti   toimub   lapse   areng. Sünnitusjärgselt on laps pidevas füüsilises kontaktis emaga   imetamise ja naha kaudu. Sensoorse kontakti   kaudu   igapäevatoimingutes   õpib   laps   tajuma   tähelepanu   läbi   tajumustreid.   Läbi sensomotoorse kontakti õpib ta organiseerima oma reaktsioone tähelepanule, refleksid muutuvad tahtlikuks   käitumiseks/tegevuseks,   kogemuseks     ja   reaktsiooniahelaks.   Psühholoogiline   kontakti läbi tekib kiindumussuhte areng ning ja sisemise emakuju tekkimine, mis küll sõltub rohkem ema kohal olekust. Olulise sotsiaalse kontakti kaudu õpib laps teada saama oma minast, oskab lahendada sisekonflikte, saab aru mis tema isiklikud vajadused ja sotsiaalsed nõudmised õpib pererolle ja saavutab eneseteadvuse.  [CITATION Ryg16 \l 1061 ] Järvinen  (2013) lisab, et esmase hoolduse kvaliteet mõjutab aju vahendajaainete kaudu stressi talumise võimet; muutused aju vahendajaaines kujundavad kiindumussuhte stiili. Inimene mäletab veel täiskasvanuna, kuidas teda beebina hoiti ja kiindumussuhte stiil siirdub ühelt põlvkonnalt järgmisele, mis tähendab, et mitte ainult geenid ei määra inimest vaid keskkond suunab geenide tegevust kujundades samal ajal inimese aju. S.   Blatt   (1988),   kes   uuris   lapsepõlvest   pärit   isiksusehäirete   põhjuseid   kinnitab   samuti   oma uurimistöö tulemusena, et kognitiivne areng toetub emotsionaalsele alusele. Sünnist alates on ema ja lapse suhe turvaline ala, kus moodustuvad stabiilsed, turvalised ema-mõisted. Emotsionaalne protsess   areneb   üle   kognitiivseteks   oskusteks.   Toetava   ja   empaatilisest   kontaktist   õpib   laps:


9 reageerima,   üldistama,   ära   tundma,   keskenduma,   suhtlema,   emotsionaalset   sidet   looma, frustratsiooni   taluma   ja   õpib   mõtestama   teisi   inimesi.   Väikelapsel   tekib   objekti   püsivus,   tema emotsioonid kestavad pikemat aega. Stabiilsed emotsioonid annavad väikelapsele võimaluse luua sisemisi   eesmärke,   mis   arendavad   lapses   mõtestatud   käitumist.   Tänu   sellele   arengule   eirab väikelapsjuhuslikke sündmusi, mis ümberringi toimuvad. Baasiline objekti püsivus areneb esimesel kolmel eluaastal. [ CITATION Ryg16 \l 1061 ] S. Blatti (1988) teooria kohaselt kutsub 0-6 kuu vanuse imiku reaktsioone esile ema kohalolek, kellest saab emotsionaalne kujund. Imiku taju selles vanuses ei ole väga täpne ja turvalisuse tunde annavad inimesed, kes suhtlevad lapsega ühesugusel hoolival viisil. 6-12 kuu vanusel imiku tajud on edasi arenenud ning ta suudab juba ema meeles pidada. Selle tulemusel tuleb lapse ellu hirm võõraste   ja   emast   lahusoleku   ees.   Lapsel   tekib   oskus   tajuda   ümbritsevaid   keskkonnaobjekte (mänguasju) ning suudab neile keskenduda. Imik selles arenguetapis kogeb esmakordselt hirmu, et ema võib alatiseks kaduda.[ CITATION Ryg16 \l 1061 ] Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria kohaselt   seisneb   isiksuse   areng   kindla   järgnevusega   arengukriiside   läbimises,   mille   sisu   ja ülesanded on ühesugused kõigi inimeste jaoks. Iga eelneva etapi läbimine on aluseks järgnevatel etappidel toimetulemiseks ja uute arengukriiside positiivseks lahendamiseks. Esimeseks faasiks on imikuiga ehk lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma suhtes. Lapse arengu olulisemaks mõjutajaks on ema, kelle kiire reageerimine lapse vajadustele loob usalduse baasturvalisuse ning laps   on   valmis   järgmise   arenguetapi   väljakutseks.  [   CITATION   Eri93   \l   1061   ].  Turvalises keskkonnas kasvava väikelaps (vanuses 12-36 kuud) teadvustab ennast, kui iseseisvat inimest ning katsetab oma mina mõjumist ümbritsevale maailmale ning suudab mõnel määral viibida ilma, et tema   kiindumusobjekt   oleks   lähedal.     Koolieelik   katsetab   juba   suhteid   eakaaslaste   ja   teiste täiskasvanutega luues seeläbi sotsiaalse identiteedi. Suhete kvaliteedist olenevalt mõistab laps, et erinevatel rühmadel on erinevad käitumisreeglid ja nõuded tema käitumisele. laps oskab ennast võrrelda teistega ning leiab oma koha sotsiaalses hierarhias  [ CITATION Ryg16 \l 1061 ]  S.   Blatt   väidab,   et   kui   imiku   (0-12   kuud)   eas   laps   kogeb   hülgamist,   vägivalda,   seksuaalset ahistamist või muud ettearvamatut kahjustavat käitumist enda suhtes, kujuneb kiindumus paanilises ärevuse  faasis. Laps on täiesti  sõltuv  oma  vanemast,  kuid viimane  kujutab  endast  ohtu. Lapse arusaamine ning maailma tajumine muutub vastuoluliseks. Selles vanuses kahjustada saanud  laps ei ole kogenud ega lahendanud isiklikke sisekonflikte ja ta ei suuda sotsiaalselt kohaneda ning tal tekib   oluliselt   rohkem   sotsiaalseid   konflikte.   Väikelapse   eas   traumaatiline   lahusolek kiindumusobjektist   võib   kujundada   lapses   sügavat   ebakindlust,   ta   ei   oska   ennast   sotsiaalselt


10 sobitada   eakaaslaste   gruppi   ja   tal   on   nõrk   identiteedi   tunnetus.   Rygaardi     (2006)   väitel   lapse emotsionaalseid  ja füsioloogiliste  vajaduste  ignoreerimisel  suunab laps oma energia  arengult  ja mängult kaitsele, ellujäämisele ja lihtsate vajaduste rahuldamisele.[ CITATION Ryg16 \l 1061 ]  Eriksoni   (1968)   järgi   11-12   aastase   teismelise   ülesandeks   teatud   maailmvaate   omandamine, autonoomsuse saavutamine, initsiatiivi võtmine, tööalaste eesmärkide püstitamine   ning vastutuse võtmine   oma   tegude   eest.   Nooruki   ea   arengukriisiks     on   identiteedi   kujunemise   protsess   ning nooruk hindab ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat ning võrdlevad ennast oluliste eeskujudega.   [ CITATION Geo94 \l 1061 ]. Ülaltoodust võib järeldada, et see kuidas laps tulevikus maailma tajub ning sotsiaalset keskkonda tõlgendab areneb välja esimesel kolmel eluaastal ning on määrava tähtsusega.  1.5 Häiritud kiindumiskäitumise peamised avaldumisjooned noorukitel ja raskused igapäeva eluga toimetulekul Kiindumushäire ei ole selgelt defineeritud, üheselt mõistetav diagnostiline määratlus ning ei kajastu Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon terminite nimekirjas. Täpse definitsiooni saamiseks ei ole piisavalt teadusuuringuid tehtud. Rygaard peab häiritud lapsi aga väga reaalseks probleemiks, mis nõuab igapäevast tegelemist. Oma psühholoogi ja terapeudi karjääri   jooksul   on   Rygaard   kokku   kogunud   isiklikud   juhtumid   ja   täiendanud   neid   praktiliste nõuannetega   ning   tema   käsitlus   kiindumushäirega   laste   hooldajatele   on   igapäevatöös   osutunud toimivaks.   Rygaard   kasutab   mõistet   äge   kiindumushäire   nende   laste   kohta,   kellel   on   varases lapsepõlves tugev mahajäetuse või stressi kogemus, ehk lapse areng on saanud kahjustada koduses keskkonnas ning keda ei saa aidata traditsioonilise psühhoteraapiaga. [CITATION Ryg16 \l 1061 ]  Rygaard   (2006)   toetudes   S.   Blattile   (1988)   leiab   kuus   isiksuse   kognitiivse   ja   emotsionaalse organiseerituse peetusele omast tunnust. Need omadused ja üldised probleemid on iseloomulikud kõikidele kiindumushäirega lastele ning saanud alguse varases lapseeas ning iseloomustavad rasket kiindumishäiret, mitte traumat või kiindumisprobleemi, ning on järgmised:


11  Proportsioonide tajumine ajas, ruumis, emotsioonides. Laps ei ole võimeline ette nägema ohtlikke   olukordi   ega   tajuma,   kas   sündmus   või   tegu   on   pisiasi   või   tõsine   rikkumine. Aktiivne ajalõik on lühike, mälu on lühiajaline.    Reaalsuse   mõistmine   vastandina   fantaasiatele   või   soovidele.   Laps   ei   ole   võimeline teadvustama, kas tunne, idee või mõte tuleb tema enda seest või keskkonnast. Meelevaldse liikumisega tõe ja vale vahel petetakse  nii ennast kui teisi. Olulisi probleeme eiratakse, tühisete probleemide korral reageeritakse üle. Laps ei taju, kas midagi toimub tema või kellegi teisega.    Laps suudab korraga teha ainult ühte asja ning ei mõista, kuidas tema tegevus võiks sobida tervikusse.   Eneshinnang   on   ebaadekvaatne,   kas   liiga   kõrge   või   madal.   Emotsioonid   on absoluutsed, mitte suhtelised. Lapsel ei teki kahtlusi, kõhklusi, süütunnet või hirmu.   Tähelepanu ei püsi objektil. Laps suudab keskenduda lühikest aega mõnele kujundile või tundele,   tähelepanu   liigub   kiiresti   ühelt   objektilt   või   sündmuselt   teisele.   Tundeid   ja sündmuseid mäletab halvasti ja tal puudub isiklik seisukoht. Samas suudab kõike imiteerida ning omandada ise mõistmata olukorda.   Kui väline struktuur ei ole absoluutne, lihtne ja üksikasjalik siis laps reageerib kohe võitle, põgene või tardu käitumisega. Eelistab üheselt mõistetavaid juhiseid ning valikud ajavad teda segadusse. Ta ei erista täiskasvanuid, ei mäleta nimesid või jagatud emotsioone. Ta ei oska täpselt hinnata vahemaad, kõrgust, kiirust, aega ja ruumi.   Kui   tavaline   laps   kontrollib   paljusid   protsesse   korraga   siis   kiindumushäirega   laps   on stereotüüpne. ta ei tule toime muudatustega, ei oska leida erinevaid vaatepunkte olukorrale. tal on välja kujunenud paar käitumisstiili, mida kasutab kõikide probleemide lahendamiseks. Ta saab hästi hakkama  üks ühele täiskasvanuga, kui suuremas rühmas, sest ta tuleb toime ainult ema lapse suhtega.  Marshall laiendab Rygaardi poolt välja toodud kiindumushäire tunnuseid tuues välja madala või kõrge   valuläve   ning   oskamatuse   haiget   saamisele   reageerida.   Sobimatu   seksuaalkäitumise   ja sõnavara kasutamise, mis ei ole eakohane. Kiindumushäirega laps ei oska väljendada oma tundeid ning   ei   saa   aru   teiste   tunnetest   ega   näoilmetest.   Valetamine   on   tarumeeritud   laste   puhul   väga tavapärane  ning sellega kompenseeritakse mingit soovi, kuid sellel võib ka olla teist kahjustav eesmärk. Wnuki ja Dolyniaki (2014) sõnul on vale ka enesekaitse mehhanism, mis aitab vältida karistust, või aidata näida ennast tähtsamana või tugevamana, et hirmutada vastast. Nii Marshall (2014) kui ka Wnuk ja Dolyniak  (2014) on seisukohal, et varastamine,  ülemäärane  tähelepanu


12 otsimine on  omandatud käitumismustrid, mis on aidanud neil toime tulla, kuid hiljem kujunenud harjumuspäraseks käitumisek.  Terrie Moffittilt (1993) avaldas artikli, milles lõi taksonoomia noorukieaga piiritletud ja elukestva antisotsiaalsest   käitumisest.   Püsiva   rikkumiskäitumisega   noorukite   probleemid   ei   seisnud   ainult õigusrikkumistes vaid ka õpitulemustes ja terviseprobleemides. Moffitti sõnul saavad probleemid alguse   nõrga pere(keskkonna) ja neuropsühho-loogiliste  probleemide  koosmõjust. Moffiti järgi kasvab elukestev antisotsiaalne käitumine välja lapse individuaalsete omaduste ja kasvukeskkonna suhtena. Neuropsühholooglised puudujäägid taksitavad nende noorte normaalset eakohast arengut suurendades   ebasoodsate   keskkondlike   tegurite   mõju.   Nendel   lastel   täheldatakse   tavaliselt   ka tähelepanu   häireid,   kõrget   impulsiivsust   ja   hüperaktiivsust.   Moffitti   väide,   et     elukestev antisotsiaalsus  tuleneb lapse individuaalsete omaduste ja kasvukeskkonna suhtena, mis oma korda kinnitab, et laps vajab arenguks turvalist kiindumussuhet. [ CITATION Sal18 \l 1061 ] Ameerika neuroteadlane   ja   lastepsühholoog   Bruce   D.   Perry   täheldab,   et   lastele,     kes   on   kannatanud raskekujulise   hülgamise   või   trauma   all   pannakse   kiindumussuhte   häire   diagnoos,   mille iseloomulikuks tunnuseks on empaatia puudumine ja võimetus teistega suhelda, millele lisandub manipuleeriv ja antisotsiaalne käitumine. [ CITATION Per06 \l 1061 ]  Rygaardi   (2016)   sõnul   on   kiindumushärega   lapse   sotsiaalne   taust   keeruline,   perekonna omavahelised suhted on sassis, lapse ja vanema roll võib olla vahetuses. Vanem väldib vanemlikku vastutust,   erinevate   psüühikahäiretega   lapsevanemate   roll   jääb   tühjaks   ning   selles   puudub emotsionaalne kontakt. Perekonna suhted väliskeskkonnaga on konfliktsed või puuduvad üldse. Pered kolivad sageli, mis tingib lastel õppeasutuste vahetamise. Vanemad lapsed hoolitsevad sageli väiksemate eest juba väga varases eas, võivad olla seotud seksuaalse tegevusega või oma vanema kuritarvitamise ohvrid[ CITATION Ryg16 \l 1061 ]Lapse psüühilist seisundit ja tema käitumist mõjutavad   turvatunde   ja   läheduse   puudumine;   hirm   ja   ebakindlus;   iseenda   tundmine mittevajalikuna, armastusest ilmajutuna, kogemuste ja rõõmuelamuste vähesus ning lapse vajaduste rahuldamata jätmine. Käitumishäired võivad kaasneda lapse kehalise või vaimse tervise häiretele. [ CITATION Meo21 \l 1061 ]  Kool seab lastele võrdseid normatiivseid ootuseid ja nõudeid arvestamata erinevaid sotsiaalseid taustu ning õpieelduseid. See paneb lapse olukorda, kus ta peab hakkama saama raskustega, mis tekivad   teiste   lastega   koostööd   tehes.   Lapse   kohanemise   ja   rahulolu     seiskohalt   on   oluline,   et kujuneks positiivne  ja vastastikune sõprus samaealistega.  Lisaks peab laps täitma  perekonnaelu poolt   esitatavaid   nõudeid   nii   igapäevaprobleemides   kui   suuremates   elukriisides.   Lerner   (1989)


13 liigitas   lapse   arengutunnused   kolme   järgmiselt.   1)   laps   põhjustab   teistes   reaktsioone,   igas arengustaadiumis   saab   last   kirjeldada   tema   omaduste   abil.   Igas   arengustaadiumis   eksisteerib käitumise  ja väljanägemise  ideaalnorm,  mis üldjuhul  kutsub täiskasvanutes  ja omaealistes  esile positiivset   imetlust,   kuid   on   juhuseid,   kes   antud   kriteeriumitele   ei   vasta   tekitades   negatiivseid reaktsiooni on tülikad agressiivsed ja nõuavad liigselt tähelepanu. 2) laps otsib oma keskkonna tähendust, mõtestab seda. Brower (1988) täheldas, et informatsiooni käsitlemiseks kasutavad lapsed sotsiaalset intelligentsust luues nii isikliku sotsiaalse reaalsuse, mõtestades teiste poolt saadetud signaale   ning   luues   olukordi,   kuidas   situatsioone   oma   eesmärkide   saavutamiseks   ära   kasutada. Lastel kelle sotsiaalne ja kultuuriline taust erineb teiste omadest on tähenduste konstrueerimisel võõras keskkonnas hädas piirava raamistikuga, mis viib ebaedukate tõlgendusteni. 3) laps valib, kujundab ning mõjutab keskkonda.   Lerner (1986) kirjeldab lapsi paindlikena, kes on võimelised kohanema uues keskkonnas sellisel viisil, et see sobib nende isiklike eesmärkidega. [ CITATION Kle01 \l 1061 ] 1.3 Sotsiaalökoloogiline perspektiiv lapse arengus Bronfenbenner   (1977)   on   lapse   arengu   näitel   ökoloogilist   perspektiivi   kirjeldanud   kui   areneva inimese   ja   teda   kujundava   pidevalt   muutuva   keskkonna   vahelist   progressiivset   kahepoolset sobitumist.   Bonfenbenner   liigitab   erinevad   keskkonnastruktuurid   mikro-,   meso-,     ekso-,   ja makrosüsteemiks. [ CITATION Kle01 \l 1061 ] Mikrosüsteem   on   lapse   esmane   keskkond,  kus   laps  areneb   ja   loob   isikliku   reaalsuse.   Esimene mikrosüsteem on lapse jaoks kodu, mis võib olla innustav ja avastamisrõõmu pakkuv, kuid ka anda vähe   arenguimpulsse.   Vanemaks   saades   vajab   laps   lisaks   pereväliseid   kontakte.   Lastel,   kes kasvavad perekondades, kus elukohta pidevalt muudetakse on suhtlusringkond suur ja muutuv ning lähikondlasi on keeruline tundma õppida. Sotsiaalsete suhete kvaliteet on nõrk ja ei ole võimalik arendada   püsivaid   ja   kahepoolseid   suhteid.   Olulisem   kvaliteedifaktor   on   kodus   valitsev emotsionaalne kliima, mis võimaldab lapsel mängida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada.  [ CITATION Kle01 \l 1061 ] Klefbecki  ja Ogeni (2001) järgi  moodustavad mikrosüsteemide  vahelised suhted  mesosüsteemi. Mesosüsteem   koosneb   kodu-,   kooli   ja   vaba   aja   veetmise   keskkonna   vahelistest   seostest. Mesosüsteem tekib lapse esimesel üleminekul ühest mikrosüsteemist teise. Siin kohal on oluline ülemineku kulg ning millised emotsioonid sellega kaasnevad ning vanemate tõlgendus olukorrast,


14 mille laps omaks võtab. Mesosüsteem moodustab mikrosüsteeme täiendava arengut stimuleeriva keskkonna. Eksosüteemi moodustavad keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad laste ja noorte arengut selles ise osalemata. Need on ametlikud ja mitteametlikud sotsiaalsed struktuurid – mõjutus toimub nende kaudu, kellest laps sõltub. Näiteks vanemate töökoht, kohalik sotsiaal- või kultuurikeskus.  Makrosüsteemi   vaadeldakse   kõikide   eelnevate   süsteemide   tasandilt.   Makrosüsteemi   aluseks   on kultuuride ja subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid. Muutused makrosüsteemis saavad olla   toimuda  poliitiliste   süsteemide  vahetuse  kaudu  või  mõne  mu  dramaatilise   sündmuse  tõttu. [ CITATION Kle01 \l 1061 ] Sotsiaalsed süsteemid on omavahel seotud ja omavad vastastikkuseid sõltuvus ja mõjutussuhteid. Süsteemi iseloomustavad identiteet ja piirid, mis on tuvastatavad läbi suhtluse teiste süsteemidega. Kasvava   lapse   identiteet   kujuneb   seeläbi,   et   ta   tunneb   ennast   iseseisva   ja   oma   sotsiaalsest keskkonnast   eraldiseisva   indiviidina,   kes   väärtustab   oma   keha,   läbielamisi   ja   oma   tahet,   läbi aastatepikkuse arengu. Süsteemide vahelisi piire märgistavad erinevad rollid, erinevad tegevused ja erinev   identiteet,   ning   ühine   arusaam   piiridest   määrab   süsteemi   tugevuse.   Selge   identiteedi märgistamine   ja   piiride   tõmbamine   annab   sotsialiseerumise   ja   käitumisemuutuste   protsessile soovitud suuna.[ CITATION Kle01 \l 1061 ]  Perekonnas toimuv on üldiselt perekondlik siseasi ning üldjuhul kõrvalised isikud sellesse ei sekku. Kui   laps   on   sunnitud   väljuma   oma   harjumuspärasest   keskkonnast   peab   ta   seisma   silmitsi ühikondlike   ootuste   ja   normidega,   ning   vastama   eeldatud   standarditele.   Kui   lapsel   on   toetav mikrokeskkond siis ta leiab endale kiiresti sõpru, oskab käituda reeglite kohaselt ning teab oma piire, oskab oma tegevusi eesmärgistada ning saab seeläbi eduelamusi ning tema  areng kulgeb normaalselt. Ebastabiilsest või ebaturvalisest kasvukeskkonast tuleval lapsel on keeruline väljaspool kodu hakkama saada, ta ei oska ootsupäraselt käituda ning ei pruugi olla materiaalselt ja sotsiaalselt konkurentsi   võimeline   võrrelde   eakaaslastega.     Sellega   kaasneb   sildistamine   ja   destruktiivsete hinnangute andmine, mis viib negatiivse minapildi süvenemiseni ning lapse ei ole motiveeritud tegutsema   eakohastes   makrokeskondades   ehk   tekivad   põhjuseta   puudumised,   hulkumised   ning sellega kaasneb üldjuhul igasugune muu tervist ja arengut kahjustav käitumine. 


15 1.4 Maarjamaa Hariduskolleegiumi õpilastele suunatud kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk ja õpilaste  resotsialiseerimine miljööteraapilisest lähtekohast Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) on mõeldud viimase  abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt   lapse   enda   elu,   tervist   või   arengut   või   teiste   inimeste   elu   või   tervist.   Teenuse   käigus piiratakse  lapse vabadust kui ühte põhiõigust ning last on võimalik  suunata teenuse ainult läbi kohtu. Teenus on mõeldud suure abivajadusega ja väär- või kriminaalteo toimepannud alaealistele. Samuti neile lastele, kelle puhul asendatakse vahistamine KLAT teenusega (Sotsiaalkindlustusamet) Sotsiaalhoolekande   §   1301  lg   (2)   järgi   on   teenuse   eesmärk   toetada   lapse   psühholoogilist, emotsionaalselt, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivaid muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramist tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. (Riigi Teataja)  Maarjamaa   Hariduskolleegium   (edaspidi   MHK)   on   kahe   õppekohaga   Valgejõe   ja   Emajõe õppekeskusega KLAT teenuse osutaja, kelle eesmärk on olla kasvatusliku rõhuasetusega põhikool, kus on loodud õpilastele eakohased ja individuaalsed võimalused haridustee jätkamiseks, tervise, heaolu ja turvalisuse toetamisek ning resotsialiseerumiseks ühiskonda.  [CITATION Rii \l 1061 ]. Võrreldes KLAT teenuse eelkäiatega ehk kasvatuslike erikoolidega on lastega töötamise filosoofia palju muutunud. Lastega töös lähtutakse taastava õiguse  põhimõtete parimast praktikast, KLAT teenuse   eesmärk   ei   ole   last   kinni   hoida   veel   vähem   teda   karistada.   KLAT   teenusevajaduse põhjustena   tuuakse   peamiselt   välja   järgmised   probleemid:   koolikohustuse   mittetäitmine,   oma elukohas mitte viibimine, kokkupuuted politseiga, vaimse tervisega seotud probleemid. Pea kõiki teenusele sattuvaid lapsi iseloomustab  keeruline elu, kus esines hooletusse jätmist, mittemõistmist ning ebaõiget lähenemist pere või ametnike poolt.  [ CITATION Gor19 \l 1061 ] Lisaks põhihariduse andmisele on MHK õppekeskuste juures õpilaskodu. Õppe ja kasvatustööd korraldatakse   seostatult   ning   õpilase   eripärast   lähtuvalt.   Õpilase   arengu   toetamisel   lähtutakse majasisest meeskonnatööst ning koostöös võrgustikuga leides ja kaasates vajalikud spetsialistid ka väljaspoolt. Õpilased elavad rühmades, igal õpilasel on oma tuba ning rühma suurus on kuni 6 last. Õppetöövälisel ajal  tagavad õpilsate turvalisuse ja arendavad tegevused rühmapõhised  kasvatusala töötajad aidates omandada vajalikke igapäevaoskuseid. [ CITATION Mei20 \l 1061 ]  MHK   arengukava   visioon   on   aastaks   2020-2024   olla   miljööteraapiline   kool-oskusteabekeskus psüühikahäretega   ja   käitumishäretega   õpilastele.   Rygaard   (2016)   sõnul   on   miljööteraapiline ülesanne lisaks kliendi aitamisele, ühiskonna ja ümbruskonna kaitsmine kiindumushäire tagajärgede


16 eest   ning   luua   võimalikult   turvaline,   stabiilne   ja   lihtne   keskkond.   Larseni   (2016)   väitel   on organisatoorne külg miljööteraapias olulisem, kui metoodiline töö. Organisatoorse töö eesmärk on tagada, et põhiülesanne oleks selge ning mõistetav. Miljööteraapiline põhiülesanne tegeleb kontakti ja   piiride   loomisega.   Miljööterapeudi   rollis   on   tervikuks   erialased   teadmised   ja   oskused   ning isiklikud kogemused. Elukogemus tuleb inimestega töötades kasuks, kuid eesmärkide saavutamisel tuleb osata kogemust liita erialase rolliga. [ CITATION Lar16 \l 1061 ] 2. UURIMISTÖÖ METOODIKA Uurimistöö   metoodika   ja   meetodite   valikul   lähtuti   teoreetilistest   seisukohtades,   milleks   on kiindumusteoori   ja   ökoloogilise   süsteemiteooria.   Mõlemad   teooriad   aitavad   mõista   MHK-sse õppima suunatud noorte käitumisprobleemide põhjuseid ning annavad vajaliku toetava raamistiku, millele   on   võimalik   rajada   noore   sotsiaalset   toimetulekut   ühiskonnas.   Peatükis   kirjeldatakse uurimistöö probleemi. 2.1 Uurimisprobleemi püstitus MHK kasvatuslikud põhimõtted ei ole ammu enam karistamise eesmärgil vaid on rehabiliteerivad ja resotsialiseerivad ning kinnisesse lasteasutusse suunatud klienti võetakse kui suure abivajadusega last.  Maarjamaa  Hariduskolleegiumi  töötajana  teab  kursusetöö  autor,  et keerulise  töökeskkonna tõttu on asutus huvitatud töötajatest, kes on eelkõige ise motiveeritud keeruliste lastega töötamisest ning tihti juhtub, et vastav haridus on puudu või on teadmised kaudsed. Töötajal võivad küll olla tööks vajalikud väärtushinnangud, isikuomadused ja elukogemus, kuid puudulikud teadmised lapse arengu   teooriatest   tekitavad   olukorra,   kus   töötaja   seab   lapsele   liiga   kõrged   ootused   või   töist ebamugavat olukorda põhjendatakse lapse käitumisega.  Töö eesmärk on uurida, milliseid teadmised on MHK töötajatel kiindumishäirest ning milline on kiindumushäirega nooruki  toetuse vajadus. 


17 1. Selgitada välja, millised teadmised on MHK töötajatel kiindumushäirest? 2. Milliseid   planeeritud   ja   eesmärgitstatud   tegevusi   töötajad   lapse   arengu   toetamiseks   läbi viivad ja millised on erinevate tegevuste tulemused? 3. Milline on MHK töötajate koostöö erinevate lastega töötavate spetsialistide ja võrgustiku liikmetega? 2.2 Uurimismetoodika kirjeldus Eesmärgiga uurida MHK töötajate teadmisi kiindumushäirest ja uurida, milliseid erinevaid tegevusi töötajad viivad läbi noorukite toetamiseks, valiti uurimistöö lähtekohaks kvalitatiivne uurimisviis. Kalitatiivsed   uuringud   on   suunatud   inimeste   erinevatele   arusaamadele   ja   tõlhgendustele   ja kogemustele.   Miks ja kuidas- küsimused suunavad otsima tähendusi ja kvalitatiivse uurimustöö funktsioon on ilmutada tegelikkuse varjatud tahke ja anda neile tähendus (Õunpuu 2014).  2.3 Valim, andmete kogumine ja uurimistöö analüüs Uurimistöö   viiakse   läbi   Maarjamaa   Hariduskolleegiumi   Emajõe   õppekeskuse   töötaja     seas   ja uurimiseks   kasutatakse   mugavusvalimit,   sest   töötajad   on   uurimistöö   läbiviijale   kergesti kättesaadavad. (Õunpuu 2014)   Töötajatega viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuu, see annab võimaluse intervjuu kava vastavalt olukorrale muuta ja vestluse käiku suunata. Intervjuule järgneb kvalitatiivne sisuanalüüs, mis võimaldab keskenduda teksti peamistele seisukohtadele  uurida teksti vihjeid eesmärke ja kavatsusi. [ CITATION Kal15 \l 1061 ]


18 3. KOKKUVÕTE Kiindumussuhte kvaliteet, lapse kolmel esimesel eluaastal on määrava tähtsusega, et lapsest kasvab terve   psüühika   ja   sotsiaalselt   toimetulev   täiskasvanu.   Väikelaps   ei   vaja   ainult   oma   füüsiliste vajaduste rahuldamist vaid ka häid emotsioone ja puudutusi, mis aitavad kujundada maailma ja õpetavad  kuidas seda tajuda. Last, keda on väikelpase  eas emotsionaalselt  soojalt ja turvaliselt koheldud,   on   valmis   uudistama   maailma   ning   ta   tuleb   toime   erinevate   vanusest   tulenevate arengukriisidega ning läbib erinevad arenguetapid positiivselt. Juhul, kui lapse kodune keskkond ei ole arenguks piisavat hoolitsust pakkuv või on ohtlik, ei saa laps tegeleda oma arenguülesannetega vaid keskendub ellujäämisele ja enda füüsiliste vajaduste rahuldamisele. Vanemliku hoolitsuseta ja väärkohtlemist   kogenud   laste   kiindumisstiil   on   kaootiline,   ambivalentne   või   vältiv,   ning   kooli keskkonnas on neil keeruline keskenduda õppetööle, sest neil puudub sisemine motivatsioon seda endale eesmärke. Nii eakaaslastel kui ka täiskasvanutel on igapäevaselt nendega keeruline toime tulla   sest   nende   ümber   on   palju   sotsiaalseid   konflikte,   sest   nad   ei   ole   harjunud   ühiskonnast tulenevate reeglite ja piirangutega ning neil puudub võime mõista teiste tundeid ja emotsioone.  Ökoloogilisest süsteemiteooriast lähtuvalt, võime järeldada, et kui laps on seni saanud hakkama oma koduses keskkonnas siis liikudes sealt kooli, ilmnevad esimesed probleemid, kui laps ei mõista oma rolli ega staatust. Kasvades mõjutavad aga erinevad keskkonnad teda oluliselt rohkem, ning temalt   oodatakse   koostöö   valmidust,   mida   ta   ei   mõista   ja   ka   enda   päritolu   kultuuriruumist tulenevate teadmiste põhjal ei pruugi vajada. See asetab lapse riskigruppi, mis peamisel tegutseb antisotsiaalsel   tasapinnal,   kuid   kuna   ta   on   juba   väljas   oma   mikrokeskkonnast   siis   tuleb   tema abivajadus ilmsiks. 


19 KLAT teenusele suunatakse suure abivajadusega laps, kes üldjuhul on ilma vanemliku hooleta ning on vaatamata oma noorusele toime pannud õigusrikkumisi või ohtlik teistele ja iseendale. MHK loob   õpilastele   struktureeritud   ning   kontrollitud   keskkonna,   kus   sotsiaalselt   ebaküps   laps   on võimeline     toime   tulema.   Õpilased   suunatakse   tegelema   eakohaste   tegevustega,   et   pakkuda eduelamust ja toetada positiivse identiteedi kujunemist eesmärgiga kujundada õpilase hoiakuid ja oskuseid, et ta tuleks võimalikult iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime.  4. KASUTATUD KIRJANDUS  CITATION Nik16 \l 1061 : , (Nikonov, 2016),   CITATION Jus20 \l 1061 : , (Justiitsministeerium, kuupäev puudub),   CITATION Lei19 \l 1061 : , (Leila Oja, 2019),   CITATION Yel18 \l 1061 : ,  (Yellin & White, 2018),   CITATION Bre92 \l 1061 : , (Bretherton, 1992),   CITATION Yel18 \l 1061 : , (Yellin & White, 2018),   CITATION Jär13 \l 1061 : , (Järvinen, 2013),   CITATION Laa12 \l 1061 : , (Laanet, 2012),   CITATION Mar14 \l 1061 : , (Marshall, 2014),  CITATION Ryg16 \l 1061 : ,  (Rygaard, 2016),  CITATION Ryg16 \l 1061 : , (Rygaard, 2016),   CITATION Mar14 \l 1061 : ,  (Marshall, 2014), 


20  CITATION Mar141 \l 1061 : , (Marek Wnuk, 2014),   CITATION Ryg16 \l 1061 : , (Rygaard, 2016),   CITATION Ryg16 \l 1061 : ,  (Rygaard, 2016),   CITATION Eri93 \l 1061 : , (Erikson, 1993),   CITATION Geo94 \l 1061 : , (Georg Butterworth, 1994),   CITATION Sal18 \l 1061 : , (Salla, Aaben, & Markina , 2018),   CITATION Per06 \l 1061 : , (Perry & Szalavitz, 2006),   CITATION Meo21 \l 1061 : , (Meos, Koolmeister, & Nool),   CITATION Kle01 \l 1061 : , (Klefbeck & Ogden, 2001),   CITATION Kle01 \l 1061 : ,  (Klefbeck & Ogden, 2001),  CITATION Rii \l 1061 : , (Teadusministeerium, 2018),   CITATION Gor19 \l 1061 : , (Gornischeff & Loide, 2019),   CITATION Mei20 \l 1061 : , (Meie koolist, 2020),   CITATION Lar16 \l 1061 : , (Larsen, 2016),   CITATION Kal15 \l 1061 : , (Kalmus, Masso, & Linno, 2015), 

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. teoreetilised lähtealused
  • 1.1 Kiindumusteooria
  • 1.2 Kiindumussuhte liigid
  • 1.4 Kiindumussuhte kujunemine ja olulisus lapse arengus
  • 1.5 Häiritud kiindumiskäitumise peamised avaldumisjooned noorukitel ja raskused igapäeva eluga toimetulekul
  • 1.3 Sotsiaalökoloogiline perspektiiv lapse arengus
  • 1.4 Maarjamaa Hariduskolleegiumi õpilastele suunatud kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk ja õpilaste resotsialiseerimine miljööteraapilisest lähtekohast
• 2. Uurimistöö Metoodika
  • 2.1 Uurimisprobleemi püstitus
  • 2.2 Uurimismetoodika kirjeldus
• 3. Kokkuvõte
• 4. Kasutatud kirjandus