KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi--
Traditsiooniline projekteerimise joonis on ka laeva välisplaadistuse pinna- laotus, mis koosneb kerelaotusest ja tekiplaanidest. Need on õiges mastaabis joonestatud plaanid, mis näitavad kere kõiki plaate. Neil on näidatud ka palju teisi detaile nagu kaared, floorid, teki stringerid, stringerid jne. Osalised plaanid on lihtsustatud ning mõeldud vaid näitamaks kere- ja tekiplaadistuse asetust. Plaadistuse märgistamisel vööd tähistatakse tähtedega alates kiilust väljapoole lugedes, kusjuures kiiluvöö on vöö 'A'. Iga vöö plaadid nummerdatakse tavaliselt ahtrist vööri suunas. Näiteks plaat D5 oleks ahtrist viies plaat kiilust neljandas vöös. 1.2. Laeva põhimõõtmed Esmatähtsad on laevade maksimaalsed ja gabariitmõõtmed, mis määravad laeva võimalused sadamate kasutamisel, dokkimisel, kanalite läbimisel ja üldise navigatsiooni ala e. laevatee (v.k. ) valikul. LOA või LOA maksimaalne või üldpikkus.
ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24 silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui
Tüüpiline jala hoiak kabjamädaniku puhul. KIILUMÄDANIK Kirjeldus Kiilumädanikuks nimetatakse kabja kiilu degeneratsiooni, millega sageli kaasneb piirkonna sekundaarne bakteriaalne põletik. Kiil muutub nõrgaks ja võib hakata lagunema. Enamasti ei põhjusta kiilumädanik longet, kõige tavalisemaks sümptomiks on pehmeks muutunud ja lagunev kiil. Surnud kudede ja bakteriaalse põletiku tõttu on tunda tüüpilist ebameeldivat lõhna ja kiilust eritub mustjat nõret. Põhjused Kui hobune viibib liiga pikalt märjal pinnasel või kapju ei puhastata piisavalt, mistõttu kiilu piirkonda koguneb mustus ja hakkavad toimuma erinevad protsessid mis lagundavad kiilu. Ravi Kiilumädaniku ravis on kaks väga tähtsat komponenti. Esiteks tuleb eemaldada võimalikult kogu surnud kude ja teiseks tuleb kapju pidevalt hooldada ja need kuivad hoida. See tähendab kuiva allapanu boksis ja
kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24 silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida
võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige. Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask, Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks. Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid Järellisandil ja -täiendil on kiilu omadusi ja ka nende vahemärgistus sarnaneb osaliselt kiilu vahemärgistusega (vt SÜ 133). Märkus. Järellisandit eristabki käändsõnalisest kiilust tihtipeale vaid ühildumine. Näiteks lause Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. sisaldab kiilu, sest tase on nimetavas, mitte seestütlevas käändes nagu iseloomust. Kui aga panna ka tase seestütlevasse, oleks tegemist juba ühilduva järellisandiga: Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogilisest tasemest, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. 1
Aeg ja Kell Referaat Olustvere 2009 Sisukord. Kellade ajalugu. Päikesekell ehk gnoomon on kell millega mõõdetakse aega Päikese järgi ja ta näitab päikeseaega, mis vastab selle koha, kus kell asub tõelisele päikeseajale. Päikesekell koosneb horisontaalsest vahel ka vertikaalsest numbrilauast ja sellele päikesevarju heitvast poolusele suunatud vardast või kiilust. Juba väga ammu taibati, et aega võib mõõta vee abil. Babülonis olid veekellad tarvitusel juba 2500 aastat tagasi. Vesi valati kõrgesse kitsasse anumasse, mille põhja lähedal oli avaus.Erilised inimesed, kes kella valvasid, täitsid selle päikesetõusul veega. Kui kõik vesi oli välja jooksnud, teatasid nad linnaelanikele sellest valju kisaga ja täitsid anuma uuesti. Nii toimisid nad kuus korda päevas.
Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA Kursusetöö: Laeva abimehhanismid 6 Sergei Dombrovski MM42 LT 150 13010 150 F=µs 0,75+ =1,01,0 0,75+ = 100 L+75 100 130+75 1300 150 = 0,75+ =19,26m 2 100 205 Valin roolilehe märgpindalaks 20 m2 1.3.2 Roolilehe kõrgus (h) h1= 0,25 m (roolilehe kaugus laeva kiilust; merelaevadel h1=0,05...0,25 m) T-h 1 10-0,25 h= = =7,80m 1 ,25 1,25 1.3.3 Roolilehe kaugus veeliinist (h2) h2=T-h-h1=10-7,8-0,25=1,95 m 1.3.4 Roolilehe laius (b) b=F/h=20/7,8=2,56 m 1.3.5 Roolilehe mõõtmete suhe ( ) =h/b=7,8/2,56=3,05 Roolilehe kõrguse h suurendamine ja laiuse b vähendamine toob kaasa roolilehe raskuskeskme ja pöördtelje (baller telje) vahelise kauguse S vähenemise.
mis on tugevamad kuida 2-3 korda vähem korrosioonikindlad kui sulam 5000 tüüpi. Sõige tihedamalt kasutatakse 5083 tüüpi Al-Mg sulamit kerekatmiseks ja 6082 tüüpi sulamit konstruktsiooniks. Alumiinium sulamitel on sama tõmbetugevus kui terastel. [16] Alumiiniumit ei kasutata ainult tankeritel, vaid ka jahtidel, mootorpaatidel ja ka allveelaevadel, palju sportpaadid on tehtud alumiiniumist, kiilust mastini, mis annab neile kiiruse eelise. Hinnanguliselt iga aasta 1-1.2 miljonit tonni alumiiniumit kasutatakse laevaehituseks. [16] 1.5 Al-Mg sulam Magneesiumi suure lahustuvuse tõttu sisaldab sulam Mg kuni 10%. Sulam on ligi 2 korda tugevam puhtast alumiiniumist. [17] 1.5.1 Alumiinium sulam 5083 Tõmbetugevus 275-350 Mpa Brinelli kõvadus 75HB [18] Keemiline Fe Si Mg Cu Cr Zn Ti Mn
Seelikud püsivad põlvekõrguseni, napid ja kehaleliibuvad. Allapoole puusi on nad sageli avardatud vahelepandud ja mitmeti jaotatud kiludega, mis võivad olla volditud ,plisseeritud, asetatud vastandvolitidega. Taldrikseelik esineb õhtukleitidel vaid. Trompetseelikud on peaaegu põlvini sirgelt liibuvad ja alles sealt kurvitaoliselt välja kaarduvad. Lehterseelik on pehmest villasest materjalist tavaliselt,kuid vähe avarduvalt laiust. Kõige avaram on seitsmes vahelepandud kiilust kujundatud sirmseelik, mis langeb rikkalikult lainetava kellukesena. Mantlite moes domineerib redingot koos saledajoonelise sirgete mantlitega, millel on madalale asetatud põõn või lõdvalt seotav vöö. Puusadest ülevalepoole ulatuvad jakid, vööjoon on silmalenähtav, kraeta, kolmnurkset või ümarat lõiget esineb kaelustena..Nööbid kaovad, silmapilkselt vaid üht pisikest nööpi võis näha detailina või siis kinnitatud ehisnõela
Händega pikk kuub Hõlmade servas on pahupoolel 8 cm laiune linane riideriba. Hõlma veertel on vöökohast allpool punasest poenöörist äär. Alumine äär on pööratud 1 cm laiuselt pahemale poole ja kinnitatud sinise villase " laisalõngaga". Pikkkuue seljapikkus on 119 cm ja ülemine laius 30 cm. Hõlma pikkus 121 cm ja ülalt laius 10 cm. Alumise ääre laius on 304 cm. Varrukas koosneb ühest tükist ja varruka pära poole suurenevast kiilust. Varruka pikkus on 61 cm, ülalt laius 24 cm, alt laius 13 cm. Õmbluse kohal on varruka suus 7 cm pikkune lõhik. Varruka serv on pööratud 1 cm laiuselt pahemale poole ja üleloomispistes kinnitatud. Naiste pikkkuub on omandatud ERMi poolt 1927.a.Tori khk, Riisa k, Möldri t A.Riis´ilt. Tegija on teadmata. Kuue vanus oli omandamisel 85 a. Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega
Nr 53 ,,Kaubalaevade juhtkonna kvalifikatsiooni-tunnistustest"(1938) Nr 87 ,,Ühinemisõigusest ja organiseerumisõiguse kaitsest"(1994) Nr 98 ,,Organiseerumisõigusest ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitsest" (1994). Mõõdukiri Loa-maksimaalne ehk üldpikkus.B-maksimaalne laius.Tka-maksimaalne süvis ahtri kiilult.(Tkf- vööri).Lpp või LBP-laeva pikkus loodsirgete(ahtri loodsirge AP ja vööri loodsirge FP). D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini.f-vabaparda kõrgus ülemise tekini(määrab klassifikatsiooniühing).Tkm-süvis kiilult miidlis Tkm=0,5(Tka+Tkf).ttrimm( different)t=Tkf-Tka. AP-ahtri loodsirge.FP-vööri loodsirge.BL-baasliin.Q-Kreeninurk. Vabapardamärgistus Vabaparras (f)- parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini .Minimaalne vabapardakõrgus lubatud täislasti korral jääks
laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees 21 59. Millistes ühikutes järgnevast loetelust mõõdetakse laeva lastimahutavust? 1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1. lasti paigutus arvestatuna kiilust 2. lasti liikumine 3. lasti paigutus arvestatuna diametraaltasapinnast 4. laeva uppumatus 61. Millised näitajad iseloomustavad laeva juhitavust? 1. pööratavus 2. püsivus kursil 3. seegamine 4. kasutatava rooliratta tüüp 62. Mida nimetatkse laeva autonoomsuseks? 1. laeva autonoomsus on aeg, millise vältel laev võib merel viibida täiendades varusid vahesadamates 2
kellel oli kokkupõrkel kuulda põrgulikult valju mürinat, mis äratas kõik tekil viibijad. Mõned kolmanda klassi reisijad mängisid A- teki vööripoolses osas jäämäelt murdunud jäätükkidega jalgpalli. Andrews ja kapten Smith tegid olukorrast kiiresti kokkuvõtte: vesi vööris; vesi esimeses ja teises veekindlas sektsioonis, postiruumis ja 6. ning 5. katlaruumis. Kümne minuti jooksul oli vesi tõusnud umbes 4,25 m kõrgusele kiilust, välja arvatud 5. katlaruum. Kuigi Murdoch oli jõudnud kõik veetihedad uksed ühe kangilevajutusega sulgeda veel enne, kui ,,Titanic" jäämäega kokku põrkas, ei päästnud see Andrewsi sõnul mitte midagi. ,,Titanicu" põhjaminek oli vaid aja küsimus. ,,Titanicu" radist Phillips hakkas saatma CQD hädasignaali, ,,Titanicu" kutsungit MGY ja laeva koordinaate. Muuseas oli ka ,,Titanic" esimene laev, kes saatis SOS hädasignaali Atlandi ookeanilt. Kuid
Isokrooniline õõtsumine isochronic rolling laeva õõtsumine täpselt ühesuguste perioodidega. Jäik (ülipüstuv) laev stiff ship suure metatsentrilise kõrgusega (seega suure taastava õla ja -momendiga) laev. Kaadumisnurk angle of vanishing stability k kreeninurk, mille juures püstuvus kaob s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range of stability). KG laeva raskuskeskme kõrgus kiilust. KN tinglik taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse ristkõvera ordinaat. Kihiparandus layer correction DISm trimmiga laeva keskmise süvise järgi määratud veeväljasurve korrektuur, mis tuleneb miidli ja ujuvuskeskme F erinevatest asenditest piki laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on "all"ja negatiivne, kui see on "ülal". Korrigeeritud (vedel) KG või GM fluid KG or GM laeva KG või GM peale
Tugipostid e pillarid (pillars) Tugipostide ülesanna on toestada ja tugevdada laeva kere, peavad vastupidama kokkusuruva jõuga (mitte kõverduma). Kuna pillarid segavad kaubalaadimist, võib leida pigem hõredamalt suuri jämedaid pillareid kui peenikesi pillareid liiga tihedalt. Parim lahendus mida kasutatakse on seest õõnes ehk torukujuline tugipost, et optimiseerida laeva kaalu, samaaeg toestades suuremat pinda. 23. Vööri ehitus: tugevdamine, ruumid, funktsioon Vöörtääv – kiilust kuni suvise veeliinini ulatuv torkujuline konstruktsioon. Sellise konstruktsiooni mõtteks on kõverduda kokkupõrke korral ja neelata energiat, hoides kahjustused minimaalsetena Vööris asub ankru ketikast, Ketikasti mõõtmed on vastavalt ankruketi mõõtmetele ja pikkusele Klüüsitoru on torukujuline, ning äääred tehakse ümarad, vältimaks höördumist. Manööverdamise jaoks kitsastes vetes, kasutatakse vööripõtkurit
1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2.4 Meremehe vormiriietus-ajalugu ja traditsioonid 8 2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE
Viikingid said tugeva veekindla villa Skandinaavia lammastelt ja see andis nende laevadele vastupidavad ja painduvad purjed. Viikingilaevade edu saladus peituski purje ja aerude ühendamises. See muutis laevad ka harukordselt kohanemisvõimeliseks. Veesõidukite kõrge masti ja sellele vastava tugeva kiiluga varustamise kunsti olid Põhjala laevameistrid saanud selgeks alles vahetult enne viikingiaja algust. Kiil oligi suurel määral viikingilaevade selgrooks. Kiilust ülespoole minnes ehitati õhukestest kuivatamata radiaallaudadest laevakere. Selle töö juures peeti eriti hoolikalt silmas puu toimsust. Kiil valmistati ühestainsast sirgest tüvest, kaared aga vormiti sellistest puuharudest, mis olid juba looduslikult enam-vähem vajaliku kumerusega. Eesmärgiks oli nõtkus ja kergus. Suuremõõtmelise sõjalaeva ehitamisele kulus tosinkonna tamme puit (kuigi eriti põhja pool valmistati mõnikord laevad ka männipuust).
leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et nendega saask tagasiteel vedada mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevadel on: · Piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. · Meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalist kõrgemat topeltpõhja; · Võrdlemisi väiksed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist. 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega lastiruumd, mis oleksid võimalikult kandilised
Peale tavaliste kiilude on maailmas kasutusel ja on kasutatud ka meil mitmesuguseid hüdrokiilusid. Näiteks Vene päritolu hüdrokiil, mida kasutati lisavarustusena mootorsael "Druzba", võimaldas rakendada algjõudu 5000 kG. Kasutatud on ka mitmesuguseid käsihüdrokiilusid ja tungraudasid puu langema sundimiseks. Langetuslabidad on meie metsanduses enimkasutatavad. Oma olemuselt on langetuslabidas kang, millega kallutatakse puu langema määratud suunas. Labidakujulisest kiilust, varrest ja käepidemest koosnev langetuslabidas on sepistatud terasest, kaasajal kasutatakse palju ka alumiiniumsulameid. Kaasajal on meil kasutusel enamasti tõstelabidad. Tõstelabida kiiluosa asetatakse saeteesse etteraie vastasküljel ja tõstetakse käepidemest. Meil enimkasutatavad on Rootsi päritolu tõstelangetuslabidad, põhiliselt kahe standardpikkusega 75 cm (väike ehk lühike tõstelabidas) ja 130 cm (suur ehk pikk tõstelabidas)
sihtsadamasse saabumisel. Laeva sõiduomadused on parimad, kui trimm on ligikaudu 60...90 cm. Kui lastimise lõpetamisel trimm erineb optimaalsest, tuleb korrigeerida trimmi lasti ümberpaigutamisega vööritrümmidest ahtritrümmidesse vi vastupidi. Laeva püstuvuse ja trimmi arvutused teostatakse allpool toodud tabeli kujul. Laeva püstuvuse ja trimmi arvutus Koormuse Mass Kaugus Moment kiilu Kaugus Moment nimetus kiilust suhtes keskkaarest keskkaare m MZ m suhtes MX Tühi laev Meeskond, pagas Trümm nr.1 Tank 1, kütus Tank 3, vesi etatsentriline kõrgus ja trimm arvutatakse laeva teooriast tuntud valemite järgi. Lastitud laeva raskuskeskme kaugus põhitasandist ja keskkaarest arvutatakse valemite järgi: 58 KG =MZ/ Xg = MX/
puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt pikikaarestikku põhjas ja alumistes tekkides koos pikivaheseintega; meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalisest kõrgemat topeltpõhja; võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist. Konteinerilaevad Teatud kaubaliikide puhul on kasulik kaup juba ärasaatmisel standardsetesse konteineritesse paigutada. Konteinerid on korduvkasutusega taara, mille mõõtmed on standardsed:
näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt pikikaarestikku põhjas ja alumistes tekkides koos pikivaheseintega; meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalisest kõrgemat topeltpõhja; võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist. Konteinerilaevad Teatud kaubaliikide puhul on kasulik kaup juba ärasaatmisel standardsetesse konteineritesse paigutada. Konteinerid on korduvkasutusega taara, mille mõõtmed on standardsed:
puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. Selle saavutamiseks kasutatakse tavaliselt pikikaarestikku põhjas ja alumistes tekkides koos pikivaheseintega; meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalisest kõrgemat topeltpõhja; võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist. Konteinerilaevad Teatud kaubaliikide puhul on kasulik kaup juba ärasaatmisel standardsetesse konteineritesse paigutada. Konteinerid on korduvkasutusega taara, mille mõõtmed on standardsed:
annaabi.ee 
