Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja meditsiin. Tänapäeval- loodusteaduse haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning nende vahelisi seoseid Keskkonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevustest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele; uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele; uurib erinevate liikude reaktsiooni keskkonnamuutustele. Õkotoksikoloogia uurib mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemini Maastikuökoloogia uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab
2 Suitsuandur Autonoomset tulekahjusignalisatsiooniandurit ehk rahvakeeli suitsuandurit on nimetatud 20. sajandi teise poole parimaks ja maailma enim mõjutanud leiutiseks. 1. Et tulekahju korral on tegemist kas hõõg või leekpõlemisega, mille käigus eraldub soojust ja põlemisgaase, peab andur reageerima just sellistele keskkonnamuutustele. Kauplustes müügil olevad tulekahjuandurid mõõdavad reeglina vaid ühe parameetri erinevusi seega tuleb hinnata hoonest lähtuvat võimalikku tuleohtu ja ehituslikku eripära ning teha valik vastavalt sellele. Temperatuuriandur reageerib temperatuuri tõusule või etteantud temperatuuri ületamisele, sobides näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse. Suitsuandur seevastu reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevatele osakestele. Seega sobib ta
välja hingatava õhu kaudu. Energiakulu tõuseb kuni 6000 kcal'ni päevas. Piiratud hapnikutarbimise tingimustes on soovitav süüa vähem rasvast, kuna rasva põletamiseks kulub rohkem hapnikku ja rohkem süsivesikuid. Samas ei tohi unustada ka valke, mille omastamine väldib lihaste taandarengut. Mägihaigus (AMS - Acute Mountain Sickness) Tavaline mägihaigus on aklimatiseerumata organismi vastureaktsioon kõrgusest tingitud keskkonnamuutustele. Liikudes suuremale kõrgusele aklimatiseerub keha vähenevale hapniku kogusele - tekib hüpoksia (hypoxia). Protsess algab umbes 2500 meetri kõrguselt, aklimatiseerumine nõuab aega ning liigkiire tõusupuhul kõrgemale tekivad vastunäidustused. Tavaliselt ei ole soovitav võtta päevas korraga rohkem kõrgust kui 700-800 meetrit. Seejärel enne edasiliikumist tuleks uuel kõrgustasemel ööbida. Sümptomiteks on tavaliselt peavalu,
organisatsioonis, Aja- ja rahakulukas Võrkstruktuur - koosneb tuumast ja projektidest. Tuum – põhiorganisatsioon, seob projektide tööd, kontrollib ja koordineerib (lepingulised suhted, strat. planeerimine). Osad/projektid moodustuvad vastavalt vajadustele, neil on kindel algus- ja lõpptähtaeg, oma ülesanne, juhtimine jmt. Võtmesõnadeks on paindlikkus, kohanemine, vastamine keskkonnamuutustele. Keerulised vastutus-, kontrolli- ja alluvussuhted Burns & Stalker – mehhaanilised ja orgaanilised struktuurid MEHHAANILINE ORGAANILINE tsentraliseeritud tippjuhtkonna VÕIM detsentraliseeritud pädevus kõrge; palju erinevaid töökohti SPETSIALISEERITUS madal; puudub selge
Aktiivsed pakendid aitavad kaupa säilitada ettenähtud kujul ja kvaliteediga, jälgides ja optimeerides olulisi parameetreid. Intelligentsed pakendid oskavad tulenevalt vajadusest erinevaid funktsioone sisse ja välja lülitada ning suudavad vajadusel suhelda ka kasutajaga. Toiduainetööstuses on pakendi peamine ülesanne hoida toitu mikroobse või keemilise kahjustuse, hapniku, niiskuse, aroomi ja valguse eest. Aktiivne pakend reageerib ebasoovitavatele keskkonnamuutustele, mõjutades nii toote omadusi ja säilivusaega. Tark pakend annab kasutajale märku toidu riknemisest või laseb vajaduse korral piisaval hulgal õhku sisse või välja. Selliste pakenditega väheneb vajadus kasutada säilitusaineid ning väheneb riknenud toidu tarbimine. (Estiko Plastari pakendid... 21.02.2008) Näiteks on üldlevinud arvamus, et pakimahl säilib kaua tänu lisatud säilitusainetele. Tegelikult ei
kasvatamisel). LV ei eemalda SV-d, sest see on juba juurdunud sugulises valikus ebaedukad ei saa järglasi ja need teatud ebaedukad surevad välja populatsioonis. Geneetiline triiv geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. ***kõrvalmärkus : genotüüp + keskkond fenotüüp*** 2. Olulisemad etapid h.sapiens kujunemisel viimase 5-7 MA jooksul INIMENE EI LAHKNENUD AHVIST! VAID EELLANE LAHKNES (-inimahvi eellane lahknes pärdikute eellasest ~25 MAT)
otsustamiskompetents ja vastutus oma investeeringute eest). Divisjoniorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 615-616; Reiljan, 1997: 200): · motivatsioon ja üsna kerge juhitavus, kuivõrd tegevus toimub ühe objekti raames; · juhi suhteliselt lai tegevusvaldkond, kiired otsused; · ülevaatlik struktuur, osakondade loomine ja likvideerimine on suhteliselt lihtne; · lühikesed kommunikatsiooniteed; · paindlikkus: kiire reageerimine keskkonnamuutustele, divisjonijuht suudab kiiresti reageerida turu nõudmistele, klientide ootustele. Puudused: · tähelepanu liigne koondamine oma allüksusele ettevõtte üldisi eesmärke kõrvale jättes; · divisjonide üksteisele vastutöötamine, omavaheline konkurents; · koordinatsiooniprobleemid; · suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele; · spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus; · arvestushinnad kui konfliktivõimalus; · ressursside ebaotstarbekas kasutamine.
investeeringute eest). Divisjoniorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 615-616; Reiljan, 1997: 200): · motivatsioon ja üsna kerge juhitavus, kuivõrd tegevus toimub ühe objekti raames; · juhi suhteliselt lai tegevusvaldkond, kiired otsused; · ülevaatlik struktuur, osakondade loomine ja likvideerimine on suhteliselt lihtne; · lühikesed kommunikatsiooniteed; · paindlikkus: kiire reageerimine keskkonnamuutustele, divisjonijuht suudab kiiresti reageerida turu nõudmistele, klientide ootustele. Puudused: · tähelepanu liigne koondamine oma allüksusele ettevõtte üldisi eesmärke kõrvale jättes; · divisjonide üksteisele vastutöötamine, omavaheline konkurents; · koordinatsiooniprobleemid; · suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele; · spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus; · arvestushinnad kui konfliktivõimalus; · ressursside ebaotstarbekas kasutamine.
• Õnnetusjuhtumite tõus (autod, klaasid/aknad, liinitrossid, piirdeaiad) * Linnaelustiku kui linnakeskkonna osa planeerimine: R ja DPSIR raamistik linna kontekstis; D, P, S, I, R aspektide selgitamine Joonise juurde: • Käivitajad- näidata ühiskonnas toimivatele fundamentaalprotsessidele, mis käivitavad otsesed mõjutused keskkonnale. • Surve- võivad olla suunatud soovitud keskkonnamuutustele (maaparandus, metsastamine), aga võivad olla ka soovitud või soovimatud tegevuste kaastulemused (nt saastamine, ülekarjatamine, metsa ülekasutus). • Seisund- keskkonna olukord, mis tuleneb survest, oluline on inimese heaolu ja teadlikkus • Mõju- muutused, mis tulenevad muutunud keskkonnateguritest (puidu/kütuse hinnatõus) • Vastus- võib olla seadusandlik, keskkonnakorralduslik, teadus-arenduslik tegevus,
viia suurte konfliktideni divisionaalsete üksuste ja fukntsionaalsete tippjuhtide vahel, kalduvus org'is tsentraliseerimisele, org on läbipaistmatum. Võrkstruktuur- koosneb tuumast ja projektidest. Tuum seob projektide tööd, kontrollib ja koordineerib. Osad/projektid moodustavad vastavalt vajadustele, neil on kindel algus- ja lõpptähtaeg, oma ülesanne, juhtimine jmt. Võtmesõnaks on paindlikkus, kohanemine, vastamine keskkonnamuutustele, keerulised vastutus-, kontrolli- ja alluvussuhted. Burns&Stalker- mehhaanilised ja orgaanilised struktuurid: Burns & Stalker- väliskeskkond on org'i kujundamisel kõige olulisem tegur, org ja selle
Makrokeskkonnaks on jõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda ning pakuvad turunduse võimalusi ja ohte demograafilised, majanduslikud, tehnoloogilised, poliitilised, ökoloogilised ja kultuurilised. Firma turundaja saab kontrollida oma tegevust: sihtturu valikut, turunduseesmärkide püstitamist, turundusorganisatsiooni ülesehitust, turundusmeetmestiku kokkupanekut, kuid kontrollimatuteks jäävad tarbija, valitsus, majandus, tehnoloogia ja sõltumatu meedia. Turundaja peaks keskkonnamuutustele reageerima proaktiivselt, st varakult tunnetama ja ennetama ebasoodsaid tegureid, mitte aga reaktiivselt, st avaldama vastutoimet siis, kui miski hakkab juba tugevasti mõjutama. Firma ja keskkonna turunduslikest aspektidest pildi saamiseks rakendatakse laialdaselt SWOT-analüüsi (ettevõtte tugevused ja nõrkused tegevuste kvaliteet ja tähtsus; keskkonna ohud ilmnemise tõenäosus ja tõsidus ning keskkonna võimalused tõenäosus eduks ja ahvatlevus)
· võim teadmiste ja informatsiooni valdamisest 10 · võim tutvustest ja sidemetest. 22. Mille poolest erineb maatriksstruktuur divisjonistruktuurist? Too välja mõlema struktuuritüübi eelised ja puudused. Divisjonistruktuur - kogum autonoomseid üksusi, mida koordineeritakse keskselt. Sobib ebastabiilsesse ja kiireid muutusi nõudvasse keskkonda. Eelised: · võimalik kiirelt reageerida keskkonnamuutustele · üksused saava täielikult keskenduda ühele tootele või teenusele · selged eesmärgid · juhid ja töötajad on üldiselt oma divisjoni töös asjatundlikud Puudused: · võivad tekkida vastuolud erinevate divisjonide vahel · töötajad ei saa teadmisi vahetada erinevates divisjonides töötamise tõttu · raske tsentraliseerida · üksuste vahelised seosed nõrgad ja palju dubleerimist.
metsas elavatel putukatel on suurem kohasus, sest seal pakub tume värvus kaitset, põllul elavatel putukatel on olukord vastupidine 382. Juhuslik geenitriiv: geenisageduste muutumine põlvkondade lõikes juhusliku pärandumise tagajärjena. Mida väiksem populatsioon, seda intensiivsem GT. Põhjustab muutusi genotüübis (LV fenotüübis). Erinevalt LV-st ei allu GT tavatingimustes mingitele keskkonnamuutustele ega ole kuidagi seotud kohanemuse või kohastumisega. Mõjutavad/suunavad erilised sündmused nagu pudelikaelaefekt ja asutajaefekt. Erinevalt LV-st ei piira alleeli esinemise tihedust, vaid just suurendab nende mitmekesisust, GT-l ei ole negatiivset rolli. 383. Pudelikaelaefekt: Pudelikaelaefekt populatsioonile on põhjustatud olukorrast, kus väliskeskkonna tegurite toimel
erinevat toitu, linnud omavahel eristusid, et vähendada omavahelist konkurentsi). Parasitism on liikidevahalise suhte tüüp, mille puhul üks liik toitub teise liigi organismi kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust (jaguneb mikro-- ja makroparasitismiks, parasitoidismiks (peremehe surmaga lõppev). Toob kaasa suure spetsialiseerumise. Parasiit on väga sõltuv, tema võimalused keskkonnamuutustele reageerida ei ole nii suured. Herbivooriale iseloomulik, et toidutaime ei hävitata enamasti lõplikult, vaid süüakse osaliselt, nii tema kasvu piirates (mistõttu võib herbivooria vähendada taimede omavahelist konkurentsi valguse jm ressursside pärast; lubab ka haruldasematel taimedel omavahelistes kooslustes hakkama saada herbivooria kui koosluste liigirikkust tõstev mehhanism,
Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioloogiline aineringe b
vahetuvad aja jooksul üha kiiremini. Eluvormide jaotused muutuvad keerukamaks, kuna paljud organismid võivad päeva, aasta või oma elu vältel vahetada elupaika, kasutada seda erineva intensiivsusega või ebasoodsa perioodi ühe elada paremini kaitstud, väheaktiivse puhkejärguna. Taimede elu on kujunenud rütmiliseks keskkonnategurite tõttu. Ühe kasvukoha taimed jagunevad oma elu aastarütmilt fenorütmitüüpideks. Kohastumusena rütmilistele keskkonnamuutustele kujuneb kogu elutsükli ajaline kulg ja ruumikasutamine üha otstarbekamaks ja kooskõlastatumaks teiste koosluste liikmetega. Kujuneb eluvormile omane elustrateegia. Biotsönoloogias ja biogeograafias on loodud eluvormide klassifikatsioone, mis hõlmavad ka vetikaid, seeni, baktereid ja loomi. Esile tõusevad organismi toitumisviis, liikuvus ja oleluskeskkond, milles toimub aktiivne elutegevus. Toitumisviisi järgi jaotatakse organismid auto-ja heterotroofideks.
· Teadmatusega toimetulek osakonna võime vähendada teiste osakondade teadmatust. 32. Mille poolest erineb maatriksstruktuur divisjonistruktuurist? Too välja mõlema struktuuritüübi eelised ja puudused. Divisjonistruktuur - kogum autonoomseid üksusi, mida koordineeritakse keskselt. Sobib ebastabiilsesse ja kiireid muutusi nõudvasse keskkonda. Eelised: · võimalik kiirelt reageerida keskkonnamuutustele · üksused saava täielikult keskenduda ühele tootele või teenusele · selged eesmärgid · juhid ja töötajad on üldiselt oma divisjoni töös asjatundlikud Puudused: · võivad tekkida vastuolud erinevate divisjonide vahel · töötajad ei saa teadmisi vahetada erinevates divisjonides töötamise tõttu · raske tsentraliseerida · üksuste vahelised seosed nõrgad ja palju dubleerimist.
Memeetika – teatud kultuuriaspektid levivad ja saavad teised välja tõrjuda, pigem biosemiootika selle suhtes kriitiline (darvinismi edasiarendus). Autorid, kes darvinismi suhtes väga kriitilised, samuti need, kes lähenevad mingil teisel moel bioloogiale, nt strukturalismi kaudu – siia alla kuulub nt J. von Uexküll (suures osas iseloomustab tema nägemust just strukturalistlik vaade, näitab omailma struktuursena – kriitika: omailma raske rakendada keskkonnamuutustele, inimsekkumisega muutustele); varane K. Kull püüdnud näidata, et evolutsioon ei ole nii oluline, elusolendite enda valikutel nende muutumisprotsessis suur roll Hoffmeyer: semiootiline vabadus – kirjeldab põhimõtteliselt evolutsiooni biosemiootilisest vaatepunktist semiootilised toed – varasemad etapid annavad toe selleks, et järgmised etapid saaksid välja kujuneda, moodustades toe, mille kaudu hilisemad semiootilised
· keskkonnameditsiinilised õnnetused Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Et vältida tervise kahjustusi, oleks vaja teada · Kahjulike ainete päritolu, kahju ulatus loodusele ja elusolenditele, kuidas nad jõuavad inimestesse. · Kuidas inimese organism end kahjulike ainete eest kaitseb · Kuidas võõraine kahjustab tervist ning millised on ekspositsioonist tingitud ohud · bioindikaatorid organismid, mis reageerivad keskkonnamuutustele ja samas hoiatavad ohtude eest tervisele. · Looduslikud kahjulikud ained tihedalt seotud taimede keemilise enesekaitsega nn. taimekemikaalid. Näiteid keskkonnamürkidest · DDT putukate tõrje vahend,mõjutab kahjulikult kaltsiumi ainevahetust organismis, kantserogeenne ja keelustatud · PCB-ained polüklooritud bifenüülid, inimesele supermürk, raskete tagajärgedena võivad ilmneda kesknärvisüsteemi ja vereringeelundite püsivad kahjustused ning pöördumatud luukoemuutused.
muutustele muutuste kiirus ületas organisatsioonide muutustele reageerimise kiiruse. Näiteks viimase 20 aasta jooksul on IBM ja GM investeerinud rohkem kui keskmised ettevõtted samas majandusharus. Nende organisatsioonide struktuurid ja piirid (boundaries) olid muutunud liiga jäikadeks. Seega muutused, mida organisatsioonid on asunud ette võtma omavad ühist eesmärki muuta organisatsioon paindlikumaks, keskkonnamuutustele kiiremini reageerivaks, mis võimaldab saavutada edu uues 21.sajandile omases ettevõtluskeskkonnas (Ashkenas et al., 2002). Ettevõtte edukuse paradigma muutustest annab ülevaate tabel 1. Tabel 1. Ettevõtte edukuse uus ja vana paradigma (Ashkenas et al., 2002). Vanad edutegurid Uued edutegurid Organisatsiooni suurus Kiirus Rollide selgus Paindlikkus
mida inimene mõjutab; kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes; reageerib keskkonnatingimuse muutusele kiiresti ja alati ühtmoodi ning ainult uuritav keskkonnatingimus võib põhjustada teatud reaktsiooni. On vaja võimalikult standardiseeritud ja korratavaid proovivõtu ja analüüsimeetodeid erinevate piirkondade uuringute võrdlemiseks. Organismide reaktsioone keskkonnamuutustele iseloomustab pigem muutlikkus kui püsivus. Erinevus 2 uurimisala indikaatororganismide ohtruses võivad peale uurijat huvitava keskkonnatingimuse johtuda muuhulgas veel järgmistest asjaoludest: fenoloogilistest (aastaaegade vaheldumisest tingitud) erinevustest. populatsioonide erinevast vanuselisest struktuurist. populatsioonide pärilikust erinevusest. vastastikuste bioloogiliste mõjutuste erinevustest alade vahel (näit
Sarnaselt katabolismiradadele on bakteritel välja kujunenud regulatsioonimehhanismid, mis kontrollivad anabolismi ning ekspresseerivad vajalikke ensüüme ainult siis, kui ainest tekib rakus puudus. Näiteks kui bakter leiab keskkonnast piisavalt aminohappeid, siis aminohapete biosüntees on represseeritud. Sellega hoiab bakter energiat kokku. Siiski, regulatsioonimehhanismid peavad olema paindlikud ja bakteri füsioloogia peab väga kiiresti reageerima keskkonnamuutustele. Sest toitainete kättesaadavus võib väga kiiresti muutuda. Regulatoorne võrgustik, mis kontrollib raku metabolismi koosneb: metaboliitide interaktsioonidest, ensüümidest ja regulaatoritest. Kuigi metabolismi keerukus on hämmastav, on siiski võimalik metabolismi võrgustikku vaadelda moodulitena, mis moodustavad peamised aine- ja energiavood. Mooduli regulatsiooni uurimiseks on vaja väga hästi mõista sisendit, regulatsioonis
annaabi.ee 
