Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tulpa, diagrammi, exceli, kujundit, perenimi, pange, valige, diagrammid, eesnimi, numbrid, lehest, rand, summad, kujundite, kompositsioon, grupeerida, töökeskkond, xlsx, tiitelleht, real, viide, koostage, paigutage, täisarv, veerud, lõpust, kujundid, ristkülik, clip, kasutage, liitkujundi, arvestustöö, joonestusvahendid, kasemets, andmetegaparemale, tehete täitmise järjekorra määramiseks võib kasutada ümarsulge. =2,67*(13,7- 2,68) / 14,1 =B3 * B4 / B5 =B3 / B4 * B5 =(a + b) /( x + y) =(a + b) / (1 + x / (a + d)) 1 3 a b (a b) 3 (a b) (1 / 3) ( a b) 1 a b ( a b) 1 / 3 3 3 Ekraanivisioon "Valemid ja avaldised" Exceli valemite olemus , valemite sisestamise ja töötlemise põhimõtted, vead ja nende parandamine, avaldised ja nende elemendid. Tehted ja tehete prioriteedid, konstantide esitamine avaldistes. Klip sisaldab ka viiteid klipidele aadressite ja nimede kasutamise kohta Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Sisefunktsioonid
(freeform) abil joonistatud kolmnurk. Mõned näpunäited: - Ruudu ja ringi joonistamiseks hoida klahvi Shift. - Väjalõigete jaoks võiks kujundi taustavärvi muuta valgeks. - Korraldusega Group (Draw või objektimenüü) saab mitmest kujundist moodustada ühe liitkujundi. (Valida välja kujundid ja anda korraldus Group.) - Kujundi juurde lisada abijooned ja mõõtjooned. Tähised on otstarbekas kirjutada TextBox'i, millelt on eemaldatud taust ja raamjoon. - Lõpuks grupeerida kõik kujundid üheks liitkujundiks. Moodustada mitme lahtri väärtuste alusel kirjed (tekstid), milles üksikud osad on eraldat tühikutega (vt. näide tabeli veerus Kirje) kood konto summa initsiaal. perenimi Perenimi Eesnimi Konto Pank Kood Summa Kask Kalle 1103451234 Hansa 650 5 400,50 Saar Tiina 10102043970004 SEB 479 7 600,00
................................................................................................39 40.Absoluut- ja suhtaadress........................................................................................................................ 39 41.Segaaadressid.........................................................................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja
Graafika MS Office joonestusvahendid J usvahendid Kujude lisamine Võrgu määramine Põhitegevused kujunditega Grupeerimine ja degrupeerimine Kujundite paljundamine Jooned Vabakäejoon Baaskujundid Kihid Pööramine Peegeldamine Joondamine Jaotamine Tekstikastid Tekstikasti sidumine lahtriga Harjutus. Kujundite skeemid Joonistamine VBA abil Ülesanne omal valikul Konnektorid Inimene Harjutus. Word'i dokument Harjutus. Pangaautomat. PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table objekti (List-objekti - Excel 2003) loomine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused amine tabelites cel 2003) loomine ja kasutamine eliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table-objekti loomine ja kasutamine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused utamine tabelites sutamine abeliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Ühemuutuja funktsiooni tabuleerimine ja graafikud. Aadressid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm valemid est tööst "kirjanurk". andmed peavad ikool tuut eskond Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõtte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Kopeerige eelmises tehtud detaili skeem antud vihikusse 2. Täiendage eelmises töös valemiredaktoriga MS Equation 3.0 tehtud valemid detaili ristlõike ja ümbermõõdu leidmiseks valemitega ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Koostada Exceli valemid, mis võimaldavad leida ( Valemites kasutada nimesid!) a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali koguse ja maksumuse antud materjali margi jaoks c) värvi koguse ja maksumuse antud värvi margi jaoks d) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud (töötasu, energia jm) määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest. 4. Määrata valideerimise abil omal valikul sobivad piirangud mõõtmetele.
2. Ülesanne: VALEMID Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Mihkel Sepp Õppemärkmik 082710 Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm MATB14 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid
Rakendus "Detail" Ülesande püstitus. Ettevõtte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi värviga. Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Kopeerige eelmises tehtud detaili skeem antud vihikusse 2. Täiendage eelmises töös valemiredaktoriga MS Equation 3.0 tehtud valemid detaili ristlõike ja ümbermõõdu leidmiseks valemitega ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Koostada Exceli valemid, mis võimaldavad leida ( Valemites kasutada nimesid!) a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali koguse ja maksumuse antud materjali margi jaoks c) värvi koguse ja maksumuse antud värvi margi jaoks d) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud (töötasu, energia jm) määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest. 4. Määrata valideerimise abil omal valikul sobivad piirangud mõõtmetele.
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm d ja valemid ülikool stituut Õppemärkmik XXXX92 Õpperühm Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid
Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 4 7 1 2 5 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr
(Shift+Tab); 14 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Määratle uus numbrivorming (Define New Number Format) saab valida numbrivormingu (joondu- se, laadi); avanevas dialoogaknas: o Numbri laad (Number style) numbrite laad (araabia, rooma numbrid, tähed) o Font numbrite ,,kirjaliik" (font, fondi laad, värv jne); o Numbrivorming (Numberformat) numbrite vorming (numbri laadist määratakse numbriväli, s.o hallil taustal; kasutaja võib lisada/muuta numbri järele/ette lisatavat sümbolit või sümboleid (järele nt punkt, sulg jne); ette nt ,,Eeldame"); o Joondus (Number position) numbri joondus vasakule, keskele, paremale).
Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et samasugust võtit tabelis enam olla ei tohi! Võtmed on just need väljad, mille abil seotakse erinevad andmetabelid.
graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
andmebaasisüsteem Access automaatselt iga uue kirje lisamisel. Yes/No Loogilised väärtused. Jah/Ei. Selle tüübi võib ülesse ehitada ka teiste kahesõnaliste kombinatsioonide põhjal, nagu tõene/väär, sees/väljas, mees/naine, jne. OLE-Object OLE- objekti tüüp. Väljadele võib salvestada fotosid, jooniseid, pilte, Exceli tabeleid või Wordi dokumente. Välja maksimaalne maht on 1GB. Hüperlingi-tüüp. Sisaldab linke www-aadressidele, andmebaasis asuvatele objektidele, failidele ja teistele hüperlinkidele. Kuni 3 x 2048 märki. Lookup Wizard Otsingutarga-tüüp. Käivitab otsingutarga, mis laseb valida tabeli või loenditüübi, mis kuvatakse andmete sisestamisel
automaatselt uue kirje sisestamisel, väärtus on unikaalne Yes/No Loogikaväärtus Yes/no, 1 bitt True/False, On/Off Memo Pikem tekst Kuni 64000 märki OLE Objekt Objektid (Wordi dokumendid, Kuni 1Gb Exceli tüüraamatud,pildid), 2 mis on loodud teiste raakendusprogrammidega Hüperlink Kuni 64000 märki Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General. Field Size välja pikkus (tekstidel ja arvudel
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
väärtustele. 3. Kui väärtusepaar määratud, tuleb see sisestada nupuga Add. Märkused: SPSS lubab kodeerida ka lihtsalt (uut muutujat loomata) – see on mõeldav väikeste muudatuste tegemisel, mitte andmete grupeerimisel, sest siis läheb osa infot kaduma. HISTOGRAMM Histogramm sobib arvtunnuse (millel on palju erinevaid väärtuseid) väärtuste kokkuvõtmiseks/esitamiseks. Kui tulpdiagrammi puhul esitatakse ühes tulbas ühe kategooria väärtused, siis histogrammi ühte tulpa koondatakse kokku teatavas vahemikus esinevad väärtused. 1. Mõisted 1.1. Keskmist taset kirjeldavad arvnäitajad. Mood – tunnuse enamlevinud väärtus (väärtus, mida esineb kõige sagedamini) Mediaan – variatsioonirea keskel paiknev väärtus, mis jagab vaatlustulemused kahte ossa, pooled on mediaanist suuremad ja pooled väiksemad. Aritmeetiline keskmine (keskväärtus) kirjeldab jaotuse keskmist taset. Moonutatud
Juhul kui teie arvutis on installeeritud Skype, siis võib juhtuda, et Apache veebiserveri käivitamisel tekib järgmine veateade: Apache2 port (80) is used by "skNotifyForm" (Skype.exe)!. Selle põhjuseks on see, et Skype reserveerib endale pordi 80 ja Apache vaikimisi port on alati 80 ning tekib konflikt. Et probleemi lahendada tuleb Skype välja lülitada, käivitada Apache ja seejärel Skype. Kui Apache teie masinal käib, avage brauser ja pange aadressiks http://127.0.0.1/ või http://localhost/. Nende aadresside tähendus on "lokaalne arvuti" (ehk 127.0.0.1 ja localhost on alati arvuti enda aadressiks). Peab ilmuma järgmine veebileht: Nüüd kui veebiserver (Apache), PHP ja MySQL andmebaasi server ning tekstitoimetaja on teie arvutis olemas ja töötavad, võime jätkata esimese PHP programmiga. Lisalugemist Localhost (www) - inglise keeles Scribd Install Apache 2.2.11 on Windows (www) - inglise keeles 1
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
tavalised graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö pastab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
tavalised graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
4. Täitke ajalehe ristsõna. 5. Kui mitmest kohast on võimalik osta selle ajalehe põhjal arvutit? 6. Mis kell väljub esimene buss Pärnust Tallinna? 7. Kui palju oopereid, operette või muusikale on ajalehes reklaamitud? 8. Millisel astroloogilisel tähtkujul on tänaseks päevaks kõige optimistlikum horoskoop? 9. Kui palju on ajalehes piltidel mehi? Kui palju naisi? 10. Arvutage ajalehe lehekülgede kogupindala. 11. Kui suur on klassiruumi ruumala? 12. Pange puzzle kokku. EBASELGE JA SELGE EESMÄRK Vaatlusleht Merlecons ja Ko OÜ 5 Teie ülesanne on jälgida grupi liikmete reageeringuid ülesande lahendamise ajal. Esimene Teine ülesanne ülesanne Kordade arv, mil grupi liikmed püüavad ülesande ajal selgitada ülesande eesmärki (iga kord tõmmake kriips).
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
paar tagasi (viiteid leidub klassikalistest proosateostes, näiteks „Tõde ja õigus”); jalg (29,6 cm) = 4 kämmalt (à 7.4 cm) = 16 sõrme (à 1.85 cm); küünar (44.4 cm) = 1½ jalga; süld (2.134 m) = 3 arssinat verst = 500 sülda = 1067 m arssin = 28 tolli = 711.2 mm verssok =1/16 arssinat = 44.45 mm toop = 1.23 dm3 (= 3 naela vett) pang = 10 toopi tünder = 40 pange (492 dm3) karnits = 3.27 dm3 setverik = 8 karnitsat setvert = 8 setverikku nael = 409.5 g leesikas = 20 naela puud = 2 leesikat perkovitš = 10 puuda Vanas-Kreekas: plethron (29,6 m) =162/3 sülda; staadion (178.6 m) = 6 plethroni. NB! Need, kes lähevad tööle kas Inglismaale või USA osariikidesse, peavad arvestama, et USA ja Inglismaa samanimelised massi- ja ruumalaühikud võivad olla erineva suurusega:
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Samuti ei kaasne nad neuroloogiliste, psüühiliste või muude defektidega. Avaldub: o matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähenduste mittemõistmisena o puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest o numbriliste sümbolite mitteäratundmine o raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises o raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised o raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus o matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus o võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel. 5. Matemaatika protsessuaalne komponent (tegevuslik alus). Algklasside matemaatika õppesisu protsessuaalne komponent sisaldab endas matemaatika
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
annaabi.ee 
