Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulude ja tänapäeva armastuslaulude vahel? Keskaegsetel rüütlilauludel on kindlasti seos tänapäeva armastuslauludega. Mõlema laulu eesmärk on sama-edastada kuulajale laulu sisu. Kuid arvan, et rohkem on siiski erinevusi kui seoseid. Keskaegsed rüütlilaulud on väga melanhoolsed, üldjuhul sõnad puuduvad ning muusika on väga sujuv. Tänapäeval on samamoodi- laulud on pigeb kurvema alatooniga, kuid sõnum kuulajale on palju paremini edastatud sönadega. Läbi mitme sajandi on armastuslaulud rikastunud
raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järgi tegelenud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule,mida valge tuvi,Püha Vaimu sümbol,talle kõrva sosistab.Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud,ent ta uuendas ja ühtlustas liturgilised tekstid,mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne liturgiline laul.Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise
Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk
kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati feodaali maale, said feodaalid linnaelanikelt makse kogudes rikastuda. Algul olid linnas feodaalide mõju all, kuid hiljem said sellest vabaks, ning võisid hakata ise oma linnaelu korraldama, vastavalt linnaõigusele. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike kohustused ja õigused seda kutsuti linnaõiguseks. Linlased said õiguse teha käsitööd ja
Sõjakas Kuningriik tahtis alati halba Vaesele Kuningriigile. See oli juba sõja märk, kui Vaese Kuningriigi poolel olev puu leht kukkus Sõjaka Kuningriigi poolele. Sõjaka Kuningriigi Kuningale öeldi, et tema peab ka hakkama rüütlitega koos sõdima ja ette valmistuma selleks kõigeks, kuid temale ei meeldinud üldsegi sellised asjad. Vaese Kuningriigi unistav printsess ja Sõjaka Kuningriigi noor kuningas armastasid üksteist. Need sündmused arenevad väljamõeldud ajas, kus keskaegsetel rüütlitel on tänapäevased relvad, ja peavad läbirääkimisi satelliidi kaudu. Vaeses kuningriigis oli peaaegu koguaeg midagi halvasti, kui söödi, siis võis hakata igahetk sulle pähe tilkuma vesi, või kui soovid päikest võtta ilusal ilmal, siis järsku hoopiski hakkas sadama lund, või sadama vihma. Vaeses kuningriigis tahtis teada saada kuninganna miks ja kelle pärast on neil selline saatus. Neil elas seal ka nõid, kelle juures käis kuninganna nõud küsimas
GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu keskaegsetel kirikuakendelgi. Rouautist kujunes üks silmapaistvamaid 20. sajandi kirikukunstnikke.Ta jõudis foovidega küllalt sarnaste tulemusteni ja tegi ajutiselt ka koostööd nendega. ALBERT MARQUET (1875-1947) / albäär markee / oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Ta maalis meelsasti merd ja teisi veekogusid, tema piltide koloriit oli suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad
pandi süütenöör, et süüdata suurtükki ohutult kauguselt. Spetum on kõrvalharudega oda, mille harud keerduvad tahapoole. Runka kõrvalharud on otse üles. Couse - väliskujult meenutab nuga, Lääne-Euroopas on tuntud mitte ainult võitlusrelvana vaid ka ihukaitserelvana. Gläve on pikavarreline relv, teravikud on igal pool (eesküljel, tagaküljel); kõrvalteravike funktsioon oli kindlasti löömine, aga ka pareerimine, kui teravik on kumer. Sõjakirves - keskaegsetel kirvestel on eripära, et neil on pikem vars taga, neid kasutasid jalamehed. Sotimaa kirvel on lai tera ja tera taga konks (võimaldas ratsanikku hobuse seljast maha rebida). Godentag on Hollandi tüüpi sõjakirves, kirvetera on lai ja lisaks on olemas peen odaotsaga sarnane asjandus, millega on võimalik torgata. Saksa sõjakirve ülemist otsa kasutatakse torkerelvana. Berdõss on Vene aladelt pärit sõjakirves, püssimeeste relv (oli sihtimisel toeks), lai tera (60-70 cm), varre pikkus
katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. Moldvõlv Tornikiivrid- kiriku nö ülemised osad ehk tipud. Kate, mis kaitseb torni sisemust. Tornikiiver-ühes tükis kiriku torni kattev osa, väga tihti on meie keskaegsetel gooti stiilis kirikutel teist stiili tornikiivrid, kuna need on välgutabamuse või mõne muu õnnetuse tagajärjel maha põlenud ja asendatud. Sammas- Püsttoend, kolonn, mille ristlõige on ringikujuline ning koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Samba pind võib olla sile, püstvagudega või spiraalvagudega. Piilar- arilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Tallinna Niguliste kirik
Linnas elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik, see andis õiguse olla käsitööline. Reklaam ja konkurents tsunfti liikmete vahel oli keelatud. Tsunfti kuuluvate käsitööliste elu oli pisiasjadeni ette kirjutatud, aga tsunfti liikmetele sisendati uhkust valitud elukutse suhtes. Keskaegne linn oli ümbritsetud müüriga. Linnamüürist tõusid tornid. Kaitseehitiste püstitamine oli kulukas ja hooneid püüti kokku suruda võimalikult väiksele alale. Keskaegsetel linnadel ei olnud eelnevalt läbi mõeldud planeeringut. Linna kõige tähtsamad ja esinduslikumad hooned asusid peatänavate ja turuplatside ääres. Tänavavalgustus puudus. Öörahu algas kell 9 õhtul ja öösiti käisid rinnas ringi öövahid. Viies peatükk, mis räägib keskaegsest olustikust, oli sama huvitav kui neljas, võib-olla isegi veel huvitavam. Kõige rohkem meeldis mulle alateema rõivastus ja mood - see, et hakati kasvatama siidiusse jne. Väga huvitav oli seda lugeda.
Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes maahaudades leidub kiviesemete tükke, luuesemeid,savinõude kilde ning koduloomade luid. Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja lastehaudadest on leitud mitmesuguseid ehteid ja maagilise kaitseülesandega ripatseid, meeste haudadest nuge. Keskaegsetel külakalmistute haudades on peamisel kohal riidejäänused ja üksikuid ehteid, leitakse ka nuge, tuleraudu ja münte. Kääbastest on leitud põletusmatuseid ja 3 esineb ka matmist savinõudes ja urnides. Hauapanuseid on kääpais vähe. Enamik põletamata surnuid on maetud kääpaalustesse haudadesse. Hauainventarilt on hilised kivikalmed rikkalikuma leiuainesega. Leitavate esemete seas võib eristada viit suuremat rühma:
Hansalased olid valmis oma kaubandushuvide eest isegi sõdu pidama. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid ka Riia, Tallinn ja Tartu (Kõiv, Raudkivi 1996: 80-81). Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli keskaja ühiskonna arengu üks olulisi saavutusi. Linna käsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa. Rangelt jälgiti, et tsunfti koondunud käsitööliste kõrval ei tegutseks neid, kes sinna ei kuulunud. Keskaegsetel tsunftidel oli käsitööliste elus täita mitu ülesannet. Tee õpipoisist meistrini oli pikk ja keeruline. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpiaeg kestis kuni kümme aastat, algust tehti väga noorelt. Nooruk pidi alustama lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri käsualune. Kui õpipoisi aeg sai otsa algasid rännuaastad. Oskuste omandamiseks käidi õppimas mitme meistri juures. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada sedööver
Tekkis eestimaa hertsogkond keskusega tln. Järvamaa kll anti tagasi tingimusega et ei ehitata linnuseid. Liivi ordu-mõõgavendade ordu + saksa ordu Läänimees- pandi elama linnustesse rüütlitest läänimehed, kelle ül oli maa kaitse Kümnis- viljakümnis pioli protsentuaalne andam Hinnus- kindla suurusega andam Kirikukihelkond- igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus. Linnaõigus- õiguslik staatus, mis oli keskaegsetel linnadel, mille andis maaisand. Maapäev- 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid Rüütelkond- igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. Teoorjus- mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Slgul oli see perioodiline. sunnismaisus- talupojad polnu isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad.
valmistamine, puutöö jmt. Lapse elusidemed tehnoloogilises tsivilisatsioonis ,,Lapse aeg möödub suures osas mitmesugustes asutustes, kus käiakse ühe kindla plaanipärase tegevuse pärast: tantsimas, trennis, joonistamas, üldhariduse õppekava kohustusi täitmas." Kool tekitab ebakindlust ja kontrollitunnet, sest kodus mängides ei pidanud keegi valvsat vahti iga liigutuse üle. Mõrased pildid Keskaegsetel lastel polnud lapsepõlve. ,,Moodsa hariduse sündi võib tinglikult ühitada muutusega inimteadvuses, täpsemalt sellega, et inimene hakkas ihivana müüti enesest kui loomingust Jumala näo järgi võtma tõsiselt. Kogu lapse koolielu on planeeritud täiskasvanukeskselt. ,,Ka lõpuaktusel räägib laps laval temale suhupandud sõnu." Meedia ja kasvatuse väljavaated Pilditeadvus vs sõnateadvus Elu on pärit väljastpoolt elu ehk kõik on vahendatav.
sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti katedraal turuplats Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele
looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis. Samal ajal oli loomulik, et käsitöölised rändasid riigist riiki ja täitsid tellimusi ka kaugeil asuvaile tellijaile. Traditsioonide austus ei takistanud keskaegsetel inimestel märgata vaimselt või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega
suurest igavusest hakkas Katariina Renteli õue iluaeda rajama: 19. juulil 1719 kirja järelsõnas kirjutas Peeter, et lisab oma kirjale lilleõie ja piparmündi, mille Katariina ise istutas. 1715. aasta 5. juulist 28. augustini kestnud külastus oli otseselt seotud sõjaga, sest Tallinna lähistel toimusid merelahingud rootslastega, Vene laevadel viibis tsaar ka isiklikult. sai Tallinnas katuse alla uus mereväehospidal, mis erinevalt linna keskaegsetel põhimõtetel tegutsevatest seekhospidalidest kujutas endast tõelist haiglat.1716 aasta suvel oli siin ravil juba 280 mere- ja 126 jalaväelast. Mereväehospidali meedikuks oli raeapteekrite Burchartite suguvõsa liige, doktor Johann(V)Burchart. On tõenäoline, et tsaar Peeter I, kes tundis huvi oma algatuste käekäigu vastu, kulastas järgmiste Tallinna-visiitide ajal ka Mereväehospidali. Doktor J.Burchartit võis ta tunda varemgi, Raeapteegi külastamise ajast
Kesklinna piirini muutus aktiivseks eeslinnaks, kus asusid tellisepõletusahjud, tootmis- ja 8 käsitööhooned, samuti ka aiamaad ja väikeelamud. Lille mäele ehitati Püha Antoniuse kabel koos surnuaiaga just eeslinna elanike jaoks. Eeslinn laius ka vastassuunas Jakobi mäele, kus samuti oli kabel ja surnuaed (Pullerits, 2005). Tartu peamisi rikkuse toojaid oli Emajõe veetee, tänu millele oli Tartu üks Eesti Hansalinnadest. Keskaegsetel kaartidel on Emajõgi pandud voolama Peipsist Pärnuni ja tegelikult Vene kaup liikuski Tartust Viljandisse, sealt edasi Pärnusse ja mööda merd Gotlandini ja mujale Lääne -Euroopasse Tartu õitses Hansalinnana ja linna rahvaarv tõusis 4000-6000 inimeseni (Salupere, 2004). Linnatänavate nimed kujunesid välja kaubanduse või tööstuse nime järgi, mis tänavat ääristasid, näiteks Küütri tänav on nime saanud seal paiknenud lihunike (Küter saksa keeles) äride järgi
Igasse kihelkonda ehitati kirik, neile lisandusid väiksemad kabelid. Kirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13.saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi. Linnade teke Toetajad saksa kaupmehed. Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Reval Tallinn Narwa Narva Hapsal Haapsalu Dorpat Tartu Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi)
Pärast kristluse legaliseerimist 313. aastal hakati laiemalt tunnustama rooma piiskoppide (paavstide) autoriteeti kirikupeana. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk Gregorius Suurest (540-604, paavstiks valiti 590), kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Legendijärgi tegelnud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule, mida valge tuvi, Püha Vaimu sümbol, talle kõrva sosistab. Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud, ent ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Seega ei tulene 7.-8. sajandijooksul kujunenud kirikulaulu nimetamine regooriuse lauluks üksnes Gregorius Suure tohutust autoriteedist. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud ka siinse kloostrikorraldusega, millele pani 6
kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis. Samal ajal oli loomulik, et käsitöölised rändasid riigist riiki ja täitsid tellimusi ka kaugeil asuvaile tellijaile. Traditsioonide austus ei takistanud keskaegsetel inimestel märgata vaimselt või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega
Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus Riia (1201), Tallinn (1248), Vana-Pärnu (1251), Tartu (1262), Haapsalu (1279), Viljandi (1283), Paide (1291), Rakvere (1302), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345); Kuressaarel keskajal linnastaatust ei olnud Eesti ala kirikliku administratsiooni, s.t piiskopkondade ja piiskopi juures tegutsevate kõrgvaimulike kogude -- toomkapiitlite -- kujunemine kestis peaaegu kogu 13. sajandi. Esimese
Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), samuti tuleb mõista religiooni mõju (paganlik polüteism, varane kristlus), tänapäeval on takistuseks ka vähene vanade keelt oskus ning tõlgete nappus. 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Antiikirjandus on meieni jõudnud papüürustel (alates 3. saj eKr) ja keskaegsetel pärgamentkäsikirjadel (9. 15. sajand). 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees on tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Papüürus sobis vaid Egiptuse kuiva kliimasse, vähegi niiskemates oludes läks see aegade jooksul hallitama. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur?
Üldiselt süzeeskeem kergesti kohandatav ka itaalia oludele, võis olla kirjutatud kaasaja itaalia põhjal kirjutatud, eeskujuks võeti Rooma Terentius jne. Seneca baasil verised tragöödiad, tekkis eraldi zanrina. Akadeemiline stuudium. Kirjanduslikud. Puht teoreetiline harrastus. Farsid olid ju lühikesed stseenid, müsteeriumid aga suuremahulised ja teadnud tervikust midagi. Sellepärast puudus Aristotelese ettekujutus dramaturgiast: alguspunkt, keskosa ja lõpppunkt. Keskaegsetel see vorm puudus. Selline ettekujutus puudus ka väljakunäitlejatel. Selle ettekujutuse lõi alles commedie erudite antiikeeskujudel. Väljakunäitlejatel puudus kokkupuude commedie eruditega. Erudite ei hoolinud publikust. Ei osatud kirjanduslikku teksti elama panna. Selleks oli vaja näitleja meisterlikkust. Erudite üritas seda saavutada vahepaladega. mistrioonid läksid moodi, hakkasid õpetama õpetatud pulikut. Mistrioonid said eruditast kogemuse, mida endast kujutab
Üldiselt aga linnades ja losside ümber iluaedu peaaegu ei eksisteerinud. RELIGIOOSNE SÜMBOOLIKA. Et keskaja aiad olid suurte sensuaalsete naudingute allikaks, andsid nad ka tunnistust taevastest rõõmudest läbi religioossete sümbolite ja kujunduse. Nt Dante "Jumalikus komöödias" oli aed kui omaette mikrokosmos, kuhu jumal elama asus ja see aed oli seetõttu palju jumalikum paik kui tavainimese argimaailm väljaspool seda aeda. Varasemast on teada, et keskaegsetel maalidel on igal detailil oma sümboolne tähendus. Taimed, lilled, mis seal esinevad, ei ole kunagi lihtsalt dekoratiivne taust, vaid neil on oma tähendus, sümboliseerimas kudseid ideid ja episoode pühast ajaloost. Mitmed lilled olid seotud neitsi Maarjaga: valge liilia, mis sümboliseeris neitsilikkust, roos - ilu, kannike - alandlikkust. Neitsi Maarja austamiseks rajati erilisi aedu, kuhu istutati kõik taimed mis kuidagi temaga seotud olid
annaabi.ee 
