Õpetaja on see, kes selgitab seda ja annab ka omapoolse hinnangu ja laseb õpilastel mõtiskleda, mis on õige ja 3 mis on vale. Nii kujunevad uued arusaamad ja õpitakse asju vaatama ka teisest nurgast, läbi kellegi teise silmade, mis on väga oluline. Haridus ja teadusministeerium on välja töötanud programmi nimega ,,Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013", milles on sõnastatud eesmärk suurendada noorte, peamiselt laste sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi, sealhulgas vabadus, demokraatia, rahvuslus ja emakeel. Vajadus neid asju rõhutada on ilmselge, kuid teisest küljest on see paratamatu, et noorem põlvkond ei oska neid väärtusi hinnata samaväärselt vanema põlvkonna inimestega võrreldes. Põhjus on lihtne noorem põlvkond on üleskasvanud juba vabas Eesti Vabariigis ja ei tea,
Rmt. Veisson, M. (Koost) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus Timoštšuk, I. (2005a). Loodusõpetus alushariduses. Tallinn: TLÜ Timoštšuk, I. (2005b). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.) Laps ja lasteaed.Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex Tönnies, F. (1887, 2001). Community and Civil Society. Cambridge: Cambridge University Press. TÜ Eetikakeskus (2009). Riiklik Programm: Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009 - 2013. (2009). [2011, märts, 10] http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=539352/V%E4%E4rtusa rendusprogramm.pdf UNECE (2005). Säästvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia [2011, mai,6 ] http://www.hm.ee/index.php?046844 Vecchi, V. (2010). Art and Creativity in Reggio Emilia: Exploring the role and potential of ateliers in early childhood education. USA and Canada: Routledge Veisson, M., Kuurme, T. (2010)
annaabi.ee 
