Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd.Kerjusmungad-kerjusmunga ordu liikmed,kes algselt pidid elatuma kerjamisest ja kelle peamiseks tegevuseks jutlustamine.Dominiiklased-dominiiklaste ordu liikmed,kes paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.Frantsisklased-frantsisklaste ordu liikmed,kes olid rahva hulgas väga populaarsed tänu oma lihtsusele.Skriptoorium-munkade ümberkirjutustööde ruum. Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest.Ristisõda-sõjakäik 11.-13-saj.,mis oli enamasti paavsti poolt
vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks. Milline oli kloostrite osa hariduse ja kultuuri edendamises? Väga oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ei kirjutatud mitte ainult pühakirja ega teoloogilisi töid, vaid muid teadusi puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sh. Antiikkirjandust.
Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster, Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha
Ilmalikud võimud alustasid ülikoolide rajamist alles 16. sajandil, esimese sammu tegi 1506. aastal Frankfurdi ülikooli asutamisega Brandenburgi markkrahv. Ülikooli võis astuda poiss alates 14. eluaastast, ei võinud olla abielus. Eelduseks ladina keele oskus, kuna kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. Loengutest osavõtmine oli kohustuslik. Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar). Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid. Üliõpilased võeti vasta aastaringselt. Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine. Coimbra Grupp on Euroopa vanimate ülikoolide ühendus, mis asutati 1985. aastal. Ühendus võttis endale nime Coimbra Ülikooli järgi, mis tähistas ühenduse loomise aastal 700. aastapäeva. Ühenduse eesmärk on tugevdada liikmesülikoolide vahelisi akadeemilisi ja kultuurisidemeid, luua eeldused hästitoimivaks infovahetuseks ning arendada teadlas- ja
benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist, kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei
Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade
Tööleht – seegid ja Püha Vaimu kirik HOOLEKANNE KESKAJAL 1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise
Tähtsal kohal olidki riided, ehted, tubased interjöörid. 1920. aasta künnisel sai Siuru printsessist ajalaulik. Tema kogud Verivalla(1920) ja Pärisosa(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionistlikus tehnikas luuletusi. Sirelilõhnalisest aiast on luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad
6) Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. 7) Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. 8) Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid. 9) Mitte magada mugavas voodis. 10) Mitte vastu võtta (ega isegi puudutada) kulda ega hõbedat. Nagu on olemas kristlikud mungad, on olemas ka buda mungad. Nemadki peavad andma tõotusi. Buda mungad pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elavad kerjamisest. Samuti võivad nad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud) kloostris mungaelu elades. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täieliku rahu. Bodh Gaya Indias on see paik, kus Buddha tunnetas tõde
elukorraldust peeti allakäinuks. Kerjusmungaordud 12-13 sajandil oli kogudusekirikud jäetud sageli unarusse, vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus paljude usklike püüdes algkiriku apostelliku vaesuse poole. Selle tagajärjel tekkisid kerjusmungaorjad, mille hulgast on tuntumad frantsisklaste ja dominiiklaste ordu. Nad pidid elatuma üksnes kerjamisest ja nende ülesanne oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. Ta jättis varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end jutlustamisele ja elas vaesuses. Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223 aastal. Dominiiklaste ordu rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus. Ta lõi uue ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Tegevusloa said paavstilt 1216. Aastal
17) ülikool koosnes neljast teaduskonnast: usu-, õigus-, arsti- ja kunstiteaduskonnad. 18) Ülikooli võis astuda poiss alates 14 eluaastast. Eelduseks ladina keele oskus; ei võinud olla abielus. 19) Kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. 20) Loengutest osavõtmine oli kohustuslik(trahvid!) 21) Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar) 22) Üliõpilased olid erinevad, rikkus ei olnud oluline. Osad elatusid kerjamisest, osad said stipendiumi, osad töötasid. 23) Üliõpilased võeti vasta aastaringselt. Ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks löömine. Teaduse areng 16. saj I) orgaaniline e vaatlusel ja looduses analoogiate leidmisel põhinev maailmapilt. II) Maagiline- looduse korrastav jõud on Jumal. III) Mehhanistlik arusaam, et universum on masin, mis töötab kindlate reeglite kohaselt. 16
olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes paikades, et olla ilmaliku elu ahvatlustest eemal ja pühendunda jumalale. Kandsid valged kuube, mis oli puhtusee ja rikkumatuse märk, vastandades neid mustakuuelistele benediktlastele. Kerjusmunga ordud frantsisklased, dominiiklased. Algselt pidid elatuma kerjamisest, tegelesid jutlustamisega. Rändasid palju ringi. Frantsisklased pühendusid jutlustele ja elasid vaesuses. Kandsid jämedat pruunikat või halli kuube, mis oli vöötatud koreda nööriga. Dominiiklaste ordu eesmärkiks pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal. KLOOSTRID: Tähtsaima osa iga kloostri
moraalituks ja laisaks. Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus. Omandit ei võinud olla, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega. Olid lihtsad, harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11. saj oli Jumala nimel võitlemine saanud kiriku heakskiidu. Paljudele noortele
õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud). Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku: · Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. · Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. · Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid.
Emakloostrist said alguse tütarkloostrid. 6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga.
* Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad * 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud * Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit, elatusid vaid kerjamisest nt Frantsisklaste ordu a Dominiiklaste ordu * Ordud , mis loodi ristisõdadega vallutatud aladele, et kaitsta uusi valdusi. Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa Ordu. Ristisõjad * 8 tükki vist * Lääne Euroopale ebaõnnestumine UUSAEG Algas 1492 mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika Lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Muutused vaimumaailmas 14-15. saj kõigepealt Itaalias ning see järel mujal Euroopas tekkisid uued
õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud). Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku: · Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. · Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. · Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid.
Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine, raamatute ümberkirjutamine kloostrite juurde koolide rajamine · Said elatist kloostri majapidamises · Said elatist kerjamisest töötades · Reeglina kloostritest ei lahkunud · Põhiline tegevus väljaspool kloostrit · Benediktlaste ordud, tsustertslaste · Dominiiklaste ordud, fantsisklaste ordud ordud · Mõlemad allusid vaimulikule võimule · Elati ühiselt · Olid väljatöötatud omad eeskirjad, millest lähtuti 4
palju ringi. Kerjusmungad elasid vaesuses ja nende päev jagunes töö ja palve vahel. Kerjusmungad olid populaarsed eeskätt oma lihtsuse ja vaesuse tõttu. Eriti dominiiklased pöörasid suurt tähelepanu haridusele, nende haridussüsteem on üks tuntuimatest. ,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest" 10) Mis eesmärgil loodi keskajal vaimulikud rüütliordud? Selgitage mõne lausega. Pärast esimest ristisõda, mida võiks nimetada edukaks, moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma
2) vanemate surve tütardele, et ei peaks kaasavara maksma, või et saaks õppida (saaks usklik, sõnakuulelik inimene kes oskab majapidamistöid); 3) lesknaised; 4) parem elujärg noorematele poegadele. Peale vaimulikuordude olid ka kerjusmungaordud, tekkisid 12-13.saj. Tekkisid reaktsioonina linnade tekkele, tegutsesid linnades, sest seal levis rohkem ketserlust, oli ka reaktsioon jõukusele, mis linnades hakkas tekkima. Nende ideaaliks oli elatuda ainult kerjamisest. Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid
kelle elukorraldust pidasid nad allakäinuks. 12.-13. saj. tõi linnade areng kaasa linnaelanike kasvu, nende hinge eest hoolitsemise võtsid üle mitmesugused rändjutlustajad. Lisaks hoogustusid ketserlikud liikumised, mis tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist. Kõige selle tagajärjel tekkis XIII saj. alguses uus mungaordude põlvkond, loodi kerjusmungaordud, mis allusid otse paavstile ja mis pidid elatuma kerjamisest. Neist kõige tähtsamad on jutlustajavennad (dominiiklased) ( kandsid samuti musta kuube nagu benediktlased) ja väiksemad vennad (frantsisklased) (kandsid pruunikat või halli vöötatud kuube). Frantsisklaste kloostrite arv kasvas kiiresti, eeskätt oma vaesuse ja lihtsuse tõttu olid nad rahva hulgas väga populaarsed. Frantsisklased ja dominiiklased võtsid endale ülesandeks usu levitamise linnades ja agulites; nad täitsid
põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks. Frantsisklased- rikkas ja haritud assisi franciscus loobus heast elust ja rajas kerjusmunga ordu. Neil ei võinud olla mingit omandit, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega ringi rännates. Olid lihtsad harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks korraldatud organisatsiooniks ja loobusid vaesuse jutustamisest. Hallid rüüd olid neil. Dominiiklased- domini canes ehk issanda koerad. Ordu rajas hispaania munk dominiikius. Mungad olid haritud ja head jutlustajad. Et lihtrahvale lähemale pääsed liikusid ringi kerjusmunkadena. Toonitasid ükskõiksust maise vara suhtes. Rajasid ülikoole õpetasid
2. Tsistertslased Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi. Nende ordu rajati 11. sajandil. Nende puhul oli väga suur roll ka füüsilisel tööl, eeskätt põlluharimisel. 12.-13. sajandil tekkisid lisaks vaimulikele ordudele kerjusmungaordud. Nende teke oli seotud ka linnade tekkega ja ketserluse suurema levikuga. Linnasid hakati vaatama kui patupesa ja kerjusmungaordud pidid sinna viima jumala sõna. Algselt pidid nad elama ainult kerjamisest. Nemad ei olnud suletud kloostri müüride vahel, vaid võisid sealt lahkuda. Kerjamise ajal pidid nad tegelema ka jumala sõna kuulutamisega. Nad rändasid palju ringi. Kerjusmungaordude kloostrid tekkisid eeskätt ikkagi linnades. Hiljem kerjamise osatähtsus vähenes. Olulisemad kerjusmungaordud: 1. Frantsisklased Nime on saanud asutaja järgi. Tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal. 2
annaabi.ee 
