50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oks_98
Õppematerjali autor
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM Eesti sport 30ndatel Rapla 2010 Sisukord: 1.Üldiselt Eesti spordist.............................................................................................................. 3 2.Kristjan Palusalu ..................................................................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928. aastal vahetati välja ESK-eesti spordi komitee esimees, kelleks sai J. Laidoner 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne
Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3 1.1.1. Pere................................................................................................................................4 1.1.2. Surm...........................................................
1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES Keres oli oli eesti maletaja. Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Ta tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri Bad Nauheimis 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel turniiril ja võitis suurvõistlustel rohkesti esikohti. Kuulus seitsmel korral maleolümpia võitnud ja kolmel korral Euroopa meistriks tulnud endise NSV Liidu meeskonda.
ja Simpson's Divan Londonis. 19. sajandil arenes kiiresti organiseeritud maleharrastus. Loodi palju maleklubisid, maleraamatuid ja -ajakirju. Linnade vahel toimusid kirimalematsid. 19. sajandi ajalehtedes olid tavalised maleülesanded; tuntumad ülesannete koostajad olid Bernhard Horwitz, Josef Kling ja Samuel Loyd. Esimese ülevaatliku maleteooria õpiku avaldas 1843 von der Lasa, see kandis nime "Handbuch des Schachspiels" ("Malepiibel"). "Malepiibli" autorid olid Paul Bilguer ja von der Lasa, kes lõpetas koostamise ajal surnud Bilgueri töö. 5 Spordialaks kujunemine (1850-1945) Tänapäevases mõistes esimene maleturniir peeti 1851 Londonis. Selle võitis tollal suhteliselt tundmatu Saksa meister Adolf Anderssen. Andersseni hakati pidama parimaks maletajaks maailmas ning tema leidlik ja energiliselt ründav mängukäsitlus
Teater kogus kiiresti Eestis populaarsust. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli mainekas rahvusteater Estonia. Estonias lavastati sõnalavastusi, operette, oopereid ja ka ballette. Kutselised teatrid, nagu Estonia olid ka Tartus, Pärnus, Narvas ja Viljandis. Väikelinnades tegutsesid väiksemad näiteringid. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Eesti oli ka arenenud filmikunst. 1924. aastal linastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" ning kuus aastat hiljem ilmus esimene helifilm ,,Kuldämblik. "Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti. Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000
sümbolit. Kuni 1994 aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Rahaühik Isik rahaühikul Kes oli Kujutis tagaküljel 1 Kristjan Raud kunstnik Toompea loss 2 Karl Ernst Von Bear kunstnik Tartu ülikool 5 Paul Keres maletaja Narva jõgi ja kindlus 10 Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane Tamme-Lauri tamm 25 Anton Hansen kirjanik Vargamäe talu Tammsaare 50 Rudolf Tobias helilooja Estonia teater 100 Lydia Koidula luuletaja Põhja-Eesti paekallas
nnimaaks.20.sajandi algul p?rast Esimest maailmasda s?ndis seal jazz.Jazz kasvas v?lja USA neegrite t??lauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks v?ljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast sai ta kogu maailmas kerge muusika p?hiliigiks ning t?htsaimaks tantsumuusika ja l??klaulude ilme kujundajaks.Aastaks 1920 oli jazz l?bi teinud suure arengu ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud jazzorkestri - Big Bandi - teke. N??d oli v?ga t?htsal kohal r?tm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks.Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa jazzmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Tants 1920-1930
1935. aastal kerkis esile ka maadlejate uus põlvkond, kelle seast olid lootusandvaim Kristjan Trossmann (Palusalu) (fotol) 1935. aastal pääses Eesti malemeeskond ka esmakordselt rahvusvahelisele maleolümpiale, mis toimus Varssavais. Olgugi, et eestlased ei mänginud enda tugevaimas rivistuses, sest puudus tolle aja esimaletaja Paul Schmidt, saavutati 20 meeskonna seas 11. koht. Eestlaste edu peamiseks pandiks oli Paul Keres (Fotol, vasakul), kes just Varssavi maleolümpial kerkis maailma tippmaletajate seltskonda. 1936. aasta maleolümpial oli Keres juba enda laua parim ja 1938. aastal võitis ta maailma ühe esinduslikuima AVRO maleturniiri. 15 Kadi Hinrikus Eesti Spordi ajalugu Eesti laskemeeskonna edu september 1935 1935
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid