vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Globulaarsed ·lahustuvad kas vees või verisoola lahuses ·Denatueeruvad kergesti ·on mitmekülgse AH koostisega ·isel. Biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümivalgud. Fibrillaarsed ·ei lahustu enamasti vees ·denaturatsioonile vastupidavad ·omavad ühekülgset AH koostist ·täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud (aktiin), kollakeenid Valkude omadused ·Madal difusioonikiirus, sest nad on suured ·amfoteersus ·puhverdusvõime (H iooni sidumine) ·denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju Lisaained lisaks põhitoiduainetele ·peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid ·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained
tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud · Liitvalgud ehk proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist:
Ruumiline struktuur on ebapüsiv. Temp. tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Valgud hüdrolüüsuvad hapete, leeliste, eriliste ensüümide ja proteaaside toimel, saaduseks on aminohapped. Valkude ruumiline ehitus: - fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja enamasti kiulised. NT: kollageenid (sidekoe, kõhrede, luude ja naha struktuurivalgud), keratiinid (vill, karvad, küünised), müosiinid (lihasvalgud) - globulaarvalgud korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad NT: ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest. Veidi toidukeemiast Asendamatute aminohapete keskmine sisaldus grammides/100 g puhta valgu kohta aminohape Ideaalval Kaseiin Kollagee nisuval Loomalih Kala sojaoad
proteiinid:fibrilaarsed(kollageenid,elastiinid Vesi-lahusti,toidu seedimine,biomolekulide vähesuse korral tekkivad häired kõrgemas 6C heksoosid C₆H₁₂O₆-esindajad glükoos, ,keratiinid)globulaarsed(albumiinid:funktsi närvitalitsuses,kehvveresus jne. (päevalilleõli) galaktoos, mannos, fruktoos. metabolism,katabolism jne.Täiskasvanul on oontransport,globuliinid,histoonid,protamii Sfingolipiidid – närvikudede müeliintuppede ja aju Monooside tähtsamad: Glükoos3 kohalsuhkrute nid)
Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALGUD LIHTVALGUD LIITVALGUD FIBRILLAARSED GLOBULAARSED * fosfoproteiinid * kollageenid * albumiinid * kromoproteiinid * elastiinid * globuliinid * glükoproteiinid * keratiinid * histoonid * lipoproteiinid * fibroiinid * protamiinid * nukleoproteiinid * müosiinid * prolamiinid, * metalloproteiinid gluteliinid * liitensüümid Lihtvalgud Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: · kõik lihtensüümid; · liitvalkude valguline osa;
Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241). Epidermise uuenemine algab basaalkihist, kus toimub hulgaliselt mitoose. Edasi nihkuvad rakud ülespoole läbi oga-, ja sõmerkihi lõpetades sarvkihis. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest: ogakiht on 5-10 raku paksune. Tüvirakud sisaldavad keratiinfilamente, mis moodustavad keratiinfibrille. Keratiinid jaotatakse: I tüüpi (happelised) ja II tüüpi (neutraalsed-aluselised). Sõmerkihis on rakud eri suurusega ja sisaldavad keratohüaliinisõmeraid. Nendes nahapiirkondades, kus sarvkiht on õhuke, koosneb sõmerkiht 1-3 rakukihist, kuid peopesades ja jalataldadel 10 rakukihist. Basaalkihis asuvad melanotsüüdid. Iga kümne tüviraku kohta on umbes üks melanotsüüt. Kõige rohkem on neid näos, vähem kehal. Kuna melanotsüüte on palju vähem kui
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. Valkude biofunktsioonid
omakorda fibrillaarseteks ja globulaarseteks valkudeks. (Zilmer jt 2001: 96-99). 3.1.1. Fibrillaarsed valgud Fibrillaarsed valgud on niitja kujuga. Reeglina on nad vesilahustumatud hapete ja aluste, proteolüütiliste seedeensüümide toimele ja denaturatsioonile, ühekülgse aminohappejääkide sisaldusega, mehhaaniliselt vastupidavad, kaitse- ja tugifunktsiooniga. Fibrillarsete valkude põhirühmad on: kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid ja müosiinid. Näiteks kollageen on vees lahustumatu fibrillaarne valk, mis moodustab loomsete sidekudede (nahk, luud, kõõlused) põhimassi. Kollageeni mudelit on võimalik näha joonisel 3.1.1. (Zilmer jt 2001: 96). Joonis 3.1.1. 8 3.1.2. Globulaarsed valgud Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on
sidemed) Fibrillaarsetele valkudele on iseloomulik osade aminohapete domineerimine Primaarstruktuuris esinevad teatud regulaarsused Valdav on mingi kindel sekundaarstruktuuri element keratiinid Kuuluvad suurde valkude klassi: intermediaarsete filamentide valgud On juuste ja küünte põhikomponendiks Molekuli põhiosa moodustab pikk (300 ah) heeliks. Iga neljas aminohappejääk on hüdrofoobse kõrvalahelaga. Moodustub spiraalselt mööda heeliksi külge kulgev hüdrofoobne triip
IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid. Neurofilamendid on philine tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides. Tuuma
kinesiinid või düneiinid). IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid. Neurofilamendid on philine tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides
◦ taimsed ◦ transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, ◦ bakteriaalsed transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad (Na- ◦ viiruste valgud pump, Ca-pump) ◦ 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioonstruktuursed valgud - kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, histoonid ◦ vereplasmavalgud – albumiin, globuliinid ◦ kontraktiilsed valgud - müosiin, aktiin, tropomüosiin, ◦ piimavalgud tubuliin ◦ lihaskoe valgud ◦ regulatoorsed valgud - insuliin, histoonid ◦ membraansed valgud ◦ retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL-
kasutatakse valkude täielikul lagunemisel saadud energiat vaid siis, kui organism nälgib ning kõik sahhariidide ning lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud. 2.1. Loomsete valkude ülesanded 1. Struktuursed valgud on tüüpilised ehitusained, mis koos liituvate komponentidega (süsivesikute, lipiididega) formeerivad rakke, kudesid ja organeid. Tähtsamad struktuure kujundavad valgud loomorganismis on kollageenid, elastiinid ja keratiinid, mis moodustavad põhilise osa side- ja kattekudedest ning seejuures enamiku kogu kehavalgust. 2. Ensüümivalke iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Need valgud moodustavad olulise osa metaboolselt aktiivsetes kudedes ja organites (maksas ja ajus). [ ...] 3. Transpordivalgud lokaliseeruvad põhiliselt vedelates kudedes (kehavedelikes) ja rakumembraanides. Näiteks rakendub hemoglobiin O2 transpordil, lipoproteiinid
4 Valke on kümneid ja sadu tuhandeid. Nad erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Juba valgu biosünteesi käigus keerdub peptiidahel ruumiliseks struktuuriks. Struktuur hoiab koos hulk nõrku keemilisi sidemeid. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Fibrillaarvalgud on vees lahustamatud ja enamasti kiulised. Need on kollageenid, keratiinid, müosiinid jt. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud. Ainult kindla struktuuriga valgu molekulil on elusrakule vajalikud keemilised omadused. Valkude ruumiline struktuur on aga ebapüsiv. Välja arvatud väga tugevad kovalentsed disulfiidsillad
Valgud e proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes. Liitvalk-valk kus esineb peale lihtvalgu osa veel mittevalguline täiendav e prosteetiline rühm. (sahhariidid, rasvad). Valgud erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Fibrillvalgud-on vees lahustumatud ja enamasti kiulised (kollageenid, keratiinid, müsosiinid) Globulaarvalgud on korrapäratu, keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. (ensüümid, O2 transport valgud). Valgu denatureerumine on protsess, kus orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Valkud hüdrolüüs valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel nii nagu polüamiinid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide proteaaside toimel
Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, 12 kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Muid jaotusi: - Globulaarsed (globuliinid, albumiinid) - Fibrallaarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) - Ensüümid (pepsiin, trüpsiin, amülaas jne) - Transportvalgud (hemoglobiin, müoglobiin, ioonpumbad) - Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, keratiinid) - Kontraktiilsed valgud (müosiin) - Regulaatorvalgud (insuliin, histoonid) - Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) - Toite- ja varuvalgud (piima kaseiin, ovoalbumiin) Valkude struktuuritasemed.
- Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes - IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) IF koosseisus olevad valgud klassifitseeritakse 4 gruppi: Keratiinid On väga heterogeenne valkude perekond. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid neutraalsed ja aluselised keratiinid Keratiini filamendid on alati heteropolümeerid, mis koosnevad erinevatest monomeeridest. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid olid homopolümeerid, mis koosnesid ühesugustest monomeeridest. Kōige varieeruvama keratiinide komplektiga on nahk. Neurofilamentide valgud. (NF-L, NF-M, NF-H).
See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad Päritolu järgi: loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: Polaarsed, Apolaarsed, Amfifiilised Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a)fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid(fibrinoogeen), müosiinid b)globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2.Liitvalgud kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete molekule/molekulide osi.
Alküüdvaigud on laialt kasutatavad tööstuslike kattematerjalide, värvide koostises erinevate pindade (metalli, puidu jt) katmisel. · Valgud (proteiinid) Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille aminohapped on peptiidsidemetega (-CO-NH-) seotud pikkadeks ahelateks. Valgud on elusorganismide põhikomponendid. Lihtvalgud ehk proteiinid koosnevad ainult amiinohappeist. Lihtvalgud on kollageenid (sidekoe, luude, naha jms struktuurvalgud), keratiinid (villa, karvade, küüniste valgud), fibroiinid (albumiinid jt). Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale lihtvalgulise osa aga veel mittevalgulist komponenti nagu sahhariide, rasvu, fosforit, mettallioone jt. Liitvalgud on näiteks piimavalk kaseiin, hemoglobiin, ensüümid jt. Valgud (ehk proteiinid) on seega biopolümeerid, mille koostisse kuulub 20 lihtsat nn valgulist aminohapet. Iga individuaalse valgu jaoks on iseloomulik tema koostisse kuuluvate
jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk – valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus – võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused – valgulahus hajutab/peegeldab valgust]; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed(albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) – lahustuvad füs lahustes, kolloidolek, denatureeruvus, alfa- heeliksi domineerimine; ja liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest: (kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). • Füsio-keemiline klassifikatsioon:
tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused valgulahus hajutab/peegeldab valgust; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad Lihtvalgud ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed (albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid) lahustuvad füs lahustes, alfa-heeliksi domineerimine; liitvalgud valgulistest ja mittevalgulistest osadest:(kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid). Füsio-keemiline klassifikatsioon: · Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud)
Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel: Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2
toimet/toksilisust. 10. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. (Lk64) Päritolu järgi: Loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: 1. Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2. Liitvalgud: kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid. Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad)
Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel: Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus – nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone – nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud – koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin – membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2
Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel: Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2
Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) Ahela lineaarsus; Bioloogiline aktiivsus; N sisaldus. Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel: Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2. valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. 3
Protistides: · Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom. b) Osmoregulatoorsed vakuoolid. Tubulaarne süsteem Päristuumsetes rakkudes. I. TASAND 1. Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3. Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm. Näiteks alfa- ja beta- tubuliin ja on seest õõnsad. 4. Tsütoskelett on kõikidest eelmisest 3-st tasemest kokku. · Kõikidele päristuumsete rakkudele omane, valguline sisetoes Ülesanded: · Annab loomarakkudele kuju. · Tagab loomaraku liikumise. Näiteks amöboidne liikumine. Tagab tsütoplasma ringliikumise.
annaabi.ee 
