teostamistandardiks. Perekonnad liituvad sellel eesmärgil juba järgmisteks suuremateks ühiskondlikeks ühikuiks külakondadeks ja viimased omakorda juba suurimaks ning täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks RIIGI näol Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka Aristoteles pühendanud rohkesti tähelepanu. Aristoteles ei näe riigiideaali kehastumist mitte ühes või teises riigivormis vaid pigem selles, kuidas ning mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne kasvatamisel ja arendamisel. Aristotelese poolikuna säilinud uurimuses riigivormide üle, kus on kirjeldatud 158 süsteemi, võtab ta need kokku kuueks põhivormiks, millest kolm on kirjeldatud "õigetena", kolm aga ekslikena. Õiged: KUNINGRIIKLUS,
seda, mida teadsime juba varem. Kokkuvõte Platon väitis, et lisaks meeltele tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maiilma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil: inimesed elavad koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust
hulljulgus see polegi loomutäius vaprus (mehisus) eetiline loomutäius Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Kas inimesel ja taimel on Aristotelese arvates midagi ühist? Vali üks: a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. Õige vastus! c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes Vali üks: a. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. b. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. c. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla Õige vastus! Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, Vali üks: a
See on uskumus, et inimese teod määravad tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu. Igal teol on oma tagajärg. Head teod põhjustavad hea karma, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni; halvad teod põhjustavad halva karma: võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja
Inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. 4) Mida kujutab endast Platoni arvates ideede maailm ja meid ümbritsev maailm? Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. 5) Iseloomusta Platoni õpetust riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises
selgitada Platoni nn koopamüüdi abil (mis Platoni sõnul selgitab küll hoopis harituse erinevust harimatusest): inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine.Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad,
Entsüklopedistid Rousseau entsüklopedistid. Valgustaja Fichte (saksa) ,,tõe preester" , kõned saksa rahvale. F.W.J.Schelling (saksa) Polaarsuse seadus todit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese adlik meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud.* tunnetusteooria: inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. * Ta arvates on olemas inimese-idee, kolmnurga- idee, laua-idee. ei ole tunded iseenesest ei head ega halvad halb on vaid liialdus ja puudulikkus. * Tekkimine seisneb võimalikkuse realiseerumises *metafüüsikaga on kooskõlas väita, et tammetõru on võimalikkusena tammepuu (potentsiaalne tamm)- sõltumata sellest, kas temast antud tingimustes tamm kasvab. est
Tänu sellele kehastumisele saavutavad need rahvad oma aja kohta maksimaalse vaimse arengutaseme ning on mingil ajastul kujundlikult öeldes ajaloolise progressi kandjad. Selliseid mingil ajajärgul juhtivat rolli mänginud rahvaid nimetab Hegel maailmaajaloolisteks rahvasteks. Enamik rahvaid moodustab aga ajaloo perifeeria ning neid iseloomustab arenematus. Sama saatus tabab ka neid rahvaid, kelle maailmavaim pärast neis kehastumist on maha jätnud. Niisiis periodiseeris Hegel ajaloo kolme etappi. Esimese etapi kehastus on idamaa rahvad, teise etapi kehastus on antiikmaailm ja kolmanda etapi kehastus germaani rahvad. Viimaste all pidas Hegel silmas protestante, mitte aga saksa keelt kõnelevaid rahvaid. Viimaseid ei jäta maailmavaim enam maha ( erinevalt teistest rahvastest ). Seejuures peab Hegel väga tähtsaks kristluse ning hiljem protestantismi kui kristluse tõelise olemuse väljendaja kujunemist.
tegevpõhjus · Miks see inimene naerab? Keegi tegi nalja, sellepärast. tegevpõhjus Aristoteles liigitas elusolendid taimedeks, loomadeks ja inimesteks. Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? · Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. · Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. · Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? · Metafüüsika teoreetiline teadmine · füüsika teoreetiline teadmine · eetika praktiline teadmine · luulekunst loominguline teadmine Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. >> c
· Platon väitis, et lisaks meeltega tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda saab selgitada. Platoni nn koopamüüdi abil elavad inimesed koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks · Ideed moosustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öelda näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. · Platon on kuulus ka oma õpetustega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvuris, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem väärtuslikud ja töölised selles mõttes madalasordilised
Platoni sõnul selgitab see harituse erinevust harimatusest. Sisu põhineb sellel, et inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks ehk ideedeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadmise tunnetamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige
(ei tohi olla haige, rase või kurnaval naist rännakul) 9. kuu aastas Hiduis 900 mln Üks lõpmatu Sanatana Hing taaskehastub 84 000 x hinge Kujunes Veedad- India Tempel m ülim olend, dharma seisund surmahetkel mõjutab veedaõpetus usundi vanim India kellel on mitu lõplik tõde; järgmist kehastumist e baasil; kirjalik mälestis; erinevate Lõuna- identiteeti iidne usund moka ümbersünnist vabanemine; rõhutab sisaldavad loitse, hindu Aasia on võimalik vaid siis, kui reinkarnatsi palveid, laule jumalate avataarad e Brahman mõistetakse, et brahman ja aatman ooni ja kujud,
halbadest mõjudest. Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga" putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad). Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist. Kui hing on lõpuks puhtaks saanud, võib ta taas "ideede" maailma siirduda. KOKKUVÕTTE Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist,mitte õpetaja kellel on see tarkus juba käes. Talle meeldis inimestega suhlda, see oli näha ta elus juba. Isegi ta abikaasa väitis, et pole aega kodu jaoks vaid on tema jaoks tähtsam küla peal olla ja inisestega vestelda Ta võis terveid päevi ringi jalutada ja inimestega vestelda ja suhelda. Ta oli väga hea ja kaval vestleja
01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. >> c
01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. >> c
koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. Kuidas seda müüti tõlgendati XVI sajandil, näeme alloleval pildil. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST: Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitlised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes
● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine ● teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, arvamus (doksa) on meelelise maailma kohta ● uskus reinkarnatsiooni, hing luuakse, viibib ideedemaailmas, siis kehastub, siis viibib ideedemaailmas, ning taaskehastub ● Ideaalne riik: seal on 3 seisust 1)valitsejad- väärtuslikud 2)sõjamehed- vähem
naise SITA. Siia kuuluvad ka puraanad=õpetusluule Kõige olulisem hinduismiõpetuses on usk hingede rändamisse (sansaara) Sansaara lõppeb siis, kui aatman ühineb maailma hingega- braahmaniga. Siis toimub vabanemine e mokša. Inimese kogu elu eesmärk ongi jõuda mokšani. Kas ta saavutab vabanemise selles või mõnes teises elus sõltub tema tegudest. See on karma seadus- teo ja tagajärje seadus. Hindu jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. 11 Jumalakäsitlus hinduismis 1. Filosoofiline suund- väga haritud hindule. Tegeletakse maailma tasakaaluprobleemidega 2. On monoteistlik usund- haritud. On üks jumal looja BRAHMA. Kõik teised jumalad on Brahma kehastused, kes aitavad inimestel jõuda arusaamiseni brahmast kui ainujumalast 3. On polüteistlik religioon- tavahindule 11.1 Tähtsamad jumalad
nõudis selle põhimõtte rakendamine rasket ja pikaajalist organiseerimis- ja kasvatustööd. See moodustabki ajaloo. Germaani rahvaste riigivormiks on monarhia. Need rahvad, kelles kehastus maailmavaim, saavutasid oma aja kohta kõrgeima vaimse arengutaseme ning olid sel ajal ajaloolise progressi kandjateks. Neid rahvaid nimetas Hegel maailmaajaloolisteks rahvasteks. Enamik rahvaid on aga ajaloo ääremaadel ja arenematud. Sellisteks muutuvad ka need rahvad, kelle maailmavaim pärast neis kehastumist maha jätab. Erinevalt teistest ajaloolistest rahvastest ei jäta Hegeli arvates maailmavaim maha germaani rahvaid. Selle põhjuseks on protestantismi kui kristluse tõelise olemuse väljendaja kujunemine Saksamaal. Rahvaid iseloomustavad erinevad kombed ja tavad. Igal rahval on oma vaimsus. Hegel nimetabki rahva vaimuks rahva ajalooliselt väljakujunenud vaimset ühtsust. Rahva vaim ühendab kogu ühiskonna ja tuleb ilmsiks riigikorralduses, valitsemisvormis, seadustes,
eesmärkidest. Kunsti areng kulmineerub seal, kus kunst sulandub ühiskondlike eesmärkidega. SKT- e kriitikute (J.-M. Schaeffer) arvates puudub kunstil selgepiiriline ja püsiv loomus ja SKT ei lase meil tajuda kunsti tema paljuses ja muutuvuses. SKT d on kitsarinnalised. Kanti geeniusekontseptsioon eeldab geniaalsust, mis tähendab uuenduslikkust, kuid alati ka suhet traditsiooniga, mis on kindlapiiriline, selgelt jälgitav ja aktiivne kriitiline hoiak. Kunst remodelleerib meie "kehastumist", hoiakuid ja kogemust. Kunsti ja teaduse vahe on selles, et kunst teeb seda väga individuaalsel, teadus aga üldiste asjade tasandil.
Igal elul või maailmatsüklil on oma algus, keskosa ja lõpp, millele järgneb järgmine elu Maailmatsükkel kestab miljoneid aastaid - Reinkarnatsioon: Inimese puhul väljendub eksistensti tsüklilisus reinkarnatsioonis ehk ,,taakehastumises" o Hinduismis 84 000 korda taaskehastub hing Hinge seisund surmahetkel mõjutab järgmist kehastumist - Moksa ja nirvaana: Hinduismis ja dzainismis on ,,moksa" = ,,surm" ja taassünni tsüklist pääsemine + vaba olemine Budismis tähistatakse ümbersündidest vabanemist mõistega ,,nirvaana" o Vabanetakse kannatustest, enesepettustest o ,,nirvaana" = ,,kustumine" (meeled ja ihad)
või varjud need asjad on. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda selgitas Platon nn koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis koopast väljas ning nende varje inimesed näevadki. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalset riiki iseloomustab 4 omadust: 1)Tarkus 2)mehisus 3)harmoonia või vaoshoitus 4)õiglus. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised
annaabi.ee 
