Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kehaosad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kehaosadEsitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis
ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina talitlevadki kehaosad, milles on komperetseptoreid hulganisti. Nahk võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu. Milleks nahka veel vaja on? See kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest. Süsnteesib D- vitamiini ja melaniini ning eritab jääkaineid. 2.SILM Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. (LISA 1) Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist
Kuidas te ennast tunnete - Mul on gripp - Mul on köha ja nohu - Mul valutab pea - Mul valutab kõht M - Mul on valus - Mis teil valutab - Kas te olete haige - Mina olin haige 3 päeva - Ma olen külmetanud - Ma olen juba terve - Terve inimene - Haige inimene - Ravima Arst - Ravima - Tabletid , - Käsi, Käed , - Jalg, Jalad , - Varvas, Varbad, sõrm, sõrmed , - hammas, hambad , - silm, silmad , - kõrv, kõrvad - selg - põlv - nina - suu - laup - võit - kaotus , - jooks, jooksma , - hüpped, hüppama - Mina käin trennis Eessõna: Uzpamb b - Korvpall B - Hoki
Corpus Humanum inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab.
Kroppsdelar 1. Pea ett huvud | huvudet | huvud | huvuden 2. Juuksed ett hår | håret 3. Nägu ett ansikte | ansiktet | ansikte | ansikten 4. Laup en panna | pannan | pannor | pannorna 5. Kõrv ett öra | örat | öron | öronen 6. Silm ett öga | ögat | ögon | ögonen 7. Kulm ett ögonbryn | ögonbrynet | ögonbryn | ögonbrynen 8. Ripsmed ögonfrans | ögonfransar | ögonfransarna 9. Nina en näsa | näsan | näsor | näsorna 10. Põsk en kind | kinden | kinder | kinderna 11. Suu en mun | munnen | munnar | munnarna 12. Huul en läpp | läppen | läppar | läpparna 13. Lõug en haka | hakan | hakor | hakorna 14. Kael en hals | halsen | halsar | halsarna 15. Kukal en nacke | nacken | nackar | nackarna 16. Õlg en axel | axeln | axlar | axlarna 17. Käsivars en arm | armen | armar | armarna 18. Küünarnukk en armbåge | armbågen | armbågar | armbågarna 19. Ranne en handled | hand
kuidas nad aja jooksul muutunud on. 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? Erinevate organismide ehituse võrdlemine võimeldab sarnasteste põhjal otsustada sugulisi üle 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid. Homoloogilised elundid on elundid, mis on pärit olult ja ehituselt sarnased kuigi ülesanded võivad olla muutunud erinevateks nt: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogia. Rudimendid: kehaosad, mis pole inimestele ja loomade jaoks vajalikud, kuid mis olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel nt: pilkkile jäde, ussripik, kõrvaliigutajalihased, tarkushambad. Atavismid: tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas kuigi nende avaldamine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu Nt: üleni karvane inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine 10
organismid põrmuvad ja kuidas nad aja jooksul muutunud on. 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? Erinevate organismide ehituse võrdlemine võimeldab sarnasteste põhjal otsustada sugulisi üle 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid. Homoloogilised elundid on elundid, mis on pärit olult ja ehituselt sarnased kuigi ülesanded võivad olla muutunud erinevateks nt: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogia. Rudimendid: kehaosad, mispole inimestele ja loomade jaoks vajalikud, kuid mis olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel nt: pilkkile jäde, ussripik, kõrvaliigutajalihased, tarkushambad. Atavismid: tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas kuigi nende avaldamine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu Nt: üleni karvane inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine 10
niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe. vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda 2. väikevereringe parem koda vatsake kopsud vasak koda Nahahingamine: vees hingavad kahepaiksed üksnes naha kaudu. Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi juhad. Kahepaiksete sigimine ja areng Emasloomad isasloomad Munasarjad seemnesarjad
silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem. 6. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Need osad jagunevad veel omaette piirkondadeks nt. pea jaguneb näoosaks ja ajuosaks ning kere jaguneb rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad eesjäseme- ja tagajäsemepiirkondadeks. 7. Topograafilised mõisted Mediaantasand jagab keha kaheks võrdseks osaks. Paralleelselt mediaantasandiga asuvad sagitaaltasandid ning risti segmentaaltasandid.
2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, nn. Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema,
MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest. Meduus ei jälita saaki Paljunemine ja areng · Paljuneb suvel · Emase meduusi sugunäärmetes arenevad munad, mis liiguvad suusagaratesse, kus nad viljastatakse ja millest arenevad vastsed · Vastne areneb polüübiks. · Järgmisel kevadel lõigustub polüübi keha ketasteks, millest arenevad uued täiskasvanu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,3 mm-ne pikkusemuutus annab 1
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära pal
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal. No
1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokula
lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD AJUKOORES. Meil on kaks ajupoolkera-vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja holistiline) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel
* Keskajal põletati Jaanipäeval keskväljakul elusaid kasse. * Kui võtta arvesse inimese ja hobuse kaalu on inimene tunduvalt tugevam. * Sinu kehas sureb ja asendatakse umbes 50 000 raku selle ajaga, mis sul kulus selle lause lugemiseks. * Magamise rekord on 11 päeva. * Lihased annavad poole su kehakaalust. * Sa sööd elu jooksul umbes 35 000 küpsist. * Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil toimub iga päev 100 miljonit seksuaalvahekorda. * Hambad on inimese ainsad kehaosad, mis ei suuda end ise parandada. * Keskmine inimene astub päevas 9000 sammu. * Esimesed kingad tehti enne aastat 10 000 e.Kr. * Lapsed kasvavad kevadel kiiremini kui muudel aastaaegadel. * Leonardo da Vinci veetis 12 aastat maalides Mona Lisa huuli. * Elevandid surevad seistes. * 1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga on jäneste arv kasvanud seal 2 miljonini. * Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat.
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Maag Woland- musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga)- pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem. Teda peeti välismaalaseks j
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L Ka Tommi ning Annika leiavad, et mida rohkem, seda uhkem- ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esinev rütmiüksus. 1) +
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maits
PROOSA. STIILI HARJUTAMINE 11. klass NIMI: Armin Golovanov LÕPETA LAUSE VÕRDLUSEGA. Õhtune väikelinn magab nagu karu talveund. Haab kükitab oma juurtel kui inimene kindlalt oma kodus. Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid sell
silmadelt, suult, ninalt, kõrvadelt ja nahalt. Seejärel lendavad ajust piki närviteid lihastele käsud, mida nad peavad tegema. Inimese süda lööb ja ta hingab, pilgutab silmi ning neelatab. Lõpuks teeb täiusliku tagurpidisalto. 2 1. Inimese välisehitus Inimene kuulub imetajate hulka. Erinevalt teistest imetajatest - loomadest - puudub inimesel saba. Silmad, nina, suu kõik on nagu teistelgi. Inimese peamised kehaosad on keha, pea, käed ja jalad. Keha koosneb ülakehast ja alakehast. Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks
Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeeleks. Inimsilm seestpoolt
Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 "Pöörang" (luule
Referaat Arvuti ekraani mõju silmadele Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus. Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Ent kui organismis on infektsioon olemas, antakse see edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb ka siis, kui silm pole näiteks küllalt niiske. Uurimused näitavad, et ar
Bioloogia referaat Jõesilm Nimetused: Jõesilm- Lampetra fluviatilis. Ka on kasutusel jõesutt, nõgenool, silm, silmus, sutikala ja üheksasilm. Teistes keeltes: Inglise keeles: river lamprey, leedu keeles: upinë nëgë, läti keeles: upes nçìis, poola keeles: minog rzeczny, rootsi keeles: flodnejonöga, saksa keeles: Das Flussneunauge, soome keeles: nahkiainen, taani keeles: flodlampret, vene keeles: retnaja minoga. ajakiri.kalastaja.ee Jõesilm kuulub: 1. ...lõuatute ülemklassi 2. ...Pteraspidomorphi klassi 3. ...I.seltsi sutiliste alla 4. ...koos Merisuti (Petromyzon marinus), Jõesilma(Lampetra fluviatilis) ja Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka. www.kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenen
Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel 1/6,
Haug HAUGI ELUPAIK JA-VIIS http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hunti sündroom.............................
Matemaatika puhul saab kasutada lepatriinu mängu. Lepatriinule meeldib arvutamine. Vali üks kolmest lepatriinust kellega sa tahad arvutamisemängu mängida. Mina panen lauale kolm lepatriinu täppi (mustad kettad), loenda mitu täppi on nüüd lepatriinul kokku. Nii saab mängida erinevate arvude täppidega ja erinevate lepatriinudega. Sellisel moel saab samuti harjutada lahutamist. 7. Keele ja kõne puhul kuni 3 aastastele lastele. Võetakse mõmmi: Vaadeldakse koos, kus on Mõmmi erinevad kehaosad (nina, kõrvad, silmad, pea, keha, suu, jalad käed). Tutvustatakse mõistet käpad. Meil on mängumõmmi, tal võivad olla käed ja jalad. Päris karul on käpad. Laul: Kus on, kus on Mõmmi nina? (laps tuleb ja näitab) Siin on, siin on Mõmmi nina! Laul: Kus on, kus on lapse nina? Siin on, siin on lapse nina! (kõik lapsed näitavad) 8. Liikumise integreerimise loodusega puhul võib kasutada rollimänge, kus lapsed peaksid kehastama loomi (või miks mitte ka roomajaid). 9
annaabi.ee 
