i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii kehade vahetul kokkupuutel kui ka välja kaudu. Väli mateeria esinemise vorm, mille kaudu antakse kehadevaheline mõju ruumis edasi lõpliku kiirusega ilma nendevahelise kokkupuuteta. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (keha jääb iseendaga paralleelseks) Pöördliikumine (pöörlemine) keha kõik punktid liiguvad mööda ühiste keskpunktidega (kontsentrilisi) ringjoonelisi trajektoore. Need ühised keskpunktid moodustavad pöörlemistelje. 0 Newtoni I seadus (inertsiseadus):
ühel ja samal vaatlushetkel paigal või liikuda. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasuhoha keha lõppasukohaga. Taustsüsteem=taustkeha+sellega seonduv ristkoordinaadistik + aja määramise alghetk Gravitatsiooniline vastastikmõju on unikaalne vastastikmõju, mis väljendub kõikide kahade vastastikuses tõmbumises Elektromagnetiline vastastikmõju on laetud kehadevaheline vastastikmõju, mis väljendub kehade tõmbumise või tõukumisena Tugev vastastikmõju on tuumaosakeste vastastikmõju, mõjuraadius on kuni 10 -15 m. Nõrk vastastikmõju kutsub esile aineosakeste vaheline vastastikmõju, mõjuraadius on 10 -18 m. Ühtlane liikumine on selline liikumine, mille korral sooritab keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsete ajavahemike jooksul võrdsete väärtuse võrra.
elektrostaatiline väli juhispuudub. 6. Potensiaalsetes elektriväljades ei sõltu välja töö laengu ümberpaigutamisel välja ühest punktist teise laengu trajektoori kujust. 7. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengupotentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. 8. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mida on tarvis üle kanda ühelt kehalt teisele, et kehadevaheline pinge tõuseks ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks on 1 F(farad) Kui juhi mahtuvus on 3 pF( 1 pF= 10 astmel -12F) 9. Kondeksaatoriks nimetatakse kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teneteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Plaatkondensaatoris asetsevad kaks plaati paralleelselt. 10
8.Dielektrik elektriväljas * Aineosakeste väli ei suuda ainele mõjuvast väljast täielikult jagu saada * Laengukandjad ei saa vabalt liikuda. Võivad ainult natuke nihkuda, asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel * Mittejuht. Ei sisalda vabu laengukandjaid * Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes 9.Elektrimahtuvus, kondensaator * Mahtuvus Näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehadevaheline ühikuline pinge * Kondensaator Kehade süsteem, mis on laengu kogumiseks ette nähtud * Kondensaatori mahtuvus sõltub pindalast * Olulised kondensaatori omadused: Saame energia kätte kohe * Kasutatakse: Välklampides, klaviatuurides
c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju 2 rad = 360° 1 rad = 180° a - kiirendus m/s2 v - lõppkiirus m/s v0 - algkiirus m/s t - aeg s l - teepikkus m v - kiirus m/s s - nihe m h - kõrgus m m - mass kg F - jõud N G - gravitatsioonikonstant 6,7·10-11·N·m/kg2 r - kehadevaheline kaugus m g - raskuskiirendus m/s2 µ (müü) - hõõrdetegur - N - rõhumisjõud - k - deformeeritud keha jäikus N/m p - impulss kg·m/s A - töö J N - võimsus W (pii) - pöördenurk rad (omega) - nurkkiirus rad/s T - periood s f - sagedus Hz M - jõumoment N·m L - impulsimoment kg·m2/s
Gravitatsioon, gravitatsioonijõud, raskusjõud. 1) Millist nähtust nimetatakse gravitatsiooniks? Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 2) Millest sõltub kehadevaheline gravitatsioonijõud? a) Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. b) Mida suurem on kehade omavaheline mass, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 3) Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks? Milline on raskusjõu suund? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. 4) Kirjuta valem, mille abil arvutatakse raskusjõudu. F = mg ,kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur.
massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline Keha kiiruse muutumise põhjuseks on teiste kehade mõju temale (kehadevaheline vastastikmõju): Gravitatsioonilised gravitatsioonijõud gravitatsioonilaeng Elektromagnetilised Elektromagnetilised jõud elektrilaeng Tugevad Tugevad jõud Tugeva vastasmõju laengud Nõrgad Nõrgad jõud Nõrga vastasmõju laengus Gravitatsiooniväljade ulatus on lõpmatu elektromagnetväljade ulatus on lõplik
Gravitatsiooniseadus 2 punktmassi tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F kahe puntmassi vaheline jõud ( 1 N ) m1 on esimese keha punktmass ( 1 kg ) m2 teise keha punktmass ( 1 kg ) G gravitatsioonikonstant r- kehadevaheline kaugus ( 1 m ) Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. G gravitatsioonikonstant M planeedi mass ( 1 kg ) m- maa mass ( 6 * ) R - maakera raadius ( 6400 km ) g- raskuskiirendus ( 9,8 ) Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikune
F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0. Kaal on jõud millega ta maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis on P Kaalutus: keha on kaaluta olekus, kui keha kiirendus kukkumisel on võrdne raskuskiirendusega. A=g Ülekoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis suurem P>mg
tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise · Pöördliikumine keha osad liiguvad kauguse ruuduga erinevaid trajektoore pidi (nt ratas Siin Fg gravitatsioonijõud, m1 ja m2 pöörlemisel) kehade massid, r -kehadevaheline kaugus, · Nende kombinatsioonid _ gravitatsioonikonstant Liikumise viisid Jõudude liigitamine · Ühtlane mitteühtlane liikumine · Konservatiivsed kui väljajõudude töö · Kiirendusega-aeglustusega liikumine keha nihutamisel ei sõltu trajektoori · Nende kombinatsioonid kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti
Jõud on loomusega. Kuna jõud on võrdne, vajatakse ühte valemit. Jõud looduses A) Gravitatsiooniks nim kõikide kehade tõmbumist. Tõmbumist iseloomustab gravitatsioonijõud. Selle suurus oleneb: 1. kehade massidest 2. kehade vahelisest kaugudest F= G*m1*m2/ r2 F=gravitatsioonijõud, m= kehade massid r-kehadevaheline kaugus Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht- üheks kehaks on maa. Seljuhul nimetatakse gravitatsioonjõudu raskusjõuks 1) lapiku maa puhul g ei olene kõrgusest ( 9,8) 2) ümmarguse maa puhul oleneb g kõrgusest ja väheneb kõrguse kasvades g= GM/(R+h)2 Keha kaal- jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kui alus on paigal siis kehakaal võrdub raskusjõuga P=Fr
4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooni seaduse Valem: , kus: G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2
vooluallika mahutavuseks. Seda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhiristlõiget laeng üks amper-tund (1A*H) 1A*h=1A*3600S=3600C. COULOMB'i SEADUS *Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguseruuduga. VALEM : F=k|q1||q2/ r2 ( F jõud(N) ; k 9*109 (N*m2/c2) ; q1 - I keha laeng(C) ; q2 II keha laeng (C) ; r2 kehadevaheline kaugus (m) ; aine dielektriline läbitavus(-) ; 1(vaakumis) *Punktlaeng on keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja selle keha laengut vaadeldakse koondunult ühte punkti. Sarnane mõiste on punktmass. *Keha võib vaadelda punktlaenguna siis, kui kehadevahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehade mõõtmetest. *Newton'i seadus on sarnane Coulombi seadusega. AINE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS ...näitab, et mitu korda on kahe laenguvaheline mõjujõud antud aines nõrgem, kui vaakumis. ÜL
Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (kogu impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv suurus. 4. Gravitatsiooniseaduse sõnastus ja valem. Seletused, ühikud. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. F= G. (m1.m2):r2, kus F - gravitatsioonijõud (N), m1 ja m2 - kehade massid (kg), r - kehadevaheline kaugus (m), G - matemaatiliselt võrdetegur, mida selles valemis nim. gravitatsioonkonstandiks. SI-süsteemis G= 6,7*10(astmes-11) Nm2/kg2 5. Gravitatsioonikonstandi füüsikaline sisu ehk mõte. Gravitatsioonikonstandi füüsikaline mõte selgub järgnevast (kui m1= 1kg, m2= 1kg ja r= 1m, siis F= G. (1*1): 1ruudus ehk F=G. Näeme, et gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt gravitatsioonijõuga, millega tõmbuvad kaks 1 kg massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1m. 6
Newtoni II väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. . Newtoni III väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Impulsi jäävuse seadus igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusst. Impulsi valem- m = keha mass v = keha kiirus Termodünaamika esimene seadus
Mehaanika on füüsika osa,mis tegeleb kehade asukoha ja liikumise uurimisega.Kinemaatikaks nim mehaanika osa,mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale.Keha mehaaniliseks liikumiseks nim keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes.Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel.Kulgliikumiseks nim liikumist,mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt(n:lauale tõstetav kohver).Punktmassiks nim keha,mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel).Taustkehaks nim keha,mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta.Tema valiku tingimused:Taustkeha on vabalt valitav.Soovitav on ta valida paigalsesivana.Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaadistik ning kell aja määramiseks.Nihkeks nim suunatud sirglõiku,mis ühendab kega algasukohta lõppasukohaga.Trajektooriks nim mõttelist joont,mida mööda keha ...
kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooniseadus: Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga , mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. 9 Kasutatud kirjandus: 1. D.Kidersley.Illustreeritud lasteentsüklopeedia. lk 116, 195, 463, 542. 2. Internetiportaal http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton 3. Internetiportaal http://www.hot.ee/mecamoka/viies.html 10
Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg . Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti poole. 6. Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. mm F=G 1 2 2 r F jõud m1m2 kehade massid r kehadevaheline kaugus N m2 G gravitatsioonikonstant ( 6,7 10 -11 ) kg 2 7. Keha kaal - jõud, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. 8
vaakumis iseloomustatakse aine (keskkonna) suhtelise magnetilise läbitavusega µ = B/Bo. See näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon aines B suurem välja magnetilisest induktsioonist vaakumis Bo. Diamagneetikutel µ < 1; Paramagneetikutel µ > 1; Ferromagneetikutel µ >> 1. Küsimused: 1. Millist kehadevahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? 2. Mille kaudu antakse edasi kehadevaheline magnetiline vastastikmõju? 3. Kuidas teha kindlaks magnetvälja olemasolu ruumi mingis osas? 4. Mis suurus iseloomustab magnetvälja selle mingis punktis? 5. Kuidas on määratletud selle vektoriaalse suuruse moodul ja suund? Heiti Aarna 2008 Magnetism 8 6. Millisel tingimusel on vooluga kontuurile mõjuv jõumoment maksimaalne, millal null? 7. Mis on Lorentzi jõud
skaala ringi. • Ideaalne gaas. Olekuvõrrand. Isoprotsessid: Ideaalne gaas - saame muuta kahte parameetrit, aga üks parameeter jääb alati samaks Olekuvõrrand - seos aine absoluutse temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Isoprotsessid - 1) isotermiline: protsessi käigus EI muutu temperatuur, muutub rõhk ja ruumala 2) isobaariline: EI muutu rõhk, muutuvad ruumala ja temp. 3) isohooriline: EI muutu ruumala, muutuvad rõhk ja temp. • Kehadevaheline soojusliikumine: (püüdlus tasakaalu poole) - Kahe lähestikuse erineva temperatuuriga keha vahel tekib soojusliikumine, mida kannab edasi infrapunakiirgus ning suund on soojemalt kehalt külmemale, sest soojal kehal on kõrgem siseenergia (osakeste keskmine kineetiline energia). Kui keha temp on keskkonna temperatuurist kõrgem, toimub soojusülekanne seni, kuni keha ja keskkonna temperatuurid on ühtlustunud. • Soojusmasin: Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks
Rakendatud kehale risti toetuspinnaga, tasakaalustab elastsusjõu. Riputusvahendi (niidi) pinge- kehale mõjuv riputusvahendi elastsusjõud. Gravitatsiooniseadus- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. (N) Gravitatsioonikonstant- näitab kahe ühekilogrammise massiga keha vahel mõjuvat gravitatsioonijõudu, kui kehadevaheline kaugus on 1m. = . Vektori projektsioon positiivne- kui liikuda vektori alguspunkti projektsioonist vektori lõpp- punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund ühtib valitud koordinaatteljestiku positiivse suunaga. Vektori projektsioon negatiivne- kui liikuda vektori alguspunkti projektsioonist vektori lõpp- punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund on vastupidine valitud koordinaatteljestiku positiivse suunale. Hõõrdejõu põhjustajad- 1
F =G G - gravitatsioonikonsta nt G = 6,67 10 -11 R2 kg 2 m1 ; m 2 - vastasmõju s osalevate kehade massid [1kg ] R - kehadevahe l i ne kaugus [1m] 51. Mida näitab gravitatsioonikonstant? Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, mis mõjub kahe 1kg-se massiga keha vahel, kui kehadevaheline kaugus on 1m. B. Mida nimetatakse raskusjõuks? Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonilise olemusega jõudu, millega Maa tõmbab enda poole kõiki kehi. (Maa külgetõmbejõud) Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega. Tähis F, ühik [1N] F = mg F - jõud [1N ] m - mass [1kg ] C. Mida nimetatakse keha kaaluks?
22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 36 Elektrilaengute vaheline vastasmõju dielektrikus. · Kui elektrivälja tugevus dielektrikus on korda väiksem kui vaakumis, siis on dielektrikus ka punktlaengute vahel mõjuv kuloniline jõud sama arv korda väiksem. · Seetõttu saab Coulomb'i seadus dielektrikus paiknevate laengute kohta järgmise kuju: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 37 Kehadevaheline mahtuvus 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 38 Kondensaatorid Suuremate erinimeliste elektrilaengute kogumiseks kasutatakse kondensaatoreid. ·Kondensaator koosneb kahest juhist, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga. ·Lihtsaima kondensaatori, nn. Plaatkondensaatori moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 39
Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehadevaheliste kauguste ruuduga. F=G m1m2/R² F-gravitatsioonijõud,ühik 1N G-gravitatsioonikonstant G=6,6 x 10 astmes -11 Nm²/kg² m1,m2-vastasmõjus olevate kehade massid 1kg R-kehadevaheline kaugus 1m Raskusjõud - on Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. on füüsikaline suurus. Valem F=mg F-raskusjõud 1N m-keha mass 1kg g-vabalangemise kiirendus 9,8 m/sruudus (N/kg) Keha kaal - kui raskusjõud mõjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjõuga,sest need jõud
mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. F = - F 10.Gravitatsiooniseadus: Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudu ga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. 11.Töö(seletus;valem) Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihke vektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1),
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus.
muutumatu/konstantne). Loeng 5 - Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine
kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Bernoulli võrrand: Loeng 5/11 - Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt.
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha
Jõudu määratleb tugevus ja suund. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg) Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k –jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline.
Gravitatsioon mõjub alates väikestest objektidest nagu aatomid ja footonid, kuni suurte kehadeni nagu seda on planeedid ja tähed. Gravitatsiooniseaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F12=G*(m1*m2/r²). G = 6,67* 10-11 N*m²/kg² F=G m1m2/r2, F-gravitatsioonijõud, G-gravitatsioonikonstant, m1-esimese keha mass, m2-teise keha mass, r-kehadevaheline kaugus Newtoni gravitatsiooniseadus kehtib suure täpsusega suhteliselt nõrkades gravitatsiooniväljades ja väikestel kiirustel. Vaba langemine ja vaba langemise kiirendus Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust. Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g
2. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikkuse tõmbumisena, see mõjub kehade massikeskmeid ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teinetese poole. 3. Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) 4. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Elastsusjõudu kirjeldab Hooke'i seadus, mis väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k – jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline
holos – täielik). Holism on seisukohal, et tervik ei võrdu osade summaga, vaid seal on olemas veel mittemateriaalne "terviklikkuse tegur" Seaduse kvalitatiivset esitust nimetatakse seaduspärasuseks. Kui seadusele vastab alati ka mingi matemaatiline kirje, siis seaduspärasusele mitte. Näiteks gravitatsiooniseadus ütleb, et kahe masspunkti vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vastav seaduspärasus ütleb, et kehadevaheline tõmbejõud on seda suurem, mida suurem on kehade mass ja väiksem kehadevaheline kaugus. Looduse kirjeldamisel kasutatakse ka reegleid. need on eeskirjad, mis määravad ära füüsikaliste suuruste vahelisi seoseid. Näiteks vektorite liitmise rööpküliku reegel või vasaku käe reegel, mis määrab magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjuva jõu suuna. Seadustele tuginedes on üles ehitatud füüsikateooriad, mis seletavad loodust. Kuid need seletused täiustuvad aegade jooksul, st
telje positiivses suunas, ja negatiivseks kui teljega vastupidises suunas. 17. Jõudude liigid. Raskusjõud. Keha kaal ja kaalutus. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Elastsujõud. Hooke'i seadus. Jõudude liigid: Raskusjõud (Tähis F) - on gravitatsioonijõud, millega tõmbab Maa enda poole tema lähedal asuvaid kehasid. Raskusjõud on suunatud maa keskpunkti poole. Fr=mg (N) (F- Jõud; m- mass; g- gravitatsiooni tegur 10 m/s² ; (r kehadevaheline kaugus); N newtonites). Keha kaal ja kaalutus Keha kaal (Tähis P) - jõud, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub toetuspinda või mõjub kehale, mille küljes ta ripub. Kui keha on paigal või liigub ühtlase kiirusega, on tema kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikudes muutub kaal. Kaal suureneb, kui kiirendus on üles suunatud ja väheneb, kui alla suunatud. P=m(g±a) (N) Keha kaalutus tekib siis, kui eemaldada ese, mis keha toetab keha kukub ja kaal kaob
· Gravitatsiooniseadus : valem ja rakendused. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: , kus: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust planeedi pinnal võib ligikaudselt arvutada sama valemi järgi). Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on
efekte, nagu näiteks see, et vabal langemisel ei lange kehad rangelt vertikaalselt, vaid kalduvad veidi kõrvale. Samal põhjusel ei ole ka raskusjõud ainuüksi kehale Maa poolt mõjuv gravitatsioonijõud, sellesse annab väikese panuse ka Maa pöörlemisest tingitud inertsijõud. 2.7 Gravitatsioon Newtoni gravitatsiooniseadus Kahe punktmassi vahel mõjub tõmbejõud (gravitatsioonijõud), mis avaldub kujul m1 m 2 F =G , r2 kus m1 ja m2 on kehade massid, r kehadevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant. Sama kujuga gravitatsiooniseadus kehtib ka siis kui üks või mõlemad kehad on kerakujulised ja sfäärilise massijaotusega. Sel juhul on r kaugus kerade keskpunktide vahel. Näidisülesanne 19. Kui suur on Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud? Lahendus. r Antud: Teeme joonise. F kujutab joonisel Maa
annaabi.ee 
