Rahvatants Marleen Mõttus 10.e Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ning lavarahvatantsu. Rahvatants Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks publikule. Rahvatants Rahvatantsudes domineerib rahvapärimus
RAHVATANTS JA RAHVAPILLID DANIIL TEE JA MARTIN MUSTONEN 11B RAHVATANTS MIS SEE ON? Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ja lavarahvatantsu. Pärimuslikus rahvatantsus on tantsijad selleks saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS
koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Inimesed, kes on tõukoertest huvitatud ja neisse pühendunud, koonduvad
mitte Hipokampus võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida Otsmikusagar mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera) Kiirusagar aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel
Inimese keha raskuskese (KRK) · KRK on punkt kehas, mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate raskusjõudude resultant · KRK on kõige üldisemaks massi jagunemist iseloomustavaks näitajaks kehas · Algasendis asub inimese KRK umbes II sakraallüli (S²) kõrgusel lülisambakanalis KRK sõltub: · Soost- täiskasvanud naisteks paikneb KRK umbes 2% madalamal kui meestel · Vanusest- lastel paikneb KRK kõrgemal kui täiskasvanutel · Kehaasendist- teatud kehaasendite korral paikneb KRK väljaspool keha · Treenitusest- lihaste hüpertroofia põhjustab KRK paiknemises muutusi 2. LIIKUMISAPARAADI DEFORMATSIOON Liikumisaparaadi deformatsioonid · Elutegevuse käigus mõjuvad inimese liikumisaparaadile pidevalt mitmesugused jõud (koormused), mis põhjustavad luude, lihaste, sidemete ja kõõluste deformatsioone · Deformatsioon- keha kuju ja ruumala muutus rakendatud koormuse mõjul
II – õlavarstoengus sooritatavad hooelemendid; III – rippes mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid; IV – jõu-, püsi- ning jalahooelemendid ja külgsuunas ühel rööpal sooritavad elemendid; V – mahahüpe. Kang – High Bar I – suured ripphood ja pöörded; II – lendelemendid; III – kangilähedased elemendid (nn kangi-sisesed ehk in-bar-elemendid); IV – väänakhoide-, tagarippe- ja tahapoolsed elemendid; V – mahahüpe. 2.7 Vead: Tehnilise sooritamise ja kehaasendite vigasid loevad kokku B-kohtunikud. Vigade eest võetakse punkte maha järgmiselt: väike viga 0,1 punkti, keskmine viga 0,2 punkti, suur viga 0,3 punkti, kukkumine 0,5 punkti. Iga võimlemisriista puhul on kindlaks määratud kõikvõimalikud vead ja nende parameetrid. Näiteks peab rõngasharjutuses staatilist jõuelementi hoidma vähemalt 2 sekundit.
Keha asend mida enam nähtav, seda huvitavam kuid ka esinejale mõnikord raskeim Liikumine kuulajate ees ette-taha, küljele, edasi-tagasi jne. Silmside hoidmine, leidmine, lõpetamine Miimika missuguseid ja kui palju miimilisi liigutusi kasutab Zestid avatud, suletud, sõbralikud, võimu või jõudu näitavad, ka ebakindlusele viitavad (hääle omadused) tempo, tämber, valjus, kandvus, pausid, parasiithäälitsused Esinemislaadi vead. Keelatud kehaasendite kasutamine Lisategevuste harrastamine Kontakti pikaajaline katkestamine Liiga staatiline esinemisasend Heaks esinejaks ei kujuneta üleöö. Kujunemine toimub etapiti. Pinge Teen ära Naudin esinemist Kuulaja on kõige tähtsam Esinemine tekitab stressi. Sellest tuleneb ja selle tagajärjel võimendub hirm esinemise ees. Oluline on leida midagi, ükskõik mida, mis aitaks esinejal tunda seost auditooriumiga.
eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht Mõistuse tegevjuht Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine Broca kõnekeskus(vasak poolkera)-kõne motoorika Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE) Aistingute ja tajude moodustamune Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla
kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Praeguseks on teada üle 400 koeratõu.[1] 3.Koerte haukumise põhjused
Olulised on nii muusika ja liikumise harmoonia kui ka vabaharjutusplatsi mitmekülgne kasutamine. Boonused Boonuspunkte antakse raskuselementide ja nende ühendite eest. A-, B- ja C-raskuselemendid boonust ei anna. D-element - 0,1 boonuspunkti, E-element - 0,2 boonuspunkti, Super-E-element - 0,3 boonuspunkti, S-element (tabelis) - 0,4 boonuspunkti. Kergemaid elemente võib asendada raskematega, kuid mitte vastupidi. (eok.ee, 2013) Vead Tehnilise sooritamise ja kehaasendite vigasid loevad kokku B-kohtunikud. Vigade eest võetakse punkte maha järgmiselt: väike viga 0,1 punkti, keskmine viga 0,2 punkti, suur viga 0,3 punkti, kukkumine 0,5 punkti. Iga võimlemisriista puhul on kindlaks määratud kõikvõimalikud vead ja nende parameetrid. Näiteks peab rõngaharjutuses staatilist jõuelementi hoidma vähemalt 2 sekundit. 1-2 sekundi jooksul hoitud element on väike viga, 1 sekund hoitud element keskmine viga ning
elunditesse. Retrograadne liikumine: - raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni. Emboolia võib tekitada kopsuarteri sulguse, suures vereringes infarkti, ohtlik ajus, südames, septiline emboli korral mikroobikollete levik, veresoonte laiendid embolitest, kasvajate metastaseerumine. Loode oma raskusega vajutab vaagent läbivatele veenidele ning nendes verevool aeglustub või ka kohati seiskub, mille tagajärjel veri kipub hüübima. Teatud kehaasendite korral aga nendesse soontesse pääseb jälle veri ja need hüübed=trombid pääsevad liikuma ja filtreeritakse kopsu veresoontevõrgustiku poolt välja, mis ise aga suure trombide hulga korral ajutiselt ummistub. Väike tromb laguneb mõne ajaga, suur tromb võib aga põhjustada vereringe seiskuse ja ta ei jõuagi laguneda enne surma. Sarnane situatsioon on pikaaegsel liikumatul lamamisel aga ka lennureisidel pikalt istudes - jalad lähevad
ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. temporaal- ehk oimusagar on külgmine osa kummastki aju poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoolne oimusagar on enamuse inimeste jaoks suulise kõne mõistmise keskus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helilis-visuaalseid hallutsinatsioone, psuhhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon.
regressioonmudelis ja vastavalt sellele toimub kriitilise muutuja Y tulemuse paranemine või halvenemine Sporditehnika kvalitatiivne analüüs, õpetamine ja õppimine Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis saavutamaks maksimaalset resultaati (sporditulemust). Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine 3) Ratsionaalsuse analüüs – liigutustegevuse ostarbekus; kas eesmärgi saavutamiseks on tagatud kasutuselolevate ressurrside minimaalne kulu. *Ratsionaalsust mõjutavad tegurid: - Tugi-liikumisaparaadi sisetegurid (sisesed jõud, reflektroorsed mehhanismid, antropomeetrilised mõõtmed)
kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[3] Inimesed, kes on tõukoertest huvitatud ja neisse pühendunud,
nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime · Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. · Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on
Sarnase muusikastiili austajad leiavad lihtsalt ühise keele, seega on väga lihtne leida endale uusi sõpru. Muusika jõuab meie alateadvusse kiiremini kui sõna ja mõjutab meie emotsioone ja loovust. 7 Tantsuliigid Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu. Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Kaasajal on rahvatants sageli kindla rahvuse või sotsiaalse rühma kultuurilise identideedi määraja. Kaugele ulatuv eesti rahvatantsutava oli varajasemal ajal seotud põhiliselt perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad. Tänapäevasema sisu ja vormi on eesti rahvatantsule andnud tantsupeod. Eesti rahvatantsde liigid, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust:
- haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks - roomamisrefleks - ujumisrefleks - ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3
aktiviseerumisel ja lahihaakumisel, samuti lihasesisese hõõrdum ületam. Lihaste väline töö toimub raskuste tõstmisel ja sõltub koormuste suurusest. Inimese liikumisap täidab kahte põhifunkts soorit liigutusi (dünaamil töö) ja säilit kehaasendeid (staatil töö). Liigutustegevusel tehtavat tööd nim dünaamiliseks. Liigutuse isel järgi erist: *positiivset e ületavat tööd (kontsentrilisel kontr), *negatiivset e taanduvat tööd (ektsentrilisel kontr). Kehaasendite säilitam isomeetrilise kontr tingimustes tehtavat tööd nim staatiliseks. Kehaline töövõime sõltub: · Kehaehituse iseäraustest · Tervislikust seisundist · Lihasjõust ja vastupidavusest · Liikumisaparaadi seisundist · KNS protsessidepüsivusest ja võimsusest · Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise mehhanismide võimsusest, mahust ja intensiivsusest- Sportlikku saavutusvõimet piiritlevad tegurid.
haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks roomamisrefleks ujumisrefleks ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3
automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea
Inimesel tuvastas sarnase ajukoore ülesehituse Wilder Penfield. Tsentraalvaost eespool motoorne ja tagapool sensoorne homonkulus. Kiirusagar asub kuklasagara ja keskvao vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik aistingud erinevate kehapiirkondade puudutusaistingute kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. VALU: Ebameeldiv aisting, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või on kirjeldatav selliste mõistetega
õiged asjad saaksid tehtud , mida ja kuhu vaadata, kaua teha ülesannet jnejne. Hea oleks jälgida lapsi tp uurimisel. (et uurimisvahendeid ei pea niiväga siinkohal kasutama). TAJU mida taju teeb? Mis tajust kasu on? Taju ül on öelda, mis asjadega on tegemist ümbritsevas keskkonnas; et tekiks tervikarusaam, tervikaisting jne. Tajuda saab väliskeskonnas olemasolevaid stiimuleid, sisekeskonnas oma (füülist poolt saab sisemiselt aint kasutada) kehaasendite tunnetus: motoorika, nt kaheljalal hüppamine jne. Missuguseid tajuomadusi on olemas. Väliskeskkonnas peab infot vastu võtma ja taju ütleb (peab ütlema), millega on tegemist. Siinkohal on oluline: kiirus (kui kiiresti saadakse aru, millega tegemist), maht (tajumaht muutub oluliseks hulkade haaramisega, nt kui laual on2, 3, 4objekti, kui mitut ta suudab haarata hulgana). Ka tsk ei suuda haarata terve klassiruumi nt. (maht võimaldab tajuda rohkem kui ühte objekti samaaegselt)
Kõik need tähendused on potensiaalselt rütmis sees, iseasi, kas tantsija neid TAJUB ja KASUTAB? DÜNAAMILISED KVALITEEDID on nagu värvid, tähenduslikud "motion-factors", mis esindavad või illustreerivad psüühe funktsioneerimist, sest kui me kuidagimoodi käitume (bahave), peegeldab meie keha psüühe seisundeid. Seega on liikumised, liigutused, asendid psüühe KEHASTUSEKS. Sel moel me loeme ja tõlgendame tesite inimeste käitumist ja käitumise (tegevuse, kehaasendite) kaudu ja nende seisundeid, tundeid. See on ka üks mioodus, kuidas tõgendada tantsu. C.G.Jung väitis, et psühhel on 4 funktsiooni, mille abil inimene suhestub teiste inimestega ja ümbritseva maailmaga: füüsiline, mentaalne, emotsionaalne ja intuitiivne. Käitumine (behaviour) on nähtav ja tajatuav 4 liikumisfaktori kaudu: raskus, ruum, kulgemine ja aeg (LABAN). Psüühe ja käitumise omadused suhestuvad omavahe. Seda korrelatsiooni on sõnadega
- Tsükkel on ajaliselt lühem. - Ei toimu keharaskuse täielikku üleviimist ühelt jalalt teisele. Selle sõiduviisi õpetamine eeldab senitoodud harjutusvara valdamist ja uisuviiside omandamist/harjutamist. Sel juhul kombineerub õpitav viis varem omandatud elementidest ja õppimine ei valmista märkimisväärseid raskusi. Harjutusvara metoodiline järjestus: - Varasemate harjutuste ja õpitud uisuviiside kordamine ning täiustamine. - Paigal sõiduviisi imiteerimine; kehaasendite ja jäsemete asendite kontroll. - Kepitõuketa uisusammul käte paaristõuke imiteerimine (katetõuke liikumise imiteerimine ilma kepitõuget sooritamata). - Õpitava viisi lausikuvariandi õppimine soodsates oludes (tasane maa, hea libisemine). - Eelmise variandi õnnestumisel üle minna laugele, hiljem järsemale tõusule. Kiiruse vähenemine sunnib seal üle minema tõusuvariandi kasuatmisele. Kel sooritamine ei
sõltub keha dünaamilise stabiilsuse säilitamisest ruumis edasi liikumisel. Dünaamilise kontrolli saavutamise eeltingimus on kehaasendi valdamine paigal olles. Imiku peamised edusammud kehaasendi üle kontrolli omandamisel on pea tasakaalushoidmine, istumine ja seismine. Kõigi nende oskuste omandamisele aitab kaasa nägemine. Visuaalne tagasiside aitab beebidel stabiliseerida tüüpilisi „motoorseteks verstapostideks“ nimetatud kehaasendeid. Kehaasendite kontrollimine võimaldab õppida valdama käe ja silma koostööd. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja mineva dünaamilisele tasakaalule. Staatiline tasakaal on eelduseks ka nägemise poolt juhitud sirutamisfunktsiooni tekkimisele. Kuju ja suuruse püsivus: *Objektide omaduste suhted teistesse objektidesse. *Tausta tihedusaste e. tekstuurigradient. *Elukogemus ja õppimine Keele omandamine . Keele omandamise staadiumid 1
annaabi.ee 
