Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldusega 4) Keevitusparameetrite ja lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, vooluallikate põhimõtteline valik 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus
keevitusprotsessist ja voolutugevusest. Käte kaitseks kiirguse ja kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. 2 Kahjulikud gaasid ja aurud Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Legeerimata teraste keevitamisel on üle 80% tekkivatest ühenditest tervisele kahjutud. Kõrglegeerterase ja roostevaba terase keevitamisel on kahjulikeks kroomi ja nikli ühendid, mis võivad olla vähitekitajateks. Alumiiniumi keevitamisel tekkivad metalliaurud ja
loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kahjulikud gaasid ja aurud Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. UV ja infrapuna kiirgus Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski
Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni- sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit, He.
kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse keevitustraadi ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu, käivitab traadietteandmismehanism ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõletit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega. Keevituspõleti hoidmisel tuleb jälgida, et gaasisuunaja otsiku kaugus keevitatavast detailist vastaks keevitustraadi läbimõõdule. See on 0,6mm läbimõõduga keevitustraadi puhul 5-8 mm, 0,8 mm keevitustraadi puhul 7-10 mm ja 1,0 mm keevitustraadi puhul 9-12 mm. Gaasisuunaja otsiku ettenähtust kaugemal hoidmisel ei mõju kaitsegaas enam nii efektiivselt kui vaja ja seeläbi kannatab keevisõmbluse kvaliteet. Lisaks mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspõleti kaldenurk ja liikumissuund. Keevitamine "endast eemale" annab mõõduka
11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel (ratsionaalne) keevitusreziim
Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 03.05 Töö esitatud: 03.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades variandile vastavaid keevitusviise. Lähtudes keevitatavast materjalist, tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist tuleb välja valida üks kõige otstarbekam. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist. Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi. Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust . Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid. Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem. Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Toode: I-tala masstootmiseks. Materjal – roostevaba teras Detaili paksus s= 6.
Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 03.05.2015 03.05.2015 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Enamikule variantidest on välja pakutud 2 keevitusviisi. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse kõige otstarbekam. Harjutustöös lahedatakse järgmised ülesanded: 1. Määrata keevisliite ja keevisõmbluse tüüp. 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja tuua keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 3
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Metallipinkidel Töötaja Timo Potter METALLI TÖÖD Referaat Juhendaja Udo Palgi Võru 2011 Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel ratsionaalne keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid II Kodune töö nr. 3 - Keevitamine Üliõpilane: Hans-Peter Grass Õpperühm: MM21 Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3
Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: 04.04.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldustega 4) Lisamaterjalide põhimõtteline valik elektroodid, kaitsegaasid, vooluallikad 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus
3 Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega
infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. Pinges tööasend võib aja jooksul töötajale põhjustada valu. Antud juhul on madala töölaua tõttu pinget kannatavaks kehaosaks selg. Detailide käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik, sest keevitatavad metalliosad võivad omada teravaid servi.
4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: · hea keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; · rahuldav kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; · piiratud tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi;
Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sulametalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b. elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Kokkuvõte Enne keevitamist pane selga kaitse riided ja kasuta keevitus maski. Tuleb vaadata, et elektroodid oleksid õiged. Elektroode ei tohi hoida niiskuse käes. Tuleb panna voolutugevus paika enne keevitamisele asumist, elektroodi paksuse järgi
Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteande ja avab gaasi juurdepääsu A püstolisse. Keevituspüstolit võib hoida nii ühe kui ka Joon. 30 Kontakttoru ja detaili vaheline kaugus kahe käega. Keevituspüstoli hoidmisel tuleb jälgida, et kontaktoru kaugus A (Joon.30) keevitatavast detailist, vastaks elektroodi (keevitustraadi) läbimõõdule. See on 0,6mm läbimõõduga keevitustraadi puhul 5-8 mm ja 0,8mm keevitustraadi puhul 7-10 mm. 18 Keevisõmbluse suurus ja kuju sõltuvad keevituspüstoli liikumise trajektoorist ning võnkeulatusest (Joon. 31). Kuni 2mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel keevituspüstolit ristisuunas ei võngutata
MIG/MAG-keevituse puudused: ei sobi kasutamiseks välitingimustes; keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast; lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 710% traadi massist). Keevitusprotsessi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase- ja niklisulamid. Sõltuvalt keevitatavast mater- jalist valitakse kaitsegaasi liik. Keevitada saab väga erineva paksusega lehtmaterjali. Minimaalseks loetakse umbes 0,6mm paksust terast, ülemine piir praktiliselt puudub. Paksema terasplaadi keevitamiseks sobib kõige paremini keevitamine täidistraadiga. Materjali paksuse nii suur erinevus on võimalik tänu keevitus parameetrite ja keevituskaare tüüpide laiale reguleerimisvahemikule. Seda keevitusviisi saab kasu- tada kõigis ruumilistes asendites ja reeglina sisetingimustes
kus elektrood asetatakse detailipinnaga risti ning elektroodiga puudutatakse kergelt detaili pinda ning eemaldatakse see 2-5mm kaugusele. Teisel juhul toimub kaare süüramine liugpuutega kus keevitatavat pinda tuleb elektroodiga kraapida (sarnaselt tiku süütamisele) kuni tekib kaarlahendus. Käsikaarkeevitusega keevitades tuleb jälgida ,et lisaks keevisõmbluse suunalisele elektroodi liigutamisele ka elektroodi kaugust keevitatavast metallist jälgiks, sest elektrood sulab kiiresti ning kaare kaugus metallist võib liiga suureks muutuda. Keevitades tuleks jälgid kindlasti ka nurka elektroodi ning metalli vahel. Nurk peab olema nürinurk keevitamise suuna suhtes, vastasel juhul tuleb õmblus defektne. Väga oluline on ka keevitusvoolu suuruse määramine. Mida paksem materjal seda suurem keevitusvool tuleb valida. (õppetöökojas valis pinge ning voolutugevuse meister). Käsikaarkeevitusega
4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) - on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada.
Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteande ja avab gaasi juurdepääsu A püstolisse. Keevituspüstolit võib hoida nii ühe kui ka Joon. 26 Kontakttoru ja detaili vaheline kaugus kahe käega. Keevituspüstoli hoidmisel tuleb jälgida, et kontaktoru kaugus A (Joon.26) keevitatavast detailist, vastaks elektroodi 13 (keevitustraadi) läbimõõdule. See on 0,6mm läbimõõduga keevitustraadi puhul 5-8 mm ja 0,8mm keevitustraadi puhul 7-10 mm. Keevitusõmbluse suurus ja kuju sõltuvad keevituspüstoli liikumise trajektoorist ning võnkeulatusest (Joon. 27). Kuni 2mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel keevituspüstolit ristisuunas ei võngutata
Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteande ja avab gaasi juurdepääsu A püstolisse. Keevituspüstolit võib hoida nii ühe kui ka Joon. 26 Kontakttoru ja detaili vaheline kaugus kahe käega. Keevituspüstoli hoidmisel tuleb jälgida, et kontaktoru kaugus A (Joon.26) keevitatavast detailist, vastaks elektroodi (keevitustraadi) läbimõõdule. See on 0,6mm läbimõõduga keevitustraadi puhul 5-8 mm ja 0,8mm keevitustraadi puhul 7-10 mm. 13 Keevitusõmbluse suurus ja kuju sõltuvad keevituspüstoli liikumise trajektoorist ning võnkeulatusest (Joon. 27). Kuni 2mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel keevituspüstolit ristisuunas ei võngutata
Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 21) koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehhanismi lüliti juhtmest. Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. Vead ja defektid keevisõmblustes Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida, et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma: Esimese rühma defektid on seotud metallurgiliste, termiliste ja hüdrodünaamiliste protsessidega keevitusvanni moodustamisel, kristalliseerumisel ja jahutamisel. Siia kuuluvad kristalliseerumis- ja
maandushuhe detaili puhta koha külge. Vahe kahe keevitatava detaili vahel tuleb hoida võimalikult väike. ·Ava gaasiventiil ja kontrolli gaasi surget. Järgnevalt keera keevitustüübi valiku lüliti keskmisesse asendisse (õmbluse keevitamine). Keera traadi ettesöötmiskiiruse reguleerija keskmisesse asendisse. Arvestades materjali paksust ja traadi läbimõõtu, keera voolutugevuse nupp sobivasse asendisse. ·Hoia käppa keevitatavast detailist umbes 10 mm kaugusel ja hoiata kõiki lähedalseisjaid, et nad kaitseksid oma silmi. ·Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus. ·Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. ·Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et kaarlahendusega kaasneb krõpsuv heli ja ilus sula õmblus (joon
ühenda maandusjuhe detaili puhta koha külge. Vahe kahe keevitatava detaili vahel tuleb hoida võimalikult väike. • Ava gaasiventiil ja kontrolli gaasi survet. Järgnevalt keera keevitustüübi valiku lüliti keskmisesse asendisse (õmbluse keevitamine). Keera traadi ettesöötmiskiiruse reguleerija keskmisesse asendisse. Arvestades materjali paksust ja traadi läbimõõtu, keera voolutugevuse nupp sobivasse asendisse. • Hoia käppa keevitatavast detailist umbes 10 mm kaugusel ja hoiata kõiki lähedalseisjaid, et nad kaitseksid oma silmi. • • Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus. • Kui kaarlahendus on tekkinud, liiguta käppa aeglaselt vasakule, piki keevisõmblust. • Kasutades traadi kiiruse regulaatorit, seadke kiirus selliseks, et kaarlahendusega kaasneb krõpsuv heli ja ilus sula õmblus. NB!
5. pärast keevitamist peab räbu õmbluse küljest kergesti eralduma; räbusti tihedus peab olema väiksem põhi- ja lisametalli tihedusest, selleks et keevitamisel moodustuv räbu kerkiks keevitusvanni pinnale ega jääks õmblusemetalli; Keevitatavate detailide vahelise pilu täitmiseks ja keevisvalli moodustamiseks viiakse lisametalli keevitusvanni traadi, varda või riba näol, mis on lõigatud keevitatavast metallist või sellele lähedase koostisega metallist. Tundmatut marki traati ei tohi keevitamisel kasutada. Kui tahetakse õmblusemetalli parendada, siis lisatakse lisametallile legeerivaid elemente. Kui keevitustraat on mustunud või mingil moel määrdunud, siis tuleb ta hoolikalt puhastada ja siis asuda alles keevitama. Keevitustraati tarnitakse kas rullides või varrastena. Igal juhul peab olema
kate ja eraldub vähem keevitussuitsu, Võmaldab keevitada kõigis ruumiasendeis, Väiksem õmblusmetalli vesinikusisaldus ning väiksem külmpragude tekkimise oht,Keevituskaare isereguleeruvus. MIG/MAG keevituse puudused: Ei sobi kasutamiseks välitingimustes, Keevitustraatide valik väiksem kui kaarkeevituse elektroodidel, Lühikaarkeevitamisel võib tekkida palju pritsmeid.Kaitsegaas valitakse sõltuvalt keevitatavast materjalist. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Osad: Vooluallikas ja juhtimisaparatuur; Traadi etteandeseade; Gaasiseadmed Keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil
Kuidas hoida keevituspüstolit keevitamisel. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteande ja avab gaasi juurdepääsu püstolisse. Keevituspüstolit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega. Keevituspüstoli hoidmisel tuleb jälgida, et kontaktoru kaugus A keevitatavast detailist, vastaks elektroodi (keevitustraadi) läbimõõdule. See on 0,6mm läbimõõduga keevitustraadi puhul 5-8 mm ja 0,8mm keevitustraadi puhul 7-10 mm. Keevitusõmbluse suurus ja kuju sõltuvad keevituspüstoli liikumise trajektoorist ning võnkeulatusest . Kuni 2mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel keevituspüstolit ristisuunas ei võngutata. 3-8 mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel liigutatakse keevituspüstolit õmblusesuunaliselt edasi tagasi.
Sele 2.23. MIG/MAG-keevitamine (sulava elektroodiga kaarkeevitamine kaitsegaasis) MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkee- vitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puudu- vad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhas- tada ja parem on õmbluse kvaliteet. Meetodi puudu- seks on sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. Kaitsegaas valitakse keevita- misel sõltuvalt keevitatavast materjalist: näiteks Sele 2.25. Kaarkeevitamine räbustis enimlevinud madalsüsinikterastest konstruktsioone keevitatakse enamasti kaitsegaasina süsihappe- gaasi (CO2) kasutades. MIG/MAG-keevitus on Kaarkeevitamine räbustis on tavaliselt meh- tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, haniseeritud, aga sageli ka automatiseeritud. Meeto-
annaabi.ee 
