Kuid räägin ka alguses mis see keevitamine ültse on. Keevisliide on siis kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Tavaliselt kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks
.....................................................................3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.................................................................................................4 Keevitusleek................................................................................................................................5 Keevitusleegi liigid.....................................................................................................................7 Oksüdeeriv leek..........................................................................................................................7 Injektorpõleti...............................................................................................................................9 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks.....................................................................................12 Surugaasireduktorid...................................................................................
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Gaaskeevitus Referaat Koostaja: Rauno.R 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................
parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 4 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline
Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga rotude montaažil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi, kasutades lisaainena malm-, messing- ja pronkvardaid, kõvasulamite ja messingi pealesulatamist teras- nin malmdetailidele. Gaaskeevituse abil võib kokku keevitada peaaegu kõiki metalle ja nende sulameid, mis on kaasajal tööstuse kasutusel. Tänapäeval leiab gaaskeevitus laiemat kasutust ehitusmontaaži-, põllumajandus- ja remonditöödel. Lehtmetallist tooted, paksusega kuni 1mm, võib keevitada ilma lisametallita. Üles painutatud servadega lehed pannakse kokku ja keevitatakse gaaskeevituse leegis, sulatades kokku painutatud servad. Paksemad leged keevitatakse lisametalli lisamisega keevisõmblusse. Kahe lehe vahele jäätakse pilu, mis peab vastama keevitatava metalli paksusele ja tehakse keevitusõmblus
Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus ja sulakeevitus. Keevitamise ülesanne, otstarve Keevitus seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist
mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus, keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks.
Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku. Esimese hapnik-atsetüleeni põletit konstrueerisid Prantsuse insenerid Edmond Fouche ja Charles Picard, kes said oma patendi Saksamaal 1903. aastal. Nende poolt konstrueeritud põletite ehitamine fundamentaalselt ei ole muutunud tänase päevani. Tööstusettevõtted hakkasid kasutama hapniku-atsetüleeni keevitamist alates 1906, kui sai ehitada üsna usaldusväärne atsetüleeni generaatorid.
peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Eeltoodud vahekordades moodustunud atsetüleeni segud hapniku ja õhuga võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure. Keevitamisel peab leegi temperatuur olema metalli sulamistemperatuurist ligikaudu kaks korda kõrgem, seetõttu tuleb asendavaid gaase, mille leegi temperatuur on madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Hapnikusegu leegi
on nurkliide. Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik 1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav Gaaskeevitus Punktkontakt keevitus aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid 1 lehtmetallist toodete valmistamisel madalsüsiniku terased, roostevaba teras Cu, Al, (+ nende sulameid) Pb, Malmi , maksimaalselt 6mm madal tootlikkus kõrge tootlikkusega 2 kasutegur on ~(30-60)% pidevus puuduv
Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas Joonis 2. MIG-MAG keevitus MIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat
sulakeevitus. Keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse kaar-, gaas-, termiit-, räbu- jne. keevitust. Keevitamise teel on võimalik moodustada kõige mitmekesisema ristlõikega metallkonstruktsioone. Neetkonstruktsioonides on survevarrasteks tavaliselt rööpsed nurkterased. Kuid neidsamu nurkteraseid on võimalik kokku keevitada selliselt, et moodustub õõnes varras. Metallide gaaskeevitus. Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Õmbluse saab moodustada põhimetalli servade sulatamise teel, milleks kasutatakse keevitustraati (vardaid), kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle. Mõned metallid (plii, vask,
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Gaaskeevitus Autor: Aivo Puusild PM1B 2012 Sisukord: 1.Gaaskeevituse üldskeem 2.Atselüün ja teised põlevgaasid 3.Keevitusleeka 4.Kasutatud materjalid 1. Gaaskeevituse üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel.
4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5..
Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil. Joon(rull)keevitus on lehtmaterjalist detailide (kütusepaagid,summutid jne) ermeetiliseks liideteks tegemiseks. Põkk-keevitus detaili osade liitmiseks , nt klapivalmistamisel,klapipea-säär Autode remondil kasutatakse punktkeevitust kas paiksete seadmete või käsitsi kasutatavate nõnda nimetatud keevitustangide abil.Detailid tuleb keevituseks ettevalmistada , keevitus kohad peavad olema täiesti puhtad vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel.Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust
mutrit pingutada üksnes siis, kui ballooniventiil on suletud. 2.15. Vahetult enne keevitamist ei tohi puhastada detaile kergsüttiva vedelikuga. 2.16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid; 2.17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega kokku. 2.18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda. 2.19. Töö katkestamisel ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 2.20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 3. ELEKTERKEEVITUS (MIG/MAG ja TIG-keevitusseadmed) 3.1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektrijuhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3
toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli,toru ja ventiili segukambrisse.Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga,vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel suureneb kambris rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis suurendab jällegi leegi oksüdeerivat toimet. Gaaskeevitusseadm-ga metalli lõik-ne.Lõikepõletite ülesanne on segada põlevgaas hapnikuga ja juhtida lõigatava metalli pinnale kuumutusleek ning lõikav hapnikujuga.Käsilõikamise põleteid:*põlevgaasi liigi järgi*põlevgaasi ja hapniku
OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest:
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest:
üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.
Tartu Kutsehariduskeskus Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema
Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.). Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus). Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide
.............................................................................18 Defektide tekkimine keevitusaparaadist.....................................................................................24 Kasutatud materjal......................................................................................................................29 Sissejuhatus TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja kasutatakse seda viisi torustike keevitamiseks. Põhiliselt TIG keevitus kuulub roostevabade ja happelise koostisega terasest torude keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada alates 0,1 mm alates ülespoole. Põhiline materjali paksus keevitamisel on 0,5...6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on
..................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16
Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni
Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...................................................................................................... 8 Kaitsevahendid................................
.................................................. 26 Sissejuhatus Praktika algas 4.oktoober ja lõppeb 19.november 2010.Praktikalt ootasin uusi kogemusi oma erialaga seoses. Ise olen kokku puutunud mõne üksiku tööga nagu näiteks keevitanud.Aga need kogemused mis olid ennem seda praktikad olid vähesed.Selle pärast oota praktikalt uusi kogemusi. Et saaks uusi teadmis keevitamises ja teiste oma erialaga eotud töödes.Meil tomis neil praktika nädalatel keevitus praktika MIG/MAG keevitusega.Tahtsin selgeks saada keevitamist. 2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja 1. korrastada isikukaitsevahendid. 2. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud materjalid, põrand ei tohi 3. olla libe. 4
väljaõppe aeg. õmblust, seadmed odavad ja hästi teisaldatavad Puudused Väike keevitustraatide valik võrreldes Väike läbisulatusvõime, madal tootlikus, käsikaarkeevitus elektroodidega, vale suured kulutused keevitusgaasile ja väike kaitsegaasi kasutamisel võib esineda palju kasutegur. pritsmeid. MAG keevitus. . Joonis 1. Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7 keevitusvoolu juhe; 8 keevituspüstol (põleti); 9 vooluallikas; 10 tagasivoolukaabel; 11 vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa;
punktiirjoonega 9. Liidete kvaliteedikontroll Kirjandus: Kübarsepp, J., Kommel F., Laansoo A. 2001. Metallide tehnoloogia. Juhendmaterjalid harjutustöödeks. TTÜ Kirjastus Juhendaja: Mari-Liis Kuuse Tallinn 2015 Metallide tehnoloogia, materjalid. Mari-Liis Kuuse TTÜ EMERA alusõppe lektoraat. 2015 Eskiisi nr.1 Konstruktsiooniteras. C alla 0,2 % CEW alla 0,25 % Gaaskeevitus või TIG keevitus 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust Gaaskeevitus(3) TIG-keevitus(141) Eelised Gaaskeevituse eeliseks on võimalus TIG-keevitusel saadakse ilma räbu ja
Tallinna Tehnikaülikool MXX0060 Kodutöö aines ,,Keevitus ja keeviskonstruktsioonid" Koostas: nepheloco MATB-43 Õppejõud: Andres Laansoo Tallinn 2013 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp BW; Materjali paksus 10 mm; Terase mark St4ps; Nõutavad liite meh. omadused J2 = 27 J; A>14%. Keevitusparameetrid ja muu info: Joonis 1.1 Keevituse ristlõige: Joonis 1.2 Kuna läbikeevituvus ei ole piisav (penetration depth = 6,5 mm; t = 10 mm), siis tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
