Sooritasin rea eelkatseid. Lisasin alglahusele 1M väävelhapet sadet ei tekkinud, seega polnud Pb2+ , Sr2+ ja Ba2+ -ioone. Uue katsena lisasin konts.lämmastikhapet. Sadet ei tekkinud, seega polnud lahuses Sn2+ ,Sn4+ ja Sb2+ -ioone. Alustasin katioonide tõestamist I rühmast. Lisasin 1 ml lahusele tilkhaaval 2M HCl lahust, mingit sadet ei tekkinud. Järelikult I rühma katioone lahuses üldse polnud. Seega sai lisada k. HCl-i ja 1ml TAA , et sulfiidide sademeid välja keeta. Keetsin lahust vesivannis 5 min ning üllatuseks tekkis valge tihe vatjas sade. Kuna see ei vastanud ühelegi sulfiidile (CuS, Bi2S3, SnS, SnS2, CdS, Sb2S3) , siis järeldasin, et ka teine rühm puudub. Vahepeal tõestasin alglahusest Fe3+ -ioonid (katioonide III rühm), mistõttu lahus omandas Berliini sinise värvuse. Kuna ühes rühmas sai katioone olla ainult üks, liikusin edasi järgmise rühma juurde. 4 Fe3+ + 3 [Fe(CN)6]4- Fe4[Fe(CN)6]3
6.08 ma tükeldasin juurvilju roogade jaoks. 7.08 valmistasin Türgi suppi. See oli minu jaoks uus. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga. Kuumutasin pannil või ja praadisin selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit. Lisasin pannile tomatipasta, segasin läbi ja praadisin veel umbes minut. Kala peale puljong, lisasin loputatud läätsed ja tükeldatud kartuli. Lisasin ka loorberilehte ja sidrunimahla. Keetsin, kuni läätsed on pehmed selleks vaatasin nende keemisaega pakendi pealt. Maitsestasin soola ja pipraga Raputasin peale maitserohelist ja serveerisin pigista sisse värsket sidrunimahla. 8.08 valmistasin erinevaid salateid. Neid oli palju, et isegi ei jätnud meelde. 9.08 valmistasin kokka jaoks kastmeid. Nad olid vürtsilised, soolased ja magusad. 10.08 tükeldasin juurvilju. 11.08 Valmistasin jälle erinevaid salateid. 12.08 oli mul juurviljade tükeldamine 13
Pesin tsentrifuugimisel eraldatud sulfiidide sadet soolhappelise TAA sisaldava veega. Pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 2 tilka konts. HCl, 2 tilka TAA-d. Lisasin pesemiseks sademele 2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine oli vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Lahustasin sulfiidide sademe HNO3-s. Selleks lisasin pestud sademele mõned tilgad konts. HNO3 ja vett. Soojendasin vesivannis keemiseni ja keetsin seni, kuni kogu sade oli reageerinud ja NO2 eraldumine lõppenud. Katseklaasi jäi must väävli sade, mille eemaldasin klaaspulgaga. Lahjendasin järelejäänud lahust veega 1,5 ml-ni. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Kuna tekkinud sulfiidide sade oli musta värvi, siis võis lahuses kahtlustada kas CuS või Bi2S3 olemasolu, mis annavad musta sademe. Kuna saadud soola lahus oli vasele omase sinise värvusega, siis tegin esmalt vase tõestusreaktsiooni
Sulfiidide värvused CuS must Bi2S3 must SnS pruun SnS2 kollane CdS oranzikaskollane Sb2S3, Sb2S5 punakasoranzid Sulfiidide tekke võrrandid Cu2+ + S2- -> CuS Bi3+ + S2- -> Bi2S3 Sn2+ + S2- -> SnS Sn4+ + S2- -> SnS2 Cd2+ + S2- -> CdS Sb3+ + S2- -> Sb2S3 Sb5+ + S2- -> Sb2S5 P2.3 A- alarühma analüüs Lahustasin sulfiidide sademe lämmastikhappes. Selleks lisasin pestud sademele tsentrifuugiklaasi mõned tilgad konts. HNO3 ja vett. Soojendasin veevannis keemiseni ja ka keetsin seni, kuni kogu sade oli ära reageerinud ja NO2 enam ei eraldunud. Kuumutamise tulemusena kadus must värvus, lahus muutus helekollakaks. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3)3 + 2NO + 4H2O + 3S Lämmastikhappe liia eraldamiseks lasin lahusel mõnda aega kuumas veevannis olla. Seejärel jahutasin lahuse ja lahjendasin veega umbes 1,5 ml-ni. Eraldasin klaaspulgaga tekkinud väävli.
Kristall. Vahendid: kuum vesi, sool/sooda, värv, lusikas, anum, kaas ja niit. Kirjeldus: Kõik vahendid panin valmis ning esimesene ma keetsin 200ml vett. Järgmisena panin vette ainet ja tegin küllastunud lahuse. Kui see kõik valmis sai, kinnitasin niidi kaane külge. Ja edasi, panin ma selle purgi külma kohta näiteks külmkappi. Kadri Lepiku 7k 29.11.11 Pildistasin ka mõned fotod kristalli kohta ...
Ba2+ + CrO42- BaCrO4 BaCrO4 sade ei lahustu äädikhappe toimel, aga reageerib lahjendatud HCl lahusega. 2 BaCrO4 + 2 H+ 2 Ba2+ + Cr2O72- + H2O Lahuses sisaldusid Ba2+-ioonid, seega tuli need eraldada ülejäänud lahusest. Jätsin osa lahust Ca2+- ioonide tõestamiseks punktis b). Lisasin lahusele K2CrO4 ja soojendasin. Tsentrifuugisin BaCrO4 sademe. Tsentirfugaat oli kollakas, mis tulenes CrO42- - ioonide liiast. Liia kõrvaldamiseks lisasin tsentrifugaadile umbes 15 tilka Na2CO3 lahust ja keetsin veevannis. Pesin tekkinud sadet CaCO3 destilleeritud veega ja lahustasin äädikhappes. Ca2+- ioonide tõestamine a) Osale lahusele lisasin NH3H2O leeliselise reaktsioonini. Soojendasin lahust keemiseni ja lisasin 3 tilka ammooniumoksalaadi lahust. Tekkis valge kaltsiumoksalaadi sade. Ca2++ (COO)22- Ca(COO)2 b) 4 tilgale lahusele lisasin 3 tilka NH4Cl lahust, leelistasin seda NH3H2O lahusega ja soojendasin keemiseni. Lisasin 3 tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Tekkis valge sade.
Võtsin 4 tilka alglahust, lisasin 4 tilka küllastatud NH4SCN e. ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 6 tilka pentanooli, loksutasin. Sain tumepunaka lahuse. Katse tulemus ei tõestanud Co2+- ioonide olemasolu lahuses, sest lahuse pinnale oleks pidanud tekkima ka rohekassinine kiht, mis minu lahuses puudus. Järelikult lahus ei sisaldanud Co2+- ioone. Jätkasin analüüsi tsentrifugaadiga. . Keetsin tsentrifugaati H2S eraldamiseks. Seejärel lisasin konts. NaOH leeliselise reaktsioonini e. küllaldase hulgani ning lisaks veel võrdne maht lahusega. Lasin lahusel jahtuda, korraks kastsin katseklaasi ka külma vee sisse, et jahtumist kiirendada. Siis lisasin 4 tilka 3%-list H2O2, mille tagajärjel toimus äge gaasi eraldumine (mullide eraldumine, intensiivne). Kui kõik gaas oli eraldunud, siis keetsin lahust 5 minutit. Sain sademe põhja.
püima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. 2 C Katlakivi moodustumise uurimine 1. Pipteerisin 100mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ja kuumutasin vett kuni keemiseni. Seejärel jahutasin kolbides oleva vee ja määrasin ühes kolvis ÜK ja teises KK. 2. Pipteerisin 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis olevat vett keetsin 20 minutit. Jahutasin kolbides oleva vee. Ühes määrasin ÜK, teises KK ja kolmandast kolvist filtreerisin vee neljandasse kolbi ja määrasin seal KK. D Vee pehmendamine ja ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiidfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse JÜK ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks pipteerisin 100 mL
Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Mustale CuS sademele lisasin lämmastikhapet, soojendasin ning lisasin vett. Seejärel viisin läbi tõestuskatse K4[Fe(CN)6] lahusega ning jällegi tekkis pruunikas sade, mis tõestas, et lahuses oli CuS. B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s. Keetsin lahust, mistõttu moodustusid klorokompleksid. SnS2 + 6 HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S Sb2S5 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S + 2 S Sn4+ -ja Sb3+ -ioonide eraldamine ning Sb3+ -ioonide tõestamine Lisasin 1 ml lahusele tüki raudtraati ning keetsin mõne minuti. Sn4+ -ioonid redutseerusid Sn2+ -ioonideks. [SnCl6]2- + Fe [SnCl4]2- + Fe2+ + 2Cl- Sb3+-ioonid redutseerusid raua toimel vabaks antimon metalliks (tumemust puru), mis tõestas Sb3+ -ioonide olemasolu
ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Cd2+ + 2H2S CdS + 4NH4+ + S2+ B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s. Keetsin lahust, mistõttu moodustusid klorokompleksid. SnS2 + 6 HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S Sb2S5 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S + 2 S Sn4+ -ja Sb3+ -ioonide eraldamine ning Sb3+ -ioonide tõestamine Lisasin 10 tingale lahusele tüki raudtraati ning keetsin mõne minuti. Sn4+ -ioonid redutseerusid Sn2+ -ioonideks. [SnCl6]2- + Fe [SnCl4]2- + Fe2+ + 2Cl- Sb3+-ioonid redutseerusid raua toimel vabaks antimon metalliks, mis tõestas Sb3+ -ioonide olemasolu
mis aitab meil kiiremini, tõhusalt ja massiliselt oma tööd teha. Ma ei oleks saanud praktikal ajada vahukoort vahtu mõne minutiga käsitsi, vaid kasutasin selleks elektrienergiat ja seda kasutavat seadet : mikserit. Füüsika kohalt oskan öelda veel, et meil praktikal olles toimus ka soojusvahetus nagu igal teiselgi ruumil. Kui õues oli näiteks madalam temperatuur kui toas, kus ma pliidi peal keetsin kahte suurt poti täit puljongit siis läksid aknad väga uduseks, ehk kondenseerus see osa auru mis toasooja õhku enam ei mahtunud. Köögis on hästi märgatav , et toidu tegemisel seguneb toidulõhn õhuga ja seda on tunda ka mujal kui toidu vahetus läheduses. See on tegelikult toiduvalmistamise juures väga tavaline nähtus. (Lugesin internetist selle kohta, et see on gaaside diffusioon) Füüsikat praktikal vaadates oli hea jälgida kartuleid ja seda kuidas nad pehmeks
Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist Jutustaja: Kui esimesed külmad saabusid, ehitasid hunt ja jänes endile toredad majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust. Majad olid lähestikku ning Hunt ja jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jahedaks läinud H: On jah. Küll praegu tahaks midagi sooja juua. J: Ma keetsin just kakaod. Lähme joome tassikese H: Hea mõte! (lähevad jänese majja) Jutustaja: Väljas läks aga tuul valjemaks (tuule hääl) Hunt ja jänes läksid õue vaatama. H: Lund sajab J: Vahva, lähme lume sisse hullama Mirjami laul Lumehelbekeste tants Jutustaja: Mängu hoos ei pandud tähele, et kogu maa oli lumega kaetud. Seda nägid ka linnud. Linnud lendavad Linnud: Oi, oi maa on lumega kaetud, kust küll süüa saaks? Laul lindudest Lind: Siin on ju 1,2,3,4 piparkooki
Sinihallitusjuust ei sulanud, oleksin pidanud selle kastmesse t�keldama. Samuti oli v�he soola. 31.20.2015 Juustune k�rvitsap�ree(supp) k�rvitsaseemnetega Hakkisin sibula ja panin selle �liga poti p�hja klaasistuma, lisasin hakitud k��slaugu. Puhastasin ja t�keldasin porgandi ja k�rvitsa ja lisasin j�rjest potti. Valasin peale keeva vee (nii palju, et k��giviljad oleks kaetud). Maitsestasin fajita-maitseaineseguga, soolaga ja liha �ldmaitseainega. Keetsin ca pool tundi, seej�rel v�tsin tulelt ja p�reestasin. T�keldasin juustu ning lisasin supile juustu ja sulajuustu. Segasin kuni juust sulas (�ritasin keeta, aga "plahvatas"). Vahepeal panin puhastatud k�rvitsaseemned oliivi�liga pannile ja r�stisin neid. Serveerisin supi r�stitud k�rvitsaseemnetega. �LIHEA! Suurep�rane roog t�histamaks halloweeni. Meenutas rohkem p�reed kui suppi. Oli m�nusalt v�rtsikas ja juustune
tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta lüüa. Poisid said paar punasilmset kala ning ühe kollaste täppidega suuremapoolse kala. Meie emaga keetsime sellest hea supi, panime juurde ka erinevaid raviomadustega taimi, sest sügisel on vaja tervist tugevdada. Väike Milvi oligi juba külma saanud, temale korjasin ma jõhvikaid ja natuke piparmünti. Piparmündist keetsin ma talle mõnusa sooja tee ja jõhvikad söötsin talle ka sisse, ma ei tea miks need head on, aga ema soovitas neid. Kui Milvi magama jäi, läksin emale appi savinõusid tegema. Ema läks savi tooma ja mina tõin väikseid kive ja merekarpe, millega neid kaunistada. Kui kõik oli olemas hakkasime voolima. Meil oli vaja kolme uut kaussi, sest ühe ravimtaimedele mõeldud suurema kausi lõhkusin ma ära ja kaks söögikaussi olid ka pesu käigus katki läinud. Mina tegin siis selle
3. Võtsin kolm 250 ml koonilist kolbi, kuhu pipeteerisin 10 ml komplekslahust, milleks oli Cu(II)-triloon B kompleks. 4. Kui substraat saavutas termostaadis vastava temperatuuri, lisasin 1 ml uuritavat töölahust, loksutasin läbi ja võtsin lahusest 0-proovi ehk pipeteerisin samast lahusest koonilisse kolbi 1 ml töölahust ja käivitasin stopperi. 5. 10 ja 20 minuti pärast pipeteeritakse ülejäänud kahte kolbi samuti 1 ml töölahust. 6. Koonilisi kolbe keetsin elektripliidil püstjahutiga all 10 minutit, aega arvestasin sellest hetkest, kui lahus läks keemia. 10 minuti möödudes lisasin 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti sellega oli keemine lõppenud. 7. Kõikidesse kolbidesse tilgutasin pipetiga indikaatorina kolm tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale lahusele lillaka tooni. 8. Viisin läbi lahuse tiitrimise 0,02M CuSo4-ga kolbi vaikselt loksutades. Tiitrimise tulemused.
indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin büreti töökorda ning viisin läbi tiitrimise 0,025 M triloon-B lahusega. Lugesin büretilt tiitrimise lõppedes näidu ning kordasin katset 5 korda. C. Katlakivi moodustumise uurimine Pipeteerisin kahte koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett ning kuumutasin vett keemiseni. Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin. Esimeses kolvis määrasin ÜK, teises KK ning kolmandas oleva vee filtreerisin neljandasse kolbi. Määrasin keedetud ja filtreeritud vee KK. D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg 2+ ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi
tuli NH4+ tõestada esimesena. Selleks lisasin ühele tilgale alglahusele 2 tilka Nessleri reaktiivi, moodustus iseloomulik punakaspruun sade, mis tõestas NH4+ ioonide olemasolu. NH4+ +2[HgI4]2- + 2OH- 5I- + 2H2O + Kuna kokku võis olla kuni 2 katiooni, sain edasi minna anioonide tõestusreaktsioonide juurde. Anioonide tõestamine Kuna paljud katioonid segavad anioonide tõestamist, siis nende kõrvaldamiseks lisasin 5 ml alglahusele 5 ml Na2CO3 lahust, natuke tahket Na2CO3 ja keetsin vesivannil 5 minutit. Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi. Kuna eelneva keetmise jooksul oli NH3 lõhn kadunud, polnud vaja rohkem keeta. Määrasin lahuse pH=10, seega lahus oli tugevalt aluseline, mis viitab sellele, et lahus sisaldab väga nõrga happe anioone. Kuna lahus oli värvitu, võis eeldada, et seal ei sisaldu värvilisi anioone: [Fe(CN)6]3-, [Fe(CN)6]4- ja CrO42-. Jätkasin anioonide rühmade määramisega Hapestasin 4 tilka lahust lahj
Pesin, koorisin ja tükeldasin puuvilju. Pooltoodete valmistamine: segasin hakkmassi kotleti jaoks, vormisin, maitsestasin; tampisin ja täitsin täidisega loomaliha, et valmistada loomaliharulle; lõikasin, vasardasin, maitsestasin ning paneerisin kanafileed, et valmiks kanasnitsel; valmistasin seasnitslit juustupaneeringus. Kuumtöötlemine: Praadisin erinevaid liha tooteid: snitslid, pihvid, hakkliha, maks jne. Praadisin kala. Keetsin aurukapis kartuleid, porgandeid jm köögivilju. Valmistasin fritüüris: küüslaugu leibasid, friikartuleid, kartuleid. Praeahjus: ahju kartuleid, saia kuubikuid püree jaoks. Valmistasin erinevaid kastmeid: seene kaste, koore kaste, hakkliha kaste, guljassi. Praadisin pannkooke. Valmistatud road- supid: värskekapsasupp; frikadellisupp; hernesupp; pelmeenisupp; seenesupp; lillkapsapüreesupp; kana-klimbisupp; seljanka; bors; rossolnik; hapukapsasupp; piimariisisupp; kalaseljanka; kanasupp.
ÜK=1,825 2.kolb HCl lahust kulus 11,6ml CM=11,6ml*0,025mol/l*1000mmol/(100ml*1mol)=2,9mmol/l KK=2,9mmol/l / 2 =1,45 Katlakivi mass m(CaCO3)=[KK (enne keetmist)-KK(peale keetmist)]*M(CaCO3)*V(vesi) (jagan 1000-ga sest olen arvutanud millimoolides, aga nüüd arvutan moolideks tagasi) m(CaCO3)= (1,53125-1,45)*(40+12+48)*0,1l/1000=0,0008125g ehk 0,8125mg pikema keetmisega: Pipeteerisin 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keetsin vett u 20 min. Kolbides oleva vee jahutasin. Ühes kolvis määrasin ÜK (triloon-B lahust 3,7ml) ÜK=3,7ml*0,025mol/l*1000mmol/100ml=0,925mmol/l Katlakivi m=(ÜK(ennekeetmist)-ÜK(peale keetmist))*M(CaCO3)*V(vesi)= =(2,09-0,925) *100*0,1l = 11,65mg ehk 0,01165g teises kolvis arvutada KK (HCl lahust kulus 1,75 ml) KK=(1,75ml*0,025mol/l*1000mmol/100)/2= 0,219 Katlakivi m=(1,53125-0,219)*100*0,1L=13,1225mg ehk 0,0131 g
lglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada kontsentreeritud soolhappes. Happe edasisel lisamisel ja lahuse keetmisel moodustuvad klorokompleksid. SnS2 + 6HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S Sb2S5 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S + 2S Sn4+- ja Sb3+- ioonide eraldamine ning Sb3+- ioonide tõestus ~10 tilgale lahusele lisasin tükikese raudtraati ja keetsin mõne minuti. Sn4+- ioonid redutseerusid Sn2+- ioonideks. [SnCl6]2 + Fe [SnCl4]2 + Fe2+ + 2Cl Sb3+-ioonid redutseerusid raua toimel vabaks antimon-metalliks, mis tõestabki Sb3+-ioonide olemasolu. 2[SbCl6]3 + 3Fe 2Sb + 3Fe2+ + 12Cl Tsentrifuugisin eraldunud Sb. Sb3+-ioone võib tõestada ka järgnevalt: Tinagraanulile tilgutasin 1 tilga lahust, mille sain SnS2, Sb2S3 ja Sb2S5 reageerimisel HCl-ga, musta laigu (metallilise Sb) teke tõestas antimonioonide esinemist.
esinevate H+ ja Me+- ioonide aktiivsusi. See meetod on kasutatav tumedate ja mitteläbipaistvate lahusete uurimiseks, kus indikaatormeetod ei ole rakendatav. Samuti kui on rakendatav hapete või aluste segate puhul. Töö ülesanne: Fosforhappe määramine Cola- joogis tiitrides seda NaOH lahusega. Töövahendid: Ph- meeter Klaaselektrood Kalomelektrood Magnetsegaja Bürett Töö käik: Erlenmeieri kolbi mõõtsin 100 ml Cola-jooki, katsin katega ja keetsin tasasel tulel unbes 20 min, et eemaldada proovist CO2. Siis jahutasin toatemperatuurini, valasin 100 ml-sse mõõtkolbi ja lahjendasin kriipsuni dest.veega. Tegin kindlaks NaOH töölahuse kontsentratsiooni, millega hakkatakse fosforhappe kontsentratsiooni Cola-joogis määrama. Selleks bürett täitsin NaOH-ga. Keeduklaasi pipeteerisin 20 ml kindla kontsentratsiooniga HCl (0,0069 M). Töölahuse tiitrimine: 1. V=15,70ml 2. V=15,75 ml 3. V=15,67 ml
oli vaja neid ühest poolt praadida ja, kui ned on juba natukene pruuniks all läinud pean pöörata võib ainult 2 korda . Ja ma ka olin leti taga söögi väljastasin õpilastele ja õpetajatele . Pitsaid tegin ja pärast ahjuse panin ja välja võttsin panin kandikule välja ja võis ainul valgeid kandikuid kasutada ja viisin pitasid bufetise .Korvikesi tädise tegin ja panin sisse panina kandikule paberi ja kile ja jälle viisin ära bufetise. Tegin ka guljasi ja kastet strogonovi . Keetsin ka riisi ja kartuleid . Tegin ka salateid ja puuvilja korvi . Töökohad olid erinevad kus antakse sellel töökohal tööd tegin ,kasutasin ka külmikuid pannin sinna igasuguseid asju ei olnud märgistatud, kraanikausis pesin käed nõud .Töövahendeid kasutasin nugad ,lõike lauad jnd. Õpisin ka juurde kuidas teha salateid ,snitslit .Suhtlemises ma õppisin vene keelt ja eesti paremini räägima .Käitumine on positiivne.Asjaajamises on hästi.Serveerisin ja väljustasin hästi
viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. C) Katlakivi moodustumise uurimine: 1. Pipeteerisin 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutasin vett kuni keemiseni. Seejärel jahutasin kolvides oleva vee ja määrasin ühes kolvis ÜK ja teises KK. 2. Pipeteerisin 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keetsin vett 15-20 min. Jahutasin kolbides oleva vee. Ühes kolvis määrasin ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerisin vee (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrasin KK. D) Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine: Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse (JÜK): 1) Pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB
C24:1 Nervoonhape 9 seemnetes 0,24% Kirjanduse andmed pärit: ,,Variation in fat content and fatty-acid composition of the Baltic herring Clupea harengus membras." Szlinder-Richert J, Usydus Z, Wyszyski M, Adamczyk M. Tee alkaloidide määramine 1. Alkaloidide ekstraktsioon Uuritavaks objektiks oli Lipton Green Tea Citrus. Teepakikese kaal: 1,6496g. Tühja pakendi kaal: 0,3474g. Keetsin teepakikest 12 ml Na2CO3 lahuses nõrgal kuumusel 3 minutit. Kallasin lahuse pealt tsentrifuugitopsi, lisasin veel um 4 ml Na2CO3 ning kordasin kuumutamist, kallasin ka selle lahuse tsentrifuugitopsi. Jahutasin vedeliku jäävannis. Kokku sain 9 ml lahust. Lisasin 3ml kloroformi, loksutasin 3 minutit ning tsentrifuugisin, eraldasin Pasteuri pipetiga alumise kloroformikihi. Kordasin ekstraktsiooni 2 korda 2,5 ml kloroformiga. Ühendasin kloroformikihid
Järelikult on see katse sobiv selgitamaks, kas valgu lahuses leidub türosiini radikaale. Sulfhüdrolüüsireaktsioon (tioolreaktsioon) Tõestab SH rühma olemasolu valkudes. Leeliselises keskkonnas ja Pb++ juuresolekul ning lahuse kuumutamisel tekib must/tumepruun sade kui valgu lahuses on SH ioone. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml Pb(CH3COO)2 O,5% lahust, millele lisasin tilgakaupa 20% NaOH lahust kuni sademe tekkmiseni. Lisasin 0,5ml munavalgu lahust ning keetsin vesivannil. Tekkis pruun kolloidne sade, mis näitab tsüstesiini sisaldust valgus. Järelikult sobib see reaktsioon tsüstediini määramiseks valgus. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on valke denatureeriv ja sadestav reagent, aga ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10 000. Seega kasutatakse TKÄ valkude eraldamiseks madalamolekulaarsetest lämmastikuühenditest. Töö käik
Eestis on lubatud niiskusesisaldus kuni 20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest minu tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik Lahustasin 1,5 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused Redutseerivate suhkrute sisaldus enne inverteerimist leitakse järgmise valemi abil : x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg Esimene kolb : 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Teine kolb : 1. 0,725 D
Osasooni kristalli kuju järgi on võimalik eristada sahhariide. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 2 ml 1%-list glükoosi, teise 2 ml 1%-list fruktoosi lahust. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 2) Mõlemasse lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutasin kuni ained lahustusid. 3) Keetsin reaktsioonisegu 40 min veevannis, seejärel jahutasin jäävannis. 4) Jälgisin osasoonide moodustumist katseklaasides ning tegin nende kuju kindlaks mikroskoobis. Tulemused: Glükoosi osasooni kristallid olid pikliku kujuga, asetsesid tihedasti luuavarre kujuliselt Glükosasoon Fruktoosi osasooni kristallid sarnanevad glükoosi osasooni omadele, meenutades luuavarre kuju. Sarnasuse põhjuseks on see, et mõlemad suhkrud on monosahhariidid. Nende struktuuri
20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest minu tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik 1. Lahustasin 1,99 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. 2. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). 3. Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. 4. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. 5. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused Redutseerivate suhkrute sisaldus enne inverteerimist leitakse järgmise valemi abil : x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Järeldused
eelnevalt paneerides. Külmas köögis tegin samuti hommikusöögi ettevalmistusi aga seekord enam ei küsinud niipalju kui eelmistel päevadel. Järgmisel päeval praadisin juba kala ja samuti seda eelnevalt paneerides. Õhtul tükeldasin ja panin juba iseseisvalt rootsi laua ja a la carte hommikussöögi asju välja. Järgmisel päeval tegin juba abiga böfstrooganovi , frikadellisuppi, kus olid frikadellid ise valmistatud. Õppisin kasutama ahju, kus auruga keetsin kartuli ja tatra. Võtsime liha sulama, et see õigeks ajaks ära sulaks ja sellel päeval oli vahe suurpuhastus, kus pestakse köögis kõik seinad, laed, ahjud ja jahutuskapp. Järgmisel päeval valmistasime borsi suppi, pika poisi valmistamine alates hakkliha läbi ajamisest, kuni ahju panemiseni, valmistasin esimest korda sinepikastet, mille põhi on vein. Valmistasin veel riisi makra salatit ja järgmiseks hommikuks ka kuumade võileibade ettevalmistus
Katsevahendid: veekeedukann, mis on tükk aega puhastamata, Coca-Cola. Töö käik: Panen Coca-Cola katlakiviga kaetud veekeedukannu (Pilt 5) ja lasen selle keema. Seejärel jätan kannu viieks tunniks seisma ja loputan kannu. Hüpotees: Coca-Cola eemaldab kannust kogu katlakivi. Vaatlustulemus: Kui kallasin Coca-Cola kannust välja, ei olnud katlakivi kusagile kadunud, kann nägi välja veel jubedam, kui alguses, sest seinad olid seismise ajal pruuniks muutunud. (Pilt 6) Hiljem keetsin kannu äädikalahusega üle ning tulemus oli silmnähtavalt parem, sest katlakivi eemaldus peaaegu täielikult ning ka kannuseinad muutusid puhtaks. (Pilt 7) 13 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 14 Analüüs: Jätsin kannu ilmselt liiga kauaks seisma, oleksin peale keetmist pidanud ootama kuni tund aega ja siis kannu loputama. Ma arvan, et tulemus ei oleks sellest parem olnud, kuid vähemalt poleks kann hiljem nii hullus seisus olnud.
minu ideaalid ega vasakpoolne meelsus, määravaks sai hoopis minu isa ehitusmaterjalide ladu oma kolme töölisega. See, mis nüüd järgnes, pani mind uskuma vene vanasõna, et ärgu olgu sul sada rubla, olgu sul sada sõpra. […] Olukorra päästis audients Tartu linna komsomolikomitee esimese sekretäri juurde, kelle otsus oli ülikooli vastuvõtul määrav. Küüditamine […] ... me valmistusime öö läbi õppima, et järgmisel hommikul koos eksamile minna. Mina keetsin kohvi ja siis võtsime kõik partei kongressid üksteise järgel läbi. Korteris oli vaikne, pererahvas magas. Korraga kostsid esikust valjud meeshääled, rasked sammud, lastenutt. […] Võõrad sundisid perekonda liikuma. Naine oli ilmselt peast segi läinud: öösärgi peale tõmmatud vana mantel oli eest lahti, juuksed veel rohkem sorakil kui muidu, ja kui ta köögiuksest möödus, kahmas ta soolavakast peotäie jämedat soola ning puistas selle oma väikesesse musta nahkkäekotti
ja kalastan, et süüa saada, ning lähen nii kaugele ara, et vanamees ega lesk mind iial enam ei leia. Arvasin, et saen öösi augu valmis ja lähen, kui taat on parajasti purjus; ja ma uskusin, et ta nina viltu võtab. Olin nii mõttes, et ei märganudki, kui kauaks ma paati jäin. Viimaks vanamees hõikas ja küsis, kas ma olin magama jäänud või uppunud. Viisin asjad kõik onni ja siis oligi peaaegu pime. Sel ajal, kui ma õhtuks süüa keetsin, rüüpas vanamees paar korda, sulas üles ja hakkas jälle lärmama. Ta oli linnas ka purjus olnud ja oli öö otsa rentslis vedelnud. Seda nägu ta oligi. Mõni oleks arvpnud, et ta oli Aadam: paistis teine üleni mullast tehtud.-Iga kord, kui märjuke hakkas mõjuma, kippus ta valitsuse kallale. Seekord ta ütles: «Seda hüütakse valitsuseks! Pruugib seda vaid kord vaadata, ja kohe on näha, mis see on.
annaabi.ee 
