Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia referaat fosforist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fosfor, orga, punan, fosfaan, p4o6, oksiid, kaltsium, kuumuta, fosforit, mürgin, aurud, lisand, fosforhape, alkeemik, brand, reaktsioon, reduts, jook, allotroobid, tarkade, alkeemiku, fosfaadid, gilis, kond, kerg, juurd, puha, jookides, cola, füsioloogiline, isotoop, fosforiit, maardu, pimedas, arvas, ainel, dielektrik, pooljuht, p4o10, 8h2o, 2h3po4FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes
FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2
Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on tä ie st i vär vuse tud, lä bipa ist va d ja mur ra vad hä st i va lgusk iiri. Va lguse käe s lä he va d nad k iire st i kolla sek se k s ja kaota kaotavad vad lä bipa ist vuse . Se e epä pä ra st on fosfor
väga tulekind el (hapniku puudu mi s el ) tiiglid, ahjud e vood erdu s . Tah m a kasutataks e: kum mi täiteainen a (üle 80%); plastide s, eripab erite s ;(sh. kop e e r p a b e ri s ), trükivärvi ja musta tussi valmistamis el jm. ; Puidusü si tekib puidu kuumuta mi s el õhu juurdep ä ä s uta . Kasut. gaa sitorbikute s, me ditsiinis, valastustehn olo o gia s jm. Koksi saad ak s e teatud süsinikurikaste ainete (sag e d a mi ni kivis ö e ) kuumuta mi s el õhu juurdep ä ä s uta. Kasuta min e: reduts e e rija mitm ete metallide (eriti malmi) tootmis el, k ütus, elektroodi m at erjal jm. Karbüün: Heksa g o n a al s e võre g a pulbril. aine, m u stjas, hallikas või valkjas (sõltuvalt kristallide suurus e st). FULLEREENID: (kerakujulise d molekulid, se e st tühjad) ; Saa min e : laseriimpuls s (või kiirte põrkumin e ) grafiidi aurud e s jmt. me eto did. Madalatel temp del ke e milis elt inertne
11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 Must fosfor .........................................................................................................................................................
toatemperatuuril on tahke. 1669. aastal kui Hennig Brand hakkas uurima uriin, avastas ta katse käigus fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas.
Keemik Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Fosfor võib esineda mitmes vormis. Valge fosfor on tahke kristalne aine. Keemiliselt puhtad valge fosfori kristallid on täiesti värvusetud, läbipaistvad ja murravad hästi valguskiiri. Valguse käes lähevad nad kiiresti kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga
b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega
kaaslasel JO-l Väävel sulab 150 -1550 C voolavus kasvab, muutub järjest tumedamaks. 155 0C juures muutub praktiliselt tahkeks , sest lahtised väävli aatomid haakuvad Umbes 2000 C juures muutub voolavaks vedelikuks Väävliaurudes on S8 , S6, S4, S2 molekulid. Fosfor, Valge fosfor P4 kuubline kõige tavalisem fosfori Valge või kollakas vahataoline aine vorm, -vorm Kuiv valge fosfor roheka varjundiga 4-aatomiline molekul ,helendub pimedas, P4 molekulid moodustavad kristalli ei juhi elektrit
Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak (NH3). Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Valge fosfor
Värvus :hõbevalge, sageli matt ja must Läbipaistvus: läbipaistmatu Läige:metalliline Tihedus: 9.212.0 Ladinakeelne nimetus argentum tähendav valget. Ajalugu: hõbe on üks vane m ai d inime s e kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõb e on olnud mak s e v a h e n dik s. Tänap ä e v al kasutataks e hõb e d at mo o d s a s tehnoloo gi a s . Ilusaid h õb e e s e m on tuntud juba keldi templite hauak o htad e st. egiptus e hauak a m b rite s leidub h õb e e s e m e i d harva. H oli populaarn e Pärsia s, vanad hõb e k a e v a n d u s e d olid Kre ek a s ja Hispaania s. Hõb e d at kaevand a sid foniiklas e d , kartaag ola s e d ja hilje m vanad roo mla s e d . Kaevand u s e d olid ka Kesk Euroop a s ja L õun Am e e rika s. Hõb e d al e omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (h õb e v e si ). On kindlaks tehtud, et hõb e d at sisaldav ve si on antibakteriaaln e . Mõju
2.3.4.1. Oksiidid Tähtsaim CaO (kaltsiumoksiid, tehnikas: kustutamata lubi) Saadakse CaCO3 kuumutamisel (1100-1300C juures), laboris Ca(NO3)2 lagundamisel (→ eriti puhas CaO). Õhu CO2 toimel CaO → CaCO3 Kasutatakse kustutatud lubja, kloorlubja, sooda saamiseks, ehitusmaterjalina, räbustina metallurgias, suhkrutööstuses, muldade lupjamiseks, kaltsiumväetiste tootmiseks jm. BeO ja MgO kasut. tulekindla, rasksulava materjalina BeO – amfoteerne, MgO – aluseline oksiid Ülejäänud oksiide kasutatakse suhtel. vähesel määral (SrO – televiisorite kineskoobiklaasis, neelab röntgenikiirgust) 2.3.4.2. Hüdroksiidid Väga laialdaselt kasutatakse Ca(OH)2 - kõige odavam tugev alus (leelis). Kasutusalad osal. kattuvad CaO-ga, sest vesikeskkonnas CaO + H2O → Ca(OH)2 (nii ka saadakse). Lahustub vees üsna raskesti (0,11%) Õhus Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O (nii tahkes olekus kui vesilahustes)
elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. Põlevat magneesiumi ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. Kaltsium, baarium : · Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: 3BaO(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 3Ba(s) 14. Kirjeldage IIA rühma metallide reageerimist vee ja hapnikuga. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. · Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes. Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki ja Ba võib niiskes õhus süttida. · Kõik 2
Be(NO3)2 (berülliumnitraat) on vees hästi lahustuvad. 16. Iseloomustage üldiselt berülliumiühendeid. Be-ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva toime poolt. Ühendid on reeglina kovalentsed. Berülliumiga saab seostuda kuni 4 ligandi. Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis esineb kloriidi ja hüdriidi korral, kus Be aatom käitub Lewis'i happena. Näited: BeO (berülliumoksiid)- värvuseta kristalne aine, amfoteerne oksiid, vees praktiliselt ei lahustu, kasut kuumakindla ainena, tuumareaktorites neuronite aeglusti ja peegeldina jne. BeCl2 (berülliumkloriid)- värvusetute kristallidena esinev, lahustub vees väga hästi. Be(OH)2 (berülliumhüdroksiid)-amfoteerne ühend. 17. Iseloomustage üldiselt magneesiumiühendeid. Mg olulisemad ühendid (MgO, Mg(OH)2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Mg-ühendid on reeglina ioonilised
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elava
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e
hapnikul ehk hästi madal. Saadakse amooniumnitriti kuumutamisel. Väga kõrgel temperatuuril reageerib lämmastik õhuga, tekib lämmastikoksiid NO, NO on värvuseta mürgine gaas, ei lahustu vees, saadakse ka NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub kergesti hapnikuga NO2-ks, lämmastikdioksiidiks. Punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas. Reageerimisel veega tekib kaks hapet, lämmastikushape ja lämmastikhape. Dilämmastikoksiid N2O on nagu ka NO neutraalne oksiid, ta on meeldiva lõhnaga värvusetu gaas, mis põhjustab elevust (naerugaas), kasutatakse narkoosina .Lämmastikushape HNO2 on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Ta soolad on valged kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Nitritid on mürgised, võivad tekitada vähki. Lämmastikhape HNO3 on aga tugev hape ja tugev oksüdeerija, värvuseta terava lõhnaga vedelik. Soojendamisel või valguse käes laguneb. Nii lahjendatud kui ka kontsentreeritud happe reageerimisel
Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne. Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er
süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal- mid, mis jagunevad järgmiselt: duse omane ka suur ränisisaldus (1...3%). Räni - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; peamine mõju on selles, et koos süsinikuga soodus- - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% tab ta grafiidi eraldumist. (tavaliselt kuni 4%). Väävel ja fosfor. Väävel ja fosfor on Peale süsiniku on terastes ja malmides alati terases kahjulikeks lisandeiks. Rauaga moodustab teisi lisandeid, mis on jäänud sulameisse nende väävel keemilise ühendi – raudsulfiidi FeS, mis saamise käigus – need on tavalisandid, ja spet- tardolekus praktiliselt rauas ei lahustu, kuid lahustub siaalselt lisatud – need on legeerivad elemendid. vedelmetallis. Keemiline ühend FeS moodustab
elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus, vvel S - valkudes, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensmides, koostisosa membraanides. Mikroelemendid (<0,001 aatom %) boor B, rni Si, vanaadium V, magneesium Mn, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molbdeen Mo, jood I. Toimid rakus kui ensmide kofaktorid. Biogeensete elementide ringlemise kiirus on ligilhedaselt proportsionaalne elemendi kogusega biomassis va. Fe, Mn, Ca, Si.
1790, n ts us e keeles La värvides t (sinine ariisi s (pra Marseljee n P ra n tsusmaa ja punan e). e) o Marseillais Laul kuulutati ri dlu s riigihümn ven igihümniks 14.
murduvateks. Juurestik on teda 0.5...4% vähearenenud ja narmasjuurestik võib olla täielikult hävinenud. Väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele. P – fosfor vajalik seemnete Lehtede, varte ja juurte kasvu Kasutatakse puudulikult, see kuhjub idanemiseks, juurdumiseks, nõrgeneb/lakkab. Alumised vanemad lehed taimedesse mineraalses vormis. õiepungade arenguks, muutuvad sinakaks. Leheroodude juurde Taimed valmivad enneaegu ega anna taimedes on teda 0.1...0.3% ilmuvad nekrootilised (kärbunud), tumedad suuri saake. või koguni mustad laigud. Lehed on
veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus. Selle eraldumise kohta käib valem: C+CO2 -> 2CO Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu. 01.09.08 Happed HF vesinikfluoriidhape, ainus hape, mida ei saa hoida klaasanumates. 1. Näiteid tuntud hapetest. 2
Mille poolest erineb fosfori ülesvõtmine mükoriisa kaasabil ja klaster-juurtega? Omastades klaster-juurtega karboksülaadid (orgaanilised anioonid) vabastavad fosfori mulla osakestelt ja fosfataasid hüdrolüüsivad orgaanilise fosfori. Arbuskulaarse mükoriisaga on oluline fosfori ülesvõtmisel, et ioonid on väheliikuvad. Kättesaamiseks peavad juured pidevalt kasvama. Ehk siis – klasterjuured võimaldavad fosforit kätte saada ja taimede jaoks mullalahusesse vabastada, mükoriisa kaasabil seevastu vaid korjatakse üles seda fosforit mis juba ise mullalahuses kättesaadav (kuid ei tegeleta fosfori kättesaamisega ühenditest millesse see seotud on). Mükoriisast abi vaid seetõttu, et see võimaldab imavat pinda lihtsalt suurendada. Seevasti klasterjuured on võimelised võtma piisavalt fosvorit küllalt väikesest mulla ruumalast.
Issu es" feature for each continent Pie chart s show percentages of an d o ne for the wo rld. To cr eate a total. th ese features the latest SCIen tific in fo rm a n o n wa s gath ered an d orga ni zed for yo u. The topiC S cover th e three major en vironmental Issues faced by crn zcn s today, desertific a tio n , d eforestati on, an d acid ram. Glossary
leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Mulda viidud fosfor läheb kiiresti üle
mürgine, helendub. 2)punane – tekib valge P pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta, puht kujul pole mürgine, 3)must- valgest allotroobist rõhul üle 1,2 Gpa, kolmest passiivseim.vähim lev., tavating.püsiv, OM: vees lahustumatu, mõningates ainetes lah väga hästi, kaldub isesüttimisele.Ühendid: Oksiidid: enim uuritud P4O10- tekib P põlemisel hapnikus v õhus, sööbiv, värvitu krist v amorfne aine, praktikas valge pulber, veega kokkup väike plahvatus ja leek. P4O6 - iseloomuliku lõhnaga valged helbed v krist. Lah hästi org lahustites. Happed - tuntakse 8 põhitüüpi P happeid, H3PO4 - värvitu veega segunev viskoossne vedelik, H3PO2, H3PO3, H4P2O7, (HPO3)x Vesinikuga PH3- fosfaan - värvitu küüslaugulõhnaga väga mürgine gaas; P2H4 difosfaan – värvitu lenduv õhus süttiv vedelik. Hallogeeneidega-väga palju. Kasut. : mõndade sulamite koost. valge f-suitsutekitajana, pommid, süüte vahendid.; punane f- tulekustut, hõõglambid. P võib
Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Valge fosfor(P) on tahke kristalne aine. 1870. aastal D. J. Mendelejev ennustas elementi järjekorra numbriga 87. Alles 1931. aastal kasutas Ameerika füüsik Fred Allison niinimetatult magnet-optilist uurimismeetodit ja leidis mineraal lepitoliinist kauaoodatud ekatseesumi. Ta pani sellele nimeks Virgiinium (V) ja ruttas selle sümbolit kirjutama tühjaks jäänud 87-sse ruutu
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut
Elus organismides toimuva valgusünteesi käigus sulfaadid redutseeruvad. Kui organismide jäätmed kõdunevad õhu juurdepääsuta moodustub protsessi käigus divesiniksulfiid. Õhuga kokkupuutel oksüdeerub H 2 S väävelhappeks ja sulfaatideks Looduses toimub pidevalt väävli ja selle ühendite muundumine protsess on tasakaalus seega toimub looduses väävli ringkäik Happevihmad on H 2 SO4 Mineraalväetised Taimed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks mitmeid toiteelemente: lämmastikku, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, väävlit. Nimetatud toiteelemente vajavad taimed suurtes kogustes mistõttu nimetatakse neid makroelementideks. Väikestes kogustes vajavad taimed veel rauda mangaani boori molübdeeni(Mo) vaske, tsinki ja koobaltit neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Väetisi milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena nimetatakse mineraalväetisteks.mineraal väetiste hulka loetakse ka orgaaniline ühend uurea
Schmalz Alates 1920. a. õppetöö Eesti keeles – prof. A. Nõmmik Mineraalväetiste tootmise ajaluga XVII saj. Inglismaal kondijahu fosforväetisena 1830. a. tšiili salpeeter – NaNO3 1840. a. Inglismaal (NH4)NO3 1843. a. Inglismaal esimene tööstuslik mineraalväetis – superfosfaat 1861. a. Saksamaal kaaliumväetised XX sajandi alguses avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: • Hapnikuga – Ca(NO3)2 – Norra salpeeter • Süsinikuga – CaCN2 – Kaltsium tsüaanamiid • Vesinikuga – NH3 – Ammoniaak • Valitsev tehnoloogia tänase päevani • 1910. a. Esimene tehas NH3 tootmiseks Väetiste tootmise ajalugu Eestis • 1922. a. Maardus fosforiidijahu • 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid:
deformeerumine. · Laminiit on ka sõrahaigus lehmadel ja lammastel. · Laminiit on mastiitide kõrval üks suuremaid tervise probleeme meie karjades. · Laminiidi üheks põhjuseks peetakse söötmist, kuigi väga hästi pole nende vaheline otsene seos tõestatud. Põhiliseks söötmisest tingitud laminiidi põhjuseks peetakse vatsaatsidoosi. Laminiit Kõrvaldada esmalt atsidoosioht. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud mineraalelemendid: - Kaltsium. - Tsink. - Vask. · Keratiniseerumise protsessis vajalikud vitamiinid: - A-vitamiin KAUDNE - D-vitamiin MÕJU - E-vitamiin - Biotiin OTSENE MÕJU Mütotoksiinide sidujad · Mükotoksiinid on erinevat tüüpi hallitusseente poolt toodetud toksilised ainevahetussaadused. Nad ohustavad tõsiselt teraviljade ja teiste sarnaste toormaterjalide kvaliteeti
annaabi.ee 
