Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia kt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süsihappegaas, lämmastik, pird, koostisosa, elusorganismid, oksiidid, liitained, lihtaine, osakestest, gaasilised, argoon, koostisained, eluslooduses, päikeseenergia, fotosüntees, vedela, destillatsioon, puhtas, gaasiga, anumasse, leegiga, oksüdeerijanaÕhk on gaaside segu, mis koosneb N 2 (78%), O2 (21%), Ar, H2O, CO2 jt. (1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 .
Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud,
suhteliselt tugev. Kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik on tugevam oksüdeerija kui dihapnik, võib liituda ha dihapnikuga, muutudes osooniks. Osoon on terava lõhnaga, sinaka värvusega gaas, mis laguneb kergesti ja on väga tugev oksüdeerija. Saamine: · Hapnikurikaste ainete kuumutamisel (KmnO, KNO, KClO) · Vesinikperoksiidi lagunemisel MnO mõjul · Vee elektrolüüsil · Vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil, saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik Ühendid Veel on molekulid väga polaarsed ja nende vahel on vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on ta vedelas olekus. Ta on väga nõrk elektrolüüt ning võib reageerida nii aluseliste kui ka happeliste oksiididega. Aktiivsemate metallide suhtes käitub vesi oksüdeerijana, eraldades vesinikku. Vesinikperoksiid on tugev oksüdeerija, saab kasutada pleegitamisel. Hapnik on põhiline oksüdeerija ümbritsevas keskkonnas. Osoon hävitab baktereid.
pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks.
mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O, HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D
· Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamiselt Na, Ca, Mg, anioonidest Cl, SO4, HCO3, CO3. Maailmameri 93%, põhjavesi 4,1%. Maakoor-Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesugustest mineraalidest, assotsiatsioonidest, sette-, tard-, ja moondekivimitest. Kontinentaalne
vasakult paremale. Keemiline aktiivsus. Metallidel muutub keemiline aktiivsus rühmas ülevalt alla, mittemetallidel vastupidi. See on seotud elementide metallisuse ja mittemetallilisusega. Metallilised-mittemetallilised omadused. Rühmas ülevalt alla tuuma ja väliselektronkihi vaheline külgetõmme nõrgeneb ning väliskihi elektron võib kergemini eralduda. Metallilisus suureneb rühmas ülevalt alla, mittemetallilisus vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega. Mittemetalliliste elementide oksiidid on enamasti happeliste omadustega (v.a üksikud erandid). Elementide metalliliste omaduste nõrgenedes ja mittemetalliliste omaduste tugevnedes oksiidide aluselised omadused nõrgenevad ja happelised omadused tugevnevad. Mida enam vasakul metall pingereas asub, seda:
· Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad hapnikuga binaarseid ühendeid oksiide. · Madala I-ga metallilised elemendid moodustavad ioonilisi (aluselisi) oksiide, mis reageerivad veega ja annavad leelise. · Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g)
Siirdemetallide hulka kuuluvad kõik väärismetallid. Õhu ja vee suhtes enamasti vastupidavad. · Kõige enam kasutatakse praktikas rauda. Niklit ja kroomi kasutatakse paljude sulamite koostises. Kroomi kasutatakse laevatööstuses. Vaske kasutatakse peamiselt elektrijuhtmetes. · Oksiidid; valged ZnO ja TiO ,roheline Cr O , punased Cu O ja HgO, mustad CuO ja MnO . Mitmeid neist kasutatakse värvipigmentidena. Raua oksiidid ooker on kollakas ja rauamennik punakas. Rauatagi Fe O on magneetiliste omadustega. Raud(II) sooladest tähtsaim on raud(II)sulfaat FeSO mis tahkel kujul esineb roheka kristallhüdraadina FeSO x7H O mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimede kaitsmiseks mürgina. Raud(III)sooladest on tähtsaim raud(III)kloriid DeCl selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel.
Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. 2.7 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused.
Lämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine, st tema üleminek uuesti atmosfääri. Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ja ta moodustab nii + - - org. kui anorg. ühendeid. Mullas toimub lämmastiku nitrifitseerimine NH 4 ->NO2 ->NO3 -> see on taimedele toiduks, denitrifikatsioon- mikroorganismide toimel satub vaba lämmastik jälle atmosfääri. Väävliringe Väävel on elusates organismides üheks oluliseks elemendiks. Enamik väävlist on anorgaaniliste ühendite koostises. S on biosfääris aktiivne element. Maakoores leidub väävlit sulfaatsete või sulfiidsete mineraalide koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2-
Gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kuumutatakse metalli kõrge temperatuuriga gaasileegi abil, mis saadakse põlevgaasi või -vedelikuaurude põletamisel tehniliselt puhtas hapnikus. Hapnik on maakeral laialt levinud element ning sisaldub mitmesugustes keemilistes ühendites: mullas — kuni 50% kogumassist, vees vesinikuga ühinenult—umbes 86% kogumassist ning atmosfääriõhus, mis on gaaside segu, hapnikku 20,95%, lämmastikku 78.08%, inertgaase 0,94% ning ülejäänud osa moodustavad süsihappegaas, vesinik ja teised gaasid mahulise koostisena. Normaaltingimustes ( temperatuur 20°C, rõhk 101,3 kPa ehk 760 mm Hg) on hapnik värvilt helesinine, lõhnatu, õhust veidi raskem ja mittepõlev, kuid põlemist aktiivselt soodustav gaas, keeb -183º C juures ( 1m3 O2 kaalub 1.34 kilogrammi).Hapnik ise ei põle, kuid soodustab põlemist. Puhtas hapnikus toimub põlemine hulga kiiremini, kui õhus ja mida suurem rõhk, seda kiiremini. Samuti
sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 30. Kompleksühendid looduses - Eluslooduse oluliseim reaktsioon fotosüntees peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris vaba hapnik ja maapõues taandatud süsiniku varud (süsi, nafta, põlevkivi, turvas jne.). Kompleksühendid on ka hemaglobiin ja müoglobiin. 31. Aine agregaatolekud mille poolsest erinevad gaasilised ained, vedelikud ja tahkised - Gaasides toimub praktiliselt piiramatu difusioon selle tulemusena jaotub gaas ühtlaselt temale ettenähtud ruumi ja seepärast puudubki gaasil kindel kuju ja maht viimased olenevad selle anuma kujust ja mahust, milles gaas viibib. Vedelikel on vedelike faasis alati kindel ruumala, sest nende molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal. Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral
] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ; mol/ dm3 V Red-oks reaktsioonide tasakaalustamine: NB! Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati 0! 0 I V -II I V -II -III I V nt: 1) Määrake iga elemendi oksüdatsiooniaste: –II I -II→ KNO3 + NH4NO3 + H2O K + HNO3 2) Kui olete kirjutanud oksüdatsiooniastmed nii lähteainetele kui saadustele leiate kaks elementi (mõnikord ka rohkem), mille oksüdatsiooniastmed on muutunud. 0 V
Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral Iooniline side: Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid) Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside: Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid.
lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergemgaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis esineb kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside. Sel põhjusel on ta lihtainena keemiliselt väga passiivne ehk väheaktiivne gaas (lähedane väärisgaasidele) ning paljude metallide ja mittemetallidega toatemperatuuril ei reageeri v.a. Li, Ra oksüdeerides neid nitriidideks (Li3N, Ra3N2): 6Li + N2 = 2Li3N 3Ra + N2 = Ra3 N2
4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks.
Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS
42 tavaliste K (bioloogias ja meditsiinis) ühenditena 6 Li → T 137 Cs (-defektoskoopias, meditsiinis) jt. Rb ja Cs toodang väga väike teiste LM-dega võrreldes; koos ühenditega Rb 450 kg/a, Cs 10 t/a (maailmatoodang ilma “SRÜ” maadeta) 2.2.6. Ühendid 2.2.6.1. Oksiidid LM-dele on iseloomulikud peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2 Na2O2 KO2, RbO2, CsO2 tekivad Lm-de põlemisel O2-s (või õhus) vaid 4Li + O2 → 2Li2O (lihtoksiid) Lm-peroksiidide reageerimisel hapetega → H2O2 hüperoksiidide -“- → H2O2 + O2 On ka teisi oksiide (näit. K2O4, osoniid KO3, NaO2 jt
elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Vanaaja keemikud arvasid, et on olemas ainult neli elementi: tuli, vesi, õhk ja maa. Tänapäeval on looduses avastatud 92 keemilist elementi, laboratooriumis on neid lisakski tehtud. Keemikud kasutavad keemiliste ainete tähistamiseks tingmärke. Nt H2O on vee sümbol, mis ütleb, et iga veemolekul koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist. Elementidest on universumis kõige enam vesinikku, see on tähtede põhiline koostisosa. Keemiline reaktsioon Kui panna erinevad ained kokku ja tekib mingi uus materjal, on tegu keemilise reaktsiooniga. Mõni reaktsioon vajab käivitamiseks soojust, teine omakorda eraldab seda rohkesti. Elemendid ja ühendid Keemilise elemendi väikseim osake on aatom. Kui erinevate elementide aatomid ühendada, moodustub uus kooslus keemilise ühendi molekul. Näiteks tavaline keedusool on keemiline ühend, mille nimetus on naatriumkloriid. Keedusool on saadud kahe elemendi naatriumi ja
12 g C 12 g C 32 g O 16 g O 32 : 16 = 2 : 1 3. Avogadro hüpotees (A. Avogadro, 1811) Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule Normaaltingimustel (nt., 0°C ja 760 mm Hg) on ühe mooli mistahes gaasi maht ehk ruumala 22,4 L. 1 mool gaasi = 22,4 L gaasi = 6,02*1023 molekuli gaasi 4. Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur - vt vihik 5. Daltoni aatomiteooria põhiseisukohad Elemendid koosnevad väga väikestest osakestest - aatomitest. Sama elemendi kõik aatomid on identsed. Ühe elemendi aatomid erinevad teiste elementide aatomitest. Ühendid koosnevad mitme elemendi aatomitest. Keemilises reaktsioonis aatomid paigutuvad ümber, eralduvad üksteisest või ühinevad, aatomeid ei teki juurde ega kao kuskile 1. Orbitaalid Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades orbitaalidel.
a. jood), põhjustavad sissehingamisel hingamisteede kahjustusi. Molekaulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Halogeenide keemilised omadused Halogeenid kui aktiivsed mittemetallid on tugevad oksüdeerijad. Perioodilisustabeli rühmas ülevalt alla halogeenide aatomiraadius kasvab, elektronegat. väheneb ning oksüdeerivad omadused nõrgenevad. Reageerivad kõikide metallidega oksüdeerides neid tavaliselt kõrgemate oks.astmeteni. 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 Vesinikuga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid. H2 + Cl2 = 2 HCl Teiste mittemetallidega: halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel. Kõik halogeenid reageerivad fosfori, väävli, süsinikuga. 2P + 3 Cl2 = 2 PCl3 ja P + 5 Cl2 = 2 PCl5 Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivate omaduste nõrgenemine rühmas ülevalt alla avaldub sellest, et iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Vähem aktiivseid halogeenseid on seega
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3
Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju
2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)?
positiivsete metalliioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide- leelis- ja leelismuldmetallide korral. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid, hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elektronide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja
meist eemalduva oma aga madalamana (väiksema sagedusega) kui kuuleb autoroolis istuv piloot. G! alaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada-tuvastada Doppleri efekti kaudu. Suur Pauk. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Toimus plahvatuslik paisumine universumis. Suure Pauguga vabanenud energia konverteerus osaliselt tollaste tingimustes võimalikeks subatomaarseteks osakestest, mis olid suuremalt jaolt ebastabiilsed ning lagunesid prootoniteks, neutroniteks, footoniteks ja neutriinodeks. Universumi arengut kujutatakse tavaliselt ajakoonusena. Piki koonust kulgeb ajatelg. Koonuse läbimõõt kujutab Universumi suurust. Vasakul on nullpunkt, aja ja ruumi tekkimine kirjeldamatult väikese ja kirjeldamatult kuumana. Järgneb väga kiire paisumine ja jahtumine, kuni kiirgus saab hakata ruumis levima. Läheb veel mitusada miljonit aastat, kuni tekivad esimesed tähed ja g!
väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 5. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. . 6. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad
Keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel t), tekivad oksiid ja H2. 3Fe + 4H 0 => Fe 0 + 4H 2 3 4 2 Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 10.Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone! *Ühinemisreaktsioon. Selle tulemusena tekib liht- või liitainetest ühend. H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 Orgaanilisest keemiast kuuluvad siia alla oksüdeerimine, halogeenimine ja polümeerimine. *Lagunemisreaktsioon. Lihtaine lagunemisreaktsiooni saaduseks on aatomid või uued lihtained. Cl = 2Cl 2 O = O + O 3 2 Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained. 2H O = 2H + O 2 2 2 Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. *Asendusreaktsioon
kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines tekib. 16 Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist ruumi. Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas on aine ikkagi ehitatud millest ta koosneb. Füüsikud uurivad tähelepanelikult aatomi tuuma, bioloogid seda, millest koosnevad elusorganismid, geoloogid, millise koostisega on mineraalid ja millest koosneb Maa. Kindlat piiri nende uurimislade ja keemia vahel ei ole. 17 Universumist Universumi kõikidest aatomitest on 88,6% vesiniku aatomid, heeliumi aatomeid 11,3%. Nende kahe elemendi aatomite arv kokku moodustab Universumi aatomitest 99,9%. Kosmoloogias kasutusele võetud mõiste Suur Pauk (Big Bang) umbes 13...14 miljardit
annaabi.ee 
