taimede ehitus, fotosüntees ja karjääri planeerimine: joonised või skeemid Taimede peamised tunnused hingamine, botaaniku ja agronoomi taimedest ja ehituslikud ja 2) Arutelu: millised paljunemine. elukutsete kirjeldus selgroogsetest talitluslikud erinevused Keeleõpetus: loomadest. elukutsed on võrreldes selgroogsete tihedasti seotud väljendusoskuse loomadega arendamine, võrdlemine taimedega? Mõisted: rakk ja üldistamine, jooniste
1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”.
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Eesti keel Klass: III Aeg: 10.05.2012. kolmas tund Õpilasete iseloomustus: Klassis on 7 õpilast. Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Emadepäeva minikontsert. Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed
ajakirjandusega. ● Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu. ● Hermann asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ning andis välja esimese eesti kirjanduse ajaloo ülevaate. Miks on ta eesti keele ajaloos tähtis? ● Tema tähtsaim keelealane töö lisaks doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus ,,Eesti keele Grammatik’’, mille järjena ilmus 1896. aastal ,,Eesti keele Lause-õpetus’’. ● Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja tagasõna, sidesõna, hüüdsõna, algvõrre, ülivõrre. Mälestuse jäädvustamine ● Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. ● Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl
diagramm-joonis,mille abil näitlikult esitatakse arve variant-teisend distsipliin-teadusharu,kord violetne-punakassinine,kannikesesinine dokument-kindla vormijärgi koostatud infoallikas,kiri,ürik dramaatiline-põnev,vapustav,jõuline dzemper-kampsun efekt-mõju, toime, tagajärg entsüklopeedia-teaduslik teadmeteos familiaarne-pealetükkivalt sõbralik generatsioon-sugupõlv,põlvkond globaalne-üldine,kogu Maad hõlmav grammatika-keeleõpetus grammofon-aparaat hääle kuuldavaks tegemiseks heliplaadil grandioosne-suurepärane,ülev humaanne-inimlik illustreerima-teksti näidete või piltidega varustama insener-kõrgema tehnilise haridusega inimene inteligent-haritlane intervjuu-usutlus,küsitlus inventar-vallasvara(masinad,riistad,esemed...) kabinet- kirjutus-,töö- või vastuvõtu tuba kanditaat-mingit kohta taotlev isik kissell-sültjas magustoit kongreetne-kindlakujuline,tõsiasjaline,esemeline Konkurent-võistleja
Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimängija Aplodeerima käsi plaksutama Grandioosne, grandioosse hiiglaslik, Arhitekt ehituskunstnik suurejooneline Arhitektuur ehituskunst Grillima liha röstima Arreteerima vahistama Grimeerima välimust muutma Asfalt, asfaldi maavaik, pigi Humaanne inimlik
Dramaatiline Draamale omane; draama vormis(tõsine/vapustav) esitatud Dzemper Trikooriidest õmmeldud sirglõikeline kampsun Efekt Mõju, toime Entsüklopeedia Teatmeteos kõikide ainevaldkondade või üksikeriala kohta Familiaarne Semutsev, pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune Garaaz Autokuur Garantii Tagatis, kindlustus Globaalne Ülemaailmne Grammatika Keeleõpetus Grammofon Aparaat heli taasesitamiseks heliplaadilt Grandioosne suurejooneline Humaanne Inimlik; inimese olemusele vastav Illustreerima Teksti selgitavate piltide või joonistega varustama; selgitavaid näiteid esitama Insener Kõrgharidusega tehnikaspetsialist Intelligent Haritlane, vaimuinimene Intervjuu Küsitlus, usutlus, ajakirjaniku vestlus mõne isikuga Inventar Asutus, ettevõtte või firma vara, eriti vallasvara
efekt- üllatav mõju, mulje eksemplar - üksikese; üks oma liigist entsüklopeedia - teatmeteos fajanss - peen valge savi; sellest valmistatud tooted familiaarne - tuttavlik, liiga vaba käitumisega filigraanne - peen; viimistletud forsseerima - liialdama; kiirendama; ületama fundamentaalne põhjapanev garaaz - autokuur garanteerima - tagama garantii - tagatis generatsioon - põlvkond gigantne - hiigelsuur, võimas globaalne - üldine; kogu Maad hõlmav grammatika - keeleõpetus grammofon - plaadimängija grandioosne, grandioosse - hiiglaslik, suurejooneline grillima - liha röstima grimeerima - välimust muutma homogeenne - ühtlane hospidal - sõjaväehaigla humaanne - inimlik hüperbool - kunstiline liialdus; tasapinnaline kõver illustreerima - teksti joonistega täiendama; mõtte tõestamiseks näiteid tooma immigrant - sisserändaja immuunne - tõvekindel, nakkusest ohustamatu insener - kõrgema tehnilise haridusega inimene intelligent - haritlane
Garanteerima kindlustama, tagama 12. Anekdoot naljalugu 72. Garantii kindlustus 13. Annulleerima tühistama 73. Generatsioon põlvkond 14. Aplodeerima plaksutama 74. Gigantne hiigelsuur 15. Areen esinemisväljak, -plats 75. Globaalne üleilmne, üldine 16. Arhitekt ehituskunstnik 76. Grammatika keeleõpetus 17. Arhitektuur ehituskunst 77. Grammofon plaadimängija 18. Arreteerima vahistama 78. Grandioosne suursugune 19. Asfalt pigist teekate 79. Grillima röstima 20. Atentaat mõrvakatse 80. Grimeerima - jumestuse abil välimust muutma 21. Bakalaureus madalaim teaduslik kraad 81. Homogeenne ühtne, ühtlane 22
lugemisseltsi. Samuti viskas ta ka ära osa oma käsikirju. Pärast Paul I mõrvamist ja Aleksander I troonile tõusmist olukord normaliseerus. 1804. aastal pani August Wilhem Hupel ameti lõplikult maha. 1805. aastal nimetas keiser Aleksander I Hupeli konsistooriuminõunikuks. Elu lõpuaastad Paides 1805. aastal kolis Hupel Põltsamaalt Paidesse. Säilitas sidemeid Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsiga. Täiendas eesti sõnaraamatut. Leksikon "Eesti keeleõpetus" anti välja 1818. aastal. Tegeles venekeelsete sõnade õppimisega. Kandis jätkuvalt hoolt Viljandi leskedekassa kapitali eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire,
Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku Funktsioonist lähtuv keeleuurimine võtab keele uurimisel aluseks selle funktsioonid Fusioon selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt Genealoogiline liigitus jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel Glossimine morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika uurib keele grammatilist ehitust; keeleõpetus, keele reeglite kogu Grammatiline isik deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele Grammatiline kategooria koosneb üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest Grammatiseerumine vähem grammatiline element muutub grammatilisemaks Häälik suulise kõne väikseim üksus Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest
suundumusi, paludes eesti Kirjanduse Seltsi Elmar Muuk keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes. „Väike õigekeelsus-sõnaraamat“ Haridusministeerium kuulutas selle Ilm 1933 + viie ametlikuks keeleliseks juhiseks koolidele ja aastaga 6 ametiasutustele kordustrükki 1927 „Eesti keeleõpetus“, millest ka lühem väljaanne koolidele Alates 1927. aastast hakati koolides õpetama normitud kirjakeelt. 1930. aastateks kujunenud stabiilne keelesituatsioon. Ametlikult tunnustati Veski ja Muugi otstarbekohasusest lähtumist. Koolis aluseks Muugi õpikud ja õigekeelsusnormiks tema sõnaraamat Trükiteostel keeletoimetajad (1929 .a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks
jalakas - lehtpuu gobelään - kootud piltvaip jaunis - suursugune, õilis grafiti - seinajoonistus jaurama - mõttetut juttu ajama gümnaasium keskkool jurta - rändrahvaste telk golf - pallimäng graatsiline - sirge, õrnnõtke K gramm - massiühik kaader - üksikvõte filmilindil grammatika - keeleõpetus kaetama kurja silmaga ära tegema grandioosne - suurejooneline, võimas kai - sadamasild greip ehk greipfruut ehk kreebu - puuvili kalkuleerima - arvestama, kaalutlema gripp - nakkushaigus grimass näomoonutus; näovigur kalligraafia - ilukiri gurmaan - peente toitude harrastaja kammerorkester - väike orkester gümnaasium - üldhariduskeskkool kampaania - hoogtöö, hoogtegevus
jätkväljaanne "Neue Nordische Miscellaneen", mis ilmus 1798. aastani. Tegemist oli üldteadusliku ajakirjaga, mis sisuliselt jätkas "Topograpische Nachrichteniga" alustatut, pakkudes mitmesugust teavet Balti kubermangude kohta. Ajakirjale sai aga saatuslikuks Paul I tsensuuripoliitika, mistõttu ajakiri pidi ilmumise lõpetama. Lisaks tegevusele entsüklopedistina oli Hupel ka aktiivne eesti keele uurija ja uuendaja, 1780. aastal avaldas ta teose "Eesti keeleõpetus", mis põhiosas tugineb küll Anton thor Helle töödele. Tänu oma mitmekülgsele teadustegevusele sai Hupel tuntuks kui mees, kellelt võib Balti kubermangude kohta kõike küsida ja nõnda kannatas ta alates 1780. aastatest pideva ajanappuse all, kuna pidi vastama Saksamaa õpetalaste küsimustele ja vahendama teaduskontakte. Hupelist saab Tartu Ülikooli audoktor 12. detsember 1803 Tänu oma teadustegevusele sai Hupel ka mitmeid autasusid: 1792. aastal valis vastasutatud
Morfoloogias grupeerib sõnu silpide alusel 1-3-silbilisteks sõnadeks, mida käsitleb erinevalt käänduvate tüüpidena. Sõnastikus on esimeseks keeleks eesti k, sisaldades ~7000 sõna. Sõnastiku lõpus on temaatilised sõnaloendid eesti, saksa ja ladina k (taimed, puud, voki osad, tähtpäevad jne), objektide nimetused, Eesti maakondade ja nende mõisate ning kirikute nimed. Lõpus on toodud saksa ja vene laensõnade loend. Iseloomulikud jooned: I keeleõpetus, mis normib teadlikult vormistikku (vorme vähem kui Hornungil). Eesmärk on kujundada ühtlasemat eesti raamatukeelt. Keelekasutuse alus on Kesk-Harju keel, kuna see sisaldas läänelisi jooni - Helle võtab neid jooni ka grammatikasse (hüljates idapoolsete murrakute keelekasutuse). Keeleõpetuse väärtuslikem osa on sõnaraamat, milles lähtub Vestringi sõnastikust, valides sealt välja 2/3 sõnu ja jättes välja Vestringi kitsamad murdepärasused-selgitused
perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem- riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8
Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning nõudis vaid majanduslikke ja talupoegade eluolu parandavaid muudatusi, mitte aga elukorralduse radikaalset muutmist. • 1780. a August Wilhelm Hupeli (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis). Hupeli käsiraamatus kajastuvad kokkuvõtvalt kogu senise eesti keele alase töö tulemused ja sel oli väga lai levik, 1818. a ilmus selle täiendatud trükk. Kui Tartu ülikooli juurde loodi 1803. a eesti keele lektori koht (esimene lektor oli Friedrich David Lenz), hakati sealgi eesti keelt õpetama Hupeli grammatika järgi. • XIX sajandi estofiilide tegevus. XIX saj algul jõudsid ka Eestisse valgustusideed, mille
Leksikoloogia - tegeleb sõnavaraga, uurib tüvede päritolu Süntaks - lauseõpetus, tegeleb lausetega Tekstilingvistika Semantika - tegeleb sõnatähendusega Pragmaatika - mida mingi lause/väljend tähendab mingis olukorras. Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline - Diakrooniline - ajalooline, vaatab keelemuutumist ajaloos Teoreetiline - pole praktilist eesmärki Praktiline - keeleõpetus, nt logopeed, tõlkimine Mikrolingvistika - puhas keelesüsteemi uurimine Makrolingvistika - Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus: iseenda keelt uurides Andmete kogumine: salvestus, litereerimine (salvestuste üleskirjutamine), korpused (keeleliste andmete süstematiseeritud kogum), sõnaraamatud, arhiivid, katsed ja küsitlused.
Peterson-Särgava, J. V. Veski jt) - keelekoosolekud 1907 - kava kutsuda kokku ,,keeletundjate kongress". Tapa koosolek 30.mai 1908 - -gi/-ki liite kasutusse toomine J.Hurda ettepanekul; Selle ja järgnevate koosolekute tulemusel valmisid J. V. Veski ,,Eesti kirjakeele reeglid" 1912 ja ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" 1918. Elmar Muuk - õppis TÜs eesti keelt, töötas õpetajana ja keeletoimetajana; EÕS III, aktiivne AESis ja EKS keeletoimkonnas; ,,Eesti keeleõpetus I. Hääliku- ja vormiõpetus" 1927; ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat" 1933 (12 trükki); ühise, üldtunnustatud kirjakeele taotlus, aluseks tegelik keelekasutus ja selle tendentsid tähtis on vaadata, kas uuendused teevad keelt rikkamaks, väljendusvõimelisemaks, sobides süsteemi; tänapäeva eesti kirjakeele reeglite fikseerimine. 18.Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
arvestada, et hakati normima eesti kirjakeelt. Käsiraamat kirjeldas põhjaeesti kirjakeelt ning selle autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl. Kuigi eesti keele käsiraamatuid koostati nii sellel kui ka järgneval (XVIII) sajandil mitmeid, siis on oluline välja tuua August Wilhelm Hupeli käsiraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch“ (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis), sest see võttis kokku kõik seniajani saavutatud eesti keele alase töö tulemused. (Erelt jt. 2007: 31) Järgmiseks oluliseks perioodiks võib lugeda Eesti keele valgustusideede jõudmist Eestisse XIX sajandi esimesel poolel. Sel ajal hakkas eesti keele ja kultuuri vastu suuremat huvi tundma eesti päritolu haritlaskond ning hakkas ilmuma esimene eesti 5 keele ja kultuuri rahvaajakiri
perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem-riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj
keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik taimenimetused eesti, saksa ja ladina keeles, valik Põhja-Eesti kohanimesid jm. August Wilhem Hupel ,,Ehsnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalischen und den dörptschen" (,,Eesti mõlema peamurde tallinna ja tartu keeleõpetus"; 1780): esindatud nii põhjaeesti kui lõunaeesti keele grammatika. Suure väärtusega sõnastikuosa ( u 17 000 sõna), mis sisaldab nii saksa-eesti kui ka eesti-saksa sõnaraamatu. Kogus materjali nii ise kui sai ka korrespondente. Eesti keel kui soome keele õde. Wastne Testament Forseliuse-Hornungi grammatikaga. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der Ehstnischen Sparche" (,,Lisandusi eesti
· Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I köide 1925, II köide 1930, J. V. Veski, III köide Elmar Muuk 1937 · Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat, 1933, 1940. aastani 7 trükki, lisaks 3 trükki peale sõda viis normingulise keele rahvani! · kirjakeele sõnavara, eeskätt normingutele vastav muutmisreeglistik ning olulised ortograafiareeglid · normingulist keelt esitavad keeleõpikud ja keelereeglite drill · Elmar Muuk Lühike eesti keeleõpetus I (1927), 1940. aastani 9 trükki. · olulisim KK muutuvate sõnade tüüpkondadesse jagamise süsteem Mida enne ei olnud: · KK viimine ilukirjandus- ja ajakirjanduskeelde tulevad keeletoimetajad · 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega. · 1929 sünnib uus amet: keeletoimetaja. Keskne morfoloogia korrigeerimine · ilukirjandus pole enam murdetekste (üksikud ja dialoogid) EKSAM: Aaviku ja Veski võrdlus
arutlustes. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega loob sobiva õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja esteetilis-emotsionaalseid väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu. Keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja rühmatöö käigus kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust välja ütlema, kaaslaste ideid tunnustama ja
· sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes; · arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides; · arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik. Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut.
annaabi.ee 
