Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul
isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika. Vennad Grimmid kogusid ka rahva seas ringlevaid muinasjutte, laule ja ütlusi, mis pidid aitama paremini mõista saksa olemust ja vaimu.
isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika. Vennad Grimmid kogusid ka rahva seas ringlevaid muinasjutte, laule ja ütlusi, mis pidid aitama paremini mõista saksa olemust ja vaimu.
piinamistele vastu seista. Paistab, et ka Stolovitsi hämmastas see päris suurel määral. Kuigi marksistlik-leninlik õpetus kuulutati vankumatuks dogmaks, oli ametlikult kaalu ainult neil teoreetikuil, kes olid ühel või teisel põhjusel Stalini soosikud. Vastasel juhul Stalin likvideeris endale ebameeldivad inimesed, näiteks oma filosoofiaõpetajata Jan Steni. Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate
Imavere mõisast tegi ta reisi Hiiumaale, Haapsallu ja Kodaveresse. Seal õppides kujunesid Jakobi lemmikaineteks kreeka ja ladina keel. Erilist mõju avaldas talle Ovidiuse ja Homerose luule. 19.detsembril 1858.aastal anti Jakob Hurdale Tartu gümnaasiumi poolt küpsustunnistus. Hurda püüdlused hariduse alal aga sugugi ammendatud. Juba gümnaasiumipõlves oli noormehel tekkinud kavatsus jätkata õpinguid ülikoolis. Algul soovis Hurt pühenduda gümnaasiumis armsaks saanud keeleteadusele, kuid Dr. Oetteli soovi tähele pannes valis noormees usuteaduse. Filoloogia poleks suutnud talle leiba anda, ent pastoriamet toitis teda ja perekonda korralikult ning võimaldas rohkesti ja mitmekülgselt tegutseda ka filoloogilistel lemmikaladel. 15.detsembril 1858.aastal võttis Jakob Hurt Tartu kreiskohtus tunnistuse, et tegemist on varanduseta isikuga. Luba vanemate loaga ülikooli astuda anti Jakob Hurdale kubermangu koolivalitsuse poolt 10.jaanuaril 1859.aastal. 1859
Ehtsas humanismi vaimus pöördus ta peagi keeleõpingute juurde; õppinud ära mitmed keeled, tegi ta ära grandioosse [suurejoonelise] töö pühakirja tekstide ja ning kirikuisade teoste kriitilise võrdluse, parandamise ja väljaandmise alal. Ta andis uuesti välja ka Uue Testamendi (1516), mis lisaks tema enda tehtud ladinakeelsele tõlkele sisaldas kreekakeelset teksti keeleliste kommentaaridega. Sellega andis ta tõuke hilisemale keeleteadusele, ning kui piiblit rahvuskeeltesse tõlkima hakati, kasutati tema tõlget usinalt. Erasmus nägi sõdades kõigi hädade ja kurja algpõhjust - õitsva roiskumist, terve hukkumist, kindla purunemist, kauni ja kasuliku hävimist. Selle ära hoidmise lahendusena arvas ta olevat "inimlikuks tehtud" ristiuksu, taas ellu äratatud ja omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel
ladina ja inglise keele. Aastal 1819 asus Wiedemann õppima Tallinna Kubermangugümnaasiumisse, mille abituuriumieksamid sooritas ta 1821. Enne Tartusse ülikooli astumist tuli Wiedemannil elamiseks raha teenida, sest isa oli oma vara kaotanud. 16-aastane poiss töötas koduõpetajana parun Taube juures aastani 1823. Järgmisel aasta alguses sai ta ülikooli õigusteadust õppima minna. Õigusteaduskonna ained ei huvitanud Wiedemanni ja ta keskendus hoopis keeleteadusele. 1824. aasta sügisel astus ta nn pedagoogilis-filoloogilisse seminari, mille eesmärgiks oli keskkooliõpetajate ettevalmistamine. Ta oli parimate üliõpilaste seas, õppides kõige rohkem ladina ja kreeka keelt Wiedemann hakkas ka ise õpetama, alustades inglise keelega. 1826 lahkus Wiedemann ülikooli õpilase rollist ja hakkas usuteaduskonnas araabiakeelsete tekstide desifreerimise ja puhtakskirjutamisega tegelema. Ta abiellus Emilie Wilhelminega ja sai temaga kuus last
,,Ma tean, et ma midagi ei tea" · Platon 7 35 filosoofilist dialoogi Platooniline armastus Rajas akadeemia · Aristoteles Oli 20 aastat Platoni akadeemia õpilane Aleksander Suure õpetaja Asutas Ateenas Lykeioni (gümnaasiumi) Pani aluse loogikate, eetikale, keeleteadusele, bioloogiale ja kosmoloogiale Vana-Kreeka tragöödia o Aishylos · Teosed: ,,pärslased", ,,dresteia" · Uuendused: 2 näitlejat · Iseloomulikku: harmoonia stabiilsus, ühiskondlikud huvid o Sophokles · Teosed: ,,kuningas Oidipus", ,,antigone" · Uuendus: näitlejate arv · Iseloomulikku iga tragöödia oli iseseisev tevik. Koori roll väheneb o Euripides · Teosed: ,,kükloop", ,,elektra", ,,hedria"
6) Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal? Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllalt sagedasteks. Üha selgemalt nõuti ühtset Saksa rahuvsriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilsed olud takistasid ühe suure ülemaalise rahuvsliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahuvslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm. 7) Milles väljendus rahvuslus sellistes Saksamaal toimunud liikumistes nagu üliõpilasliikumine ja võimlemisliikumine? Üliõpilased ja ärksamad õppejõud hakkasid organiseeruma isamaalistesse korporatsioonidesse. Jenas asutati esimene korporatsioon 1815. Aastal, nemad võtsid oma lipuvärvideks musta, punase ja kuldkollase, millest sai seejärel saksa rahvusliku liikumise üldine sümbol. 1817. ja 1818
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised
6. Mihkel Veske. (1843-1890) Esimene kõrgharidusega eesti keeletradlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. Oli esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Ta oli esimene, kellel oli lingvistikaharidus. Ta kogus ka murdeid, pidas erinevaid loengusarju. 1872-väitekiri soome-ugri keelte võrdlevast grammatikast, mis sisaldas endas noomenite käänamist läänemeresoome keeltes ja n-käändeid kõigis soome-ugri keeltes. Ta toetus eesti keele uurimisel täielikult ajaloolis-võrdlevale keeleteadusele. Tema arvates tuleb sõnavorme moodustada sõnatüvest ja vaata, kuidas käändelõpud sellele liituvad, mitte tuletada üht vormi teisest. 1879-eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis. See on esimene eesti foneetikaõpik ja esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus. See on tüvest lähtuv grammatikakäsitlus. 1881- avaldas eesti keele õpiku soomlastle. 1885-1886- oli Ungari ülikoolis, võrdles seal eesti ja ungari keelt ning mari ja mordva keelt.
üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise püha olema. Veedadel oli kuus aabitsateadust: grammatika, foneetika, meetrika,etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus. Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada. Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi
foneemist kui langue'i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena. Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures
murdeatlas, mõisteline sõnaraamat. 1944 Rootsi, Uppsalas murde- ja rahvaluulearhiivis, soome-ugri osakonnas. Keelejuhtide võrgustik Rootsi eestlastest. Põhiosa elutööst ilmus Rootsis (väike murdeatlas, mõisteline sõnaraamat, üle 30 artikli jm.) 13. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Tartu Ülikool - II maailmasõja eelne Tartu ülikool oli loonud tugeva aluse eesti keeleteadusele (murdeuurimine, katseline foneetika, vana kirjakeele, sõnavara ajaloo uurimine). Oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine,
küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) autor. Pānini grammatika kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. • Veedade periood – 1300 – 800 eKr
ettekujutus foneemist kui langue'i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena. Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm. Ajaloolisele keeleteadusele mõjus foneemiteooria oluliselt: eraldiseisvate häälikute muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures
sugu(mees-, nais-, kesksugu). Grammatikalised tähendused moodustavad süsteemi. Venelased nt ei saa mittenäha asjade sugu rahvaluules kaseke(naissoost) = noor neiu, sest selles kasekeses ka nii õrnus kui ka naiselikkus. Tamm vs kask - tamm mehelikkus, kask naiselikkus grammatika on tähtsam kui leksikoloogia. Semantika ja grammatika keele redundantsus (keeleliialdus). · Leonhard Bloomfield (1887-1949) Andis Ameerika keeleteadusele ,,meetodi". Ta teadis väga palju keeli, kuid teda huvitasid peale indiaanikeelte ka vaikse ookeani saarte elanike keeled. Ta lõi tagalogi grammatika (filipiinide keel). Ta põhiteos on ,,Language" (1933). Tema keeleanalüüsi metoodika erineb oluliselt Euroopa strukturalismist ( signifikatiivsete opositioonide meetod - maal kaal ), selle jaoks on vaja tunda keelt, muidu ei me ei oska öelda, et maal ja kaal on erinevad objektid.
selgeks. Kõige olulisem on struktuursuse otsimine, lõppeesmärk on avastada mingi reeglistik, algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste olemust ja arengut. Kui see avastatakse saab selgitada kogu kultuuri arengut. Rõhutab,et ainult pole oluline struktuuri selgeks tegemine, vaid ka varjatud struktuuri tähendus tuleb selgeks teha. Kõige kuulsam idee, mille Levi Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Toetudes varajastematele uurijatele (ka keeleteadusele, psühholoogiale). Binaarsed opositsioonid tulevad välja kui uurida Müüdisisest loogikat, nende alusstruktuuri. Selgub, et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Seega kõik nähtused ja tegelased on müütides jaotatud binaarsel põhimõttel. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaalne inimkogemuse korrastamise viis.
põhjust. Esiteks, eesti ühiskond on tänu oma väiksusele väga hea lingvistiline polügoon, mis lubaks uurida suhteliselt palju suuremat osa ühiskonnast kui on olnud võimalik suurtes kultuurides. Teiseks, eesti ühiskonnas praegu väga kiiresti rida muutusi, mis mujal võtsid aega kordi enam ja lõppesid paljuski enne sotsiolingvistikat. Kolmandaks, maailm muutub praegu väga kiiresti ja see vajab uurimist. Kolmandaks, need uurimused ei ole olulised ainult keeleteadusele vaid ka eesti ühiskonna analüüsiks. Me saaksime leida vastused nt küsimustele: - kuidas kujunevad inimeste sotsiaalse ja ametialase karjääri võimalused olenevalt sellest, millised keelelised valikud nad enda jaoks teevad (nt kui nad hakkavad nt ignoreerima normikeelt või vastupidi, suhestavad ennast eeskätt sellega); - kuidas hakkab uues keelelises olukorras käituma ajakirjandus. Juba praegu on nt lehtede
tähendusena, sõnadena, fraasidena, lausetena jne. (5) generatiivne ehk produktiivne; Keelelise struktuuri raames lubab keel tema kasutajal tekitada uudseid väljendusi. (6) dünaamiline. Keel areneb ehk evolutsioneerub pidevalt nii sõnavara, häälduse kui struktuuri mõttes. Keele psühholoogilist uurimist nimetatakse psühholingvistikaks, mis toetub (a) lingvistikale ehk keeleteadusele, (b) neurolingvistikale ehk keele ja aju seoste uurimisele ning (c) sotsiolingvistikale ehk sotsiaalse käitumise ja keele seoste uurimisele. Keelel on kaks olulisemat aspekti retseptiivne ja ekspressiivne. Keele retseptiivne aspekt seisneb keelelise informatsiooni vastuvõtmises ja sellega edastatud sõnumi dekodeerimises ning keele ekspressiivne aspekt seisneb sõnumi kodeerimises ja selle informatsiooni väljendamises ehk
annaabi.ee 
