lk. 12- 55 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. * 3 kultuuri: vaimulik kultuur, * kirjakultuuri tekke (müüdid kirjutatakse rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid
Ehk õnnestub mul temalt siidi kaubelda, ja oma kallile kaasale koju viia? Lähen küsin, ehk on ta mulle nõus müüma. Läkski õnneks, sain päris hea tüki siidi. Marié kindlasti tõõmustab selle üle. Pean leidma nüüd ruttu mõne hea turupaiga, kus kiiresti oma kauba maha saaksin parseldada. Senikaua kui kapten ning laevatöölised teiste kaupa maha laadivad, lähen otsin turuplatsi. Kuid seekord oli õnn minu õuel, siinsamas lähedal oligi hea kauplemiskoht ning nii kui kauba kohale sain viidud, kohe oli ta ka müüdud. Loen raha üle. Seekord on mul väga hästi läinud, üks parimaid saake üle aegade! Selle suure kuid tulusa toimetamise peale on kõht taaskord tühjaks läinud. Kuna seal einestuspaigas kus hommikupoolikul käisin, oli väga hea söök, lähen sinna tagasi. Laua taha istudes näen oma tuttavat sõpra ning kaupmeest. Sain temaga tuttavaks tänu Hansa liidule. Ta kutsub mind õhtul sauna
Siin on palju rahvast ning uksest sisse astudes kutsutaks mind kohe teiste kaupmeeste juurde lauda. Pakutakse õlu ja veini ning viisakusest võtan loomulikult vastu. Sööme ja jooma seal rahulikult ning siis liiguvad kõik omas suunas edasi. Mina sean oma sammud jälle sadama poole. Kapten on selle aja peale juba kauba maha laadinud ning ootab mind. Arutleme veidikene, kus seda kaupa kõige parem maha müüa oleks ning selgub, et lähedal on praegu suhteliselt atraktiivne kauplemiskoht. Saadan siis oma selle asja uurima ning natukese aja pärast tuleb poiss tagasi rõõmustava uudisega. Leidis meile kauplemiskoha ning kauba saaks seal kohe maha müüa. Liigume siis kaubaga sinna ning saame oma väikesest kaubakogusest suhteliselt kiiresti lahti. Kui kaup müüdud on arutleme, mida edasi teha. Kuna kõik kaup sai nii kiiresti müüdud, siis otsustasime juba täna koju tagasi sõitma hakata
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni
raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri ASUKOHT- veekogud, kauplemiskoht, põllumaa, kaubateed KULTUUR- abielu, pidustused, raha, paastumine, kirjandus, näitemängud, traditsioonid VÄLISILME-kitsad tänavad, piiratud müüridega, rohkem ja vähem kindlustatud majad, vaesemad asusid eeslinnades PAHED- prostitutsioon ÕIGUSED- rahamajandus, kohtumõistmine, vabadus,sedaused ÜLIKOOL-tekkisid itaalias, arenesid linnakoolidest
sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tallinn-Reval, Tartu-Dorpat, Viljandi-Fellin, Pärnu-Pernau, Haapsalu-Hapsal, Paide- Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide seminari, mille eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate. Pühajõe mäss 1642. a
maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega. Relvad ja kilbid on rohkete kaunistustega(ülikutel kul ja hõ olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega
maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega. Relvad ja kilbid on rohkete kaunistustega(ülikutel kul ja hõ olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega
Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratavate ja mahavõetavate purjede ja aerude abil,tolleaja tehnika ime,maismaal sai neid ka kätel tassida.kultuur: säilinud on ehted,kontakt Vahemeremaadega(ehted), relvad ja kilbid rohkete kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust
Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused, palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde. Kauplemiskohad ja linnad: Loode-Euroopa naaberrahvastega pidasid skandinaavlased juba kaubavahetust. Hedeby linn Jüütimaal kerkiski paika, kust pääses hästi nii Lääne- kui põhjamerele. Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid, mis hakkasid varustama kohalikku turgu ning tootma või töötlema kaupa müügiks. Kauplemiskohast kujunes linn. Tavaliselt rajati turupaigad mere või merega ühenduses oleva kiirtee äärde. Kõige hinnalisem kaup oli nahk. Viikingite kodu: Viikingid ei olnud suuremad ehitusmeistrid. Paikkonniti majade kuju erines. Ehitati kohalikust ehitusmaterjalist
Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda(jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast) Pilet 8 1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha määras soodne kauplemiskoht(teke jõesuudmetesse ja sadamatesse).Linnades vähe elanikke võrreldes tänapäevaga.Valitsusviis-Linn moodustas omavalitsuse, eesotsas linnanõukoguga(enamasti rikkad kaupmehed), linnaelanikud tsunftides ja gildides. 2.Keiser justinianus(537-565)-viis oma laevastiku vastupealetungile ja vallutas tagasi Itaalia, Lõuna Hispaania ja Põhja-Aafrika.Riik oli vägevuse tipul.Sõjad kurnasid riiki, maksud tõusid, rahva ülestõusud sagenesid(nt Nika), Justinianuse edu ajutine. Pilet 9 1
XII.saj.-linnade teke,kaubanduse areng,Maaisand huvitus raharendist(talup.said ise oma tooteid müüa,end vabaks osta)sest siis ei pidanud ta ise toodanguid turustama ja rikastus selle arvelt. 2.XIIIsaj lõpuks linnadest käsitöö-,kaubanduskeskused. Linnakeskused-Rooma,Marseilles,Veneetsia,Toscana,Lombardia(<-Euroopa viljakamaid,rahvarohkemaid tasandikke,XIVsaj linnriik)Pariis,Flandria(- rahvarohke,põllumajanduslik ala)Linna asukoht(soodne kauplemiskoht)-jõesuudme,silla,sadama juures.Linn-omavalitsuslik kogukond,eesotsas linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e.patriitsid.Gildid,tsunftid-ühing,mis kontrollisid tootmist,määrasid hindu,pidasid pidusööminguid.Skraa-põhikiri.Linnaõigus-senjöör määras.Senjöörist sõltumatuks saidSveits,Flandria linnad.Kaubalinnad-Veneetsia,Genua,Flandria linnad.Hansa liit-kaubalinnade liit XII saj-il,keskuseks Lübeck,kokkutulekuteks hansapäevad. 3
Tallinna kaubanduslikul, majanduslikul ja sõjanduslikul arenemisel tekkis vajadus püsiva tööjõu järele ja nii ilmusid linna esimesed maarahvast püsielanikud. Maarahvast linnaelanikkonna tegevusalad: Püsiva turu olemasolu Tallinnas on dokumentaalselt kinnitatud XIV sajandi alguse ürikutes, kuid on teada, et tegutsemisaja algperioodil ei pidanud Tallinna raad kirjalikku arvestust. Keskajal oli suuline traditsioon isegi tähtsam kui kirjalik. Seega võis kauplemiskoht olla siin Risto Sulu juba varem. Turu olemasolu tähendas, et kauplemisel pidid täidetud olema teatud ametikohad, mida on hilisema Olevi gildi skraa alusel seotud maarahva tegevusaladega Tallinnas. Oleviste gild oli alguses Tallinna eestlastest ja mittesakslastest kodanikke koondav vaimulik vennaskond, mis hiljem muutus lihtsamate käsitööaladega tegelenud käsitööliste kutseühinguks
Nad on kõige vanemad allikad Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta.neist ilmub tihe seos kesk euroopa germaanlaste traditsioonidega. Pilet nr. 8 a) Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus ja käsitöö Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt ühiskonna üldilmet ja pani aluse kapitalistlikule majandamisviisile*Linnad asusid peamiselt Vahemere ääres*Linnad olid piirkonna käsitöö ja kaubanduskeskused Soodne kauplemiskoht (jõesuudmes, silla või koolmekohas, soodne sadamakoht) Näiteks Pariis tekkis Seine´i jõe koolmekohta, mille ümber oli arenenud põllumajnduspiirkond.Linna valitses RAAD eesotsas bürgermeistriga.Linnakohus.Kaitsevägi.Müntide vermimise õigus Enesemaksustamise õigus Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam
esimesele sõjaretkele. Oma teisel käigul Liivimaale asutas Albert Väina jõe suudmesse Riia linna. Henriku järgi näitasid piiskopile soodsa asukoha kätte kohalikud liivlased. Riiast kujunes kiiresti misjoni keskus ja piirkonna olulisim sadamalinn. Selleks lasi Albert kaupmeestele keelata ka kauplemise teistes sadamates, eriti semgalite sadamas, mis ilmselt oli seni olnud saksa kaupmeeste olulisim kauplemiskoht Liivimaal. Võimalik, et semgalite sadam asus hilisema Liibavi (Liepaja) piirkonnas. Läänemere idakalda kaubanduse kiire koondumine Riiga tegi muret seni Väinat kontrollinud Polotski vürstile, kes korraldas järgnevatel aastatel mitu rünnakut ristisõdijate linnuste vastu, jõudes nii Üksküla kui ka Holmi (Salaspilsi) alla, ent Riiani ei jõudnud tema väed kunagi. Riiast sai piiskopi residents ning toomkiriku asukoht
Linnad valitsemine ja majandus 1. Linnaelu areng a. Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: · Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. · Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. · Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. · Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. b. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: · Jõesuue, sild või sadam. · Kaubateede sõlmpunkt. · Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. c. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: · Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. · Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. · Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. · Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni.
*Sõditi, kaubeldi ja rüüstati võrdselt. Tase oli võrdne. Käis tihe kaubavahetus. *Suhteid teravdas idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. *Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. 4) Suhted viikingitega: *Aktiivselt kaubeldi. Väga populaarne kauplemiskoht oli Ojamaa. *Vastastikku sõditi. *Pärast skandinaavlaste ristiusustamist lõpetasid viikingit oma sõjaretked Eestisse ära. *Ei ole teada, kas Eestis toimus hulle taplemisi või võitlusi, sest andmed puuduvad, kuid Eestis toimunud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja hiljaaegu avastatud Salme laevamatus. *Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia-kaubanduse ning Vana-Vene riigi sünniga. 7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja
Turku, Viburi, Porvo, Naantali, Rauba, Ulvila. Oluline: sood, vein, maitseained, vill, kala, nahk. Tasapisi hakkab tekkima nahk ja puit. Varajase keskaja ühiskond.: Seisuste ühiskond. Talupojad pidid kirikuid ehitama ja makse maksma. Turku, Hämeenlinna ja Viipuri kolm keskust. Vaimulikud ja aadelkond. Paljud aadlikud olid rootslased, hiljem ka sakslasi ja taanlasi. Oli ka kohalikke. Vaimulikud algusest peale kohalikud. 1200-1300 asustati turku Soome vanim linn. Kauplemiskoht, sinna käisid saksa kaupmehed. Olid kirikukihelkonnad. Feodalism Soome ei jõudnud. Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola. 14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine. Savolased tegelesid alepõllundusega. Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda. 14. Soome 15-16. saj. algul
väärtpaberis positsioone. Juhul, kui börsi liige pöördub turutegija poole sooviga osta või müüa väärtpabereid, on turutegija kohustatud teostama tehingu tema poolt börsi kauplemissüsteemis näidatud parima hinnaga või sellest parema hinnaga ning kauplemissüsteemis näidatud koguses. Võrdse hinnaga tehingukorraldused kuuluvad täitmisele järjekorras, milles need laekusid börsi liikmele. 2. Tellimusraamatul põhinev oksjoniturg (order-driven market). On olemas keskne kauplemiskoht ja toimub hindade üle läbirääkimine. Turu põhialuseks on suurima käibe põhimõte. Erinevalt turutegija mudelist, kus hinnad määratakse läbi elektroonilise süsteemi, kuhu diilerid esitavad noteeringuid, toimub oksjoniturul hinnakujundus läbi tellimuste, mida esitavad kliendid (st kõigi nõutav ja pakutav kogus on teada). 117. Mis on IPO (tooge näiteid Eestist)? Väärtpaberituru börsi seisukohast võib jagada kaheks: esmane turg (IPO) ja järelturg.
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad – valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Seda kutsutakse ,,Zhucha" Pinyinis ning ,,pärliteeks" Hiinas. Püssirohu rohelist teed kutsutakse nii sellepärast et see on veeretatud väikesteks pallikesteks, mis meenutavad püssirohuteri. See on Hiina põhiline eksporditud roheline tee, mille peamine tootmisala on Zhejiangi provints. Nõelapea püssirohu rohelist teed toodetakse Pinshuis Shaoxingi linnas, Zhejiangi provintsis. Nõelapea vihjab Pinsui linnale). Nagu ajalooürikud väidavad, oli Pinsui suurim püssirohutee kauplemiskoht ja turuplats, nii et Zhejiangi roheline tee tunneb uhkust nõelapea tee üle. Chun Mee, ,,Kulmutee" Kulmutee on kõige populaarsem Hiina roheline tee. See on hea kujuga, õrn, kõverad lehed annavad täidlase maitsega, magusa lahuse. Chun Mee tähendab tõlkes kulme ja kirjeldab lehtede kuju. Sel erisordi kulmukujulisel teel on kergelt ploome meenutav magus lõhn. Chun Mee lehed on suurte oskustega käsitsi rulli keeratud. Chun Mee teed on tuntud oma ploomilaadse magususe ja sulavuse poolest
annaabi.ee 
