mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty.blogspot.com/p/mountain.html image=145193&lg=ee Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja, kakaod, pipart, kardemoni ja kaneeli Peetakse veiseid, pühvleid. Kala püütakse aastas umbes 140 tuhat tonni toodetakse tsementi, paberit, riiet,kaevandatakse grafiiti, vääris-ja poolvääriskive Kõige suuremat tulu annab tee Kasutatud materjalid http://www.wris.ee/reisikataloog/?id=1&catalog=coun http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/kultuur/40-aasta http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sri https://www.google.ee/search?q=Sri+lanka&espv=21 http://et
rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Geograafilise asendi tõttu püütakse rohkesti kala. Toiduainete valik on lai ning tänu sellele toiduvalmistamise võimalused avarad. Kõige kuulsamad on Taani võileivad - rohke, äärmiselt mitmekesise kattega Taani perenaine valmistab sooja toitu tavaliselt ainult üks kord päevas - pärastlõunal
Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsa loodusvöötmele http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja, kakaod, pipart, kardemoni ja kaneeli Peetakse veiseid, pühvleid Kala püütakse aastas umbes 140 tuhat tonni toodetakse tsementi, paberit, riiet,kaevandatakse grafiiti, vääris-ja poolvääriskive Kõige suuremat tulu annab tee Reisimine Sri Lankale Sri Lankale võib minna igal ajal, sest aasta- ringselt on seal soe ja ilus Kogu riiki ei jõua ühekorraga läbi käia Tallinast Sri Lankale saab 3 ümberistumisega Lend kestab umbes 16-47 tundi http://www
Suvel ja talvel on põhitoitudeks riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased, nad ei söö isegi sibulat ja küüslauku, tomatitest ja peedist keelduvad punase värvi tõttu, sest ka veri on punast värvi. Taimetoitlaste põhitoiduks on paprika, viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis, levinud on ka riisijahust pannkoogid ja riisiklimbid. Armastatuim roog hindudel on kaun- ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli. Köögivilja-, kaunvilja-, lambaliha-, linnu- ja kalaroogi serveeritakse mitmesuguste maitseainetega. Tähtis on hindude toidulaual ka puuviljadel, kõrvitsalistel. Juuakse sidrunimahla ja vee jooki nimega nimbu pants-, mangomahla. Lõuna ajal ei ole kombeks juua õlut, veini ja teisi alkoholseid jooke. Tavaliselt pakutakse lõunasöögi järele vett, harvemini teed või kohvi. Koostas: Remi Volens KP2-10
talvel.taimetoitlaste põhitoiduaineks on paprika, viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis. Levinud on ka riisijahust pannkoogid-dosu`d ja riisiklimbid-idli´d. Kaun- ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli. Köögivilja-, kaunvilja-, katuli-, lambaliha-, linnu- ja kalaroogi serveeritakse reeglina mitmesuguste maitseainetega. Puuviljad, kõrvitsad. Joogiks kasutatakse sidrunimahla ja vee jooki nimega- nimbu pantš- mangomahla. Tavaliselt pakutakse lõunasöögi järel vett, harvemini teed või kohvi.
(Kogu seltskond trampis pillijorina saatel ja kadri ema pöördus habemes mehe poole) Kadri ema: Ütle, isa, kes sa oled ja mis teil asja. Habemes mees:Kes ma olen ja mis meil asja? (Vastas sügaval häälel) Siin on mu pass ja kiri tal peal, selge kui seisnud kaljapära.(Ta tõmbas vöö vahelt tallekese naha, silus sõrmedega villa,luges villast) Süld vorsti, küünae käkki, kaks asssinat hapukapsaid, tapetud siga, lahitud lammas, tegu haput leiba, kaks tegu kakuleiba, kültu kaunvilja, tünder türgi ube, ankur õlut, vaat viina, pulk meie pool ja kakskümmend silmavalgust- see on minu pass. Eks ole tõsi? Kadrisandid: Tõsi, tõsi! (Hüüdsid kadrisandid kooris ja liigutasid taktis jalgu) Üühätüühät- küühät-küühät! (ning pill ajas pikka toru) Kadri isa: Ega ma asjata tulnud.Asi mul oli ja tähtis asi. Oleksin tulnud juba märdi ajal aga õnnestus juhtus. Kukkusin puuhobuse seljast, lõin lepakännu otsas istumise neljaks, lõhki nagu
paremas söömise ajal. Mõlemad käed peavad olema nähtavad, kui süüa. Hoia oma randmed lauaserval. Proovige kõike. Ärge sööma hakake ennem kuni öeldakse toostiga "Skol" Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Toite maitsestatakse väga hoolikalt, kuigi mahedalt. Sibulate asemel tarvitatakse sageli porrulauku, lihatoitudele lisatakse maitserohelist ning tavalistele vürtsidele ananassi, õunu ja juustu. Õlu on Taanile väga tähtis. Aastas eksporditakse umbes 250 miljonit liitrit Taani õlut. Tuntuimad õllesordid on Carlsberg ja Tuborg, kuid peale nende on veel palju kohalikke pruulikodasid. Geograafilise asendi tõttu püütakse rohkesti kala.
Värsket kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulitega või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari, millest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Liha söödi varasemal ajal harva, peaasjalikult sügisel ja talvel. Peamiselt söödi sealiha, aga ka teiste koduloomade ja -lindude liha. Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögiviljatoitudele. Seda söödi värskelt, soolatult, suitsutatult, talvel liha ka külmutati. Toiduks kasutati kogu loom. Rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest suppi, seajalad soolati. Peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest ka sülti. Verest tehti harilikult käkki ja verileiba. Valmistati niinimetatud valgeid (ilma vereta) vorste, verivorste.
1 portsjon on 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju. Puuviljades on rohkesti vitamiine ja need on ka puuviljasuhkru allikad. Värsked puuviljad annavad vähem energiat kui kuivatatud, sellepärast on nende soovitatavad kogused suuremad. Köögiviljad ja kaunviljad 35 portsjonit päevas 1 portsjon on 100 g köögivilju toorena või keedetult või 200 g köögiviljamahla või 30 g kuivatatud kaunvilja. Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid nendest saab organism mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine ning rohkesti kiudaineid. Seetõttu sobivad köögiviljad iga toidukorra juurde. III põhikorrus Piim ja piimatooted 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefirit, ½ klaasi täispiima, 50 g 10% kohvikoort või 100 g lahjat kohupiima või 50 g magusat kohupiimakreemi või 50 g piimajäätist või 20 g juustu.
Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige rohkem Saaremaal ja sigu kõige rohkem Viljandimaal. Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. Statistikaameti andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2009. aastal 566,7 tuh ha. Teravilja kasvatati 55,8% kasvupinnal, söödakultuure 26,6%, tehnilisi kultuure 14,6% ja kartulit, köögivilja ning kaunvilja kokku 3,0% kasvupinnal. 2009. a oli Maamajanduse infokeskuse andmetel oli põllumajandustootjal keskmiselt 126,6 ha põllumajanduslikku maad (sellest 59% renditud). Põllumajandustootmises kasutatavast tööjõust moodustas 52% omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat. Põllukultuuride kasvupinnast moodustas suurima osa 2010. aastal jätkuvalt teraviljakasvatus
20% rasvasisaldusega juustu. Väldi täispiima, koort, vahukoort, kõrge rasvasisaldusega juustu, jogurtit ja jäätist. Söö munavalget, väldi munakollast üle kolme korra nädalas. Rasva ja õli tarbi päevas 6-8 tl. Eelista taimeõlisid, nagu oliiviõli, teraviljaõli jne. Väldi võid, kookospähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt. Leiva ja teraviljatoodetel eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja
......................................... 6 .......................................... .......................................... .......................................... .......................................... PÄHKLID, SEEMNED Pähklid Sarapuupähkel- eristatakse metsikult kasvavat vilja ja kultiveeritud vormi Hiina pähkel- arahhiis- on troopilise kaunvilja põõsa maaalune vili. Vili kujutab endast korrapäratu kujuga kauna, mille sees on üks, sagedamini ka kaks tuuma. Pistaatsia pähkel- helekollase värvuse, ovaalse kuju ja väga tugeva kahest poolest koosneva koorega, mis täisküpsel pähklil õmbluse kohalt iseenesest lõhki pakatab. Parapähkel ehk Brasiilia pähkel- tugevaseinalise viljakapsli läbimõõt on 30 cm ja vili kaalub 2-3 kg. Kasvab Brasiilias. Kapsli sees on tihedalt ja korrapäraselt pakitud 15-25 apelsinilõigu
energiahulk, peab sööma väga suure koguse toitu, mis koormab liigselt seedekulglat. Rasket kehalist tööd tegeval veganil võib tekkida tõsiseid raskusi vajaliku toiduenergia saamisega. Suurema toiduenergia vajaduse puhul on mõttekas lülitada toidusedelisse rohkem seemneid ja pähkleid ning taimeõli. Veganluse puhul tekib suure tõenäosusega raskusi mitte niivõrd valkude koguse kui asendamatute aminohapete kättesaamisel. Selle vältimiseks tuleks menüüsse lisada kaunvilja. Kaunviljad sisaldavad lektiine, mis võivad kutsuda esile iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, kui neid ei ole piisavalt töödeldud või tarvitatakse toorelt. Kuivatatud oad ja herned tuleb ööpäev leotada ja keeta kuni pehmenemiseni. Soovitatav on rikastada menüüd ka idanditega. Asendamata aminohapete vaegust suurendab asjaolu, et taimset päritolu toitudes on valgud valdavalt seotud kiudainetega ja seetõttu seedeensüümidele raskemini kättesaadavad
Paljud hindud on rangelt taimetoitlased. Nad ei söö ka sibulat ja küüslauku. Tomatitest ja peedist keelduvad nad punase värvuse tõttu, sest ka veri on punast värvi. Taimetoitlaste põhitoiduks on paprika, viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis. Levinud on ka riisijahust pannkoogid dosud ja riisiklimbid idlid. Armastatuim roog on hindudel kaun- ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli. Köögivilja-, kaunvilja-, kartuli-, lambaliha-, linnu- ja kalaroogi serveeritakse reeglina mitmesuguste maitseainetega. Tähtis osa hindude toidulaual on ka puuviljadel, kõrvitsalistel. Joogiks kasutatakse sidrunimahla ja vee jooki nimbu pants - , mangomahla. Lõuna ajal ei ole kombeks juua õlut, veini ja teisi alkohoolseid jooke. Tavaliselt pakutakse lõunasöögi järel vett, harvemini teed või kohvi. Hinduismi kultus
Soome-ugri rahvaste seas on kama tuntud erinevate nimetuste all juba ammusest ajast. Tuntum neist on vast soomlaste talkkuna, Leedus nimetatakse seda maltiniaiks, Ida- Poolas ja Põhja-Venemaal toloknoks. Eestipäraselt on kama kirja pandud juba 18. sajandi alguses eesti-saksa sõnaraamatus ja see tähendas «keedetud kaertest jahu». Algselt kasutati kama tehes põhiliselt otra, hiljem hakati kasutama ka kaera. Tänapäeval tuntud segakama, mis sisaldab ka kaunvilja, sai alguse Mulgimaalt ja levis üle Eesti. Kamajahu valmistati kodus nagu muudki jahu, tavaliselt kevadel pärast seemnevilja külvi allesjäänud viljast. Hoolas perenaine tegi alati lisaks jahule ka paar vakka kama. Esmalt valati vilja peale niipalju vett, et terad oleksid kaetud ja keedeti paar tundi, kuni tera hakkas pehmeks minema. Siis kallati terad puhtaks pühitud ahjupõrandale kuivama, ahjusuu pidi samal ajal lahti olema, et liigne aur välja läheks.
Meditsiinilised rasv- ja suhkurtõve korral Usundilised budistide hulgas Hügieenilised lihaga levivad haigused, arvamus, et liha muudab inimese vägivaldseks ja kurjaks Eetilised loomi toiduks tappa on patt Nüüdisaegne elustiil moodne ja atraktiivne Taimetoitluse tüübid Vegetaarlus (range taimetoit) o Süüakse teravilja, puuvilja, aedvilja, kaunvilja, pähkleid, seemneid, seened, soja, õli o Ei sööda mune, piima, liha Pollovegetaarlus söövad taimset toitu ja linnuliha Fruitariaanid söövad ainult värskeid ja kuivatatud puuvilju, pähkleid, mett, oliiviõli. Toorataimetoitlus o Süüakse kuumtöötlemata teravilja, aedvilja, juurvilja, puuvilja, seemneid, seeni, õli. o Toiduvalmistamisel kasutatakse idandamist, purustamist, peenendamist, leotamist,
1 KOKKU TULU ha-lt kr/ha kulud Joonis.4.Tootmise tasuvus 6. Teraviljakuivati vajadus. Viljakuivatite vajadus sõltub talus, osaühingus vms. kasvatatavast viljakogusest, viljaliikide ja sortide struktuurist (need valmivad eri aegadel so.saab moodustada nn.koristuskonveieri), kaunvilja, rüpsiseemne ja seemnevilja ning õlleodra askaalust (viimaseid tuleb kuivatada madalama kuivtaustemperatuuriga kui sööda-ja toiduvilja ,mistõttu kuivati tootlikkus on ka vastavalt väiksem) Tsüklilise kuivatus tehnoloogiaga viljakuivatite vajalik maht Vk talus jms.on arvutatav järgmise valemi abil: 10 Gnv k k (w w ) Vk =------------------------------------- g k k Tk(100-w )
alla 20% rasvasisaldusega juustu. Väldi täispiima, koort, vahukoort, kõrge rasvasisaldusega juustu, jogurtit ja jäätist. Söö munavalget, väldi munakollast üle kolme korra nädalas. Rasva ja õli tarbi päevas 6-8 tl. Eelista taimeõlisid, nagu oliiviõli, teraviljaõli jne. Väldi võid, kookospähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt. Leiva ja teraviljatoodetest eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired
vere vedelamana. Soovitatakse süüa koos teiste aedviljadega. Punapeedil on hea toime immuunsüsteemile ja see langetab vererõhku. Mahl aitab lõhustada rasvarakke. Punapeedil on hea toime köha ja nohu vastu. Redis puhastab suuõõnt, kõri ja nina. Sageli süües aitab vältida külmetushaigusi ja toimib väsimuse vastu, hea toime südamele ja närvidele. USA teadlased soovitavad: kaunvilja söömine toimib hästi rasva põletamisele pähklid väikeses mahus langetavad meie söögiisu mustikad, sõstrad, vaarikad, murakad teevad meid saledamaks, pärsivad söögiisu ja toimivad ülekaalu vastu hea toime on ka viiel redisel päevas kurgid teevad meid saledaks, igal nädalal süüa ühe päeva jooksul vaid kurke vedelikku juua iga tunni järel – üks klaas koos vähese sidrunimahlaga, nii langeb
Söödapeet, -kaalikas 0,10 7 0,2 0,4 0,5 70 Poolsuhkrupeet 0,18 7 0,3 0,5 0 41 Oder 1,14 75 0,6 3,4 0 66 Kaer 1,00 82 1,0 3,3 0 82 Söödahernes 1,24 197 1,6 4,3 1 160 Segavili: 25 % kaunvilja 1,10 111 1,2 3,5 0 103 50 % kaunvilja 1,14 140 1,3 3,8 0 122 Nisukliid 0,77 110 1,2 8,6 3 143 Sojasrott 1,13 387 2,3 6,1 0 342 Rapsikook 1,06 272 6,1 9,9 0 291 Tabel 2. Lehma söödaratsioon, milles jõusöödaks on ainuüksi odrajahu
o Küllastamata taimeõlisid Oliiviõli Teraviljaõli o Tarbi 6 8 teelusikat päevas · VÄLDI o Pekki o Margariini o Kookospähkliõli o Palmiõli o võid Teraviljatooted ja rasvasisaldus · EELISTA o Täisteraleiba o Rukkileiba o Riisitooteid o Teraviljaputru o Spagette o Makaraone o Kuivatatud kaunvilja o Ube, herneid · VÄLDI o Magusaid saiakesi o Võikeeksi o Torti o Pähkleid o kartulikrõpse "Vähem rasvast liha ja vorsti, rohkem kartulit ja leiba" · Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama vähe rasva ja olema süsivesikurikas o Teraviljatooted (nuudel, riis, helbed, leib) o Kartul o Köögivili o Puuvili
mineraalväetistega on lubatud anda kuni 100 kg lämmastikku. Haritava maa hulka ei loeta looduslikke rohumaid. Viljavaheldusplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid: põllumaal, kus järgitakse viljavaheldust, kasvatatakse igal aastal vähemalt 15%-l liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasutada ka allakülvina. Samal põllul ei tohi kasvatada kolm aastat järjest teravilja ja sama liiki teravilja. Kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuriks. Köögivilja külvikorrad Vastavalt sellele kui suur on toitainete tarbimine saame külvikorrad köögiviljade puhul paika panna. Liiga intensiivsel kasutamisel hakkavad levima taimehaigused ja kahjurid (eriti lillkapsas), allelopaatiline mõju. Sibula mahapanemisel oleks vaheaeg paar-kolm aastat. Porru, peasalat, lehtsalat, redis taluvad küllalt hästi taaskülvi
Sammasjuur tungib väga sügavale mulda. Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamisvõime. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes
sulgjate puhul oluline pole.Sammasjuur tungib väga sügavale mulda. Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamisvõime. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes
Kõige rohkem kasutati toiduks räime. Värsket kala said enam süüa ranna-aladel elavad pered. Sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja soolatud kala. Kalu keedeti ja küpsetati. Neid söödi enamasti koos kartulite või leivaga. Hinnatud oli ka kalamari. Sellest keedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Liha söödi harva – peamiselt sügisel ja talvel. Peamiseks oli sealiha, aga ka teiste koduloomade ja -lindude liha. Liha söödi lisandina teravilja-, kaunvilja- ja köögivilatoitude juurde. Liha kasutati värskelt, soolatult, suitsetatult, külmutatult (talvel). Toiduks kasutati ära kõik looma osad: rupskitest keedeti rupskisuppi, magu täideti, soolikatest tehti vorsti, neerudest tehti suppi, peadest ja jalgadest tehti suppi, sea- ja vasikapeast, -jalgadest ja -kootidest tehti sülti,
suvel kui talvel riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased. Nad ei söö ka sibulat ja küüslauku. Tomatitest ja peedist keelduvad nad punase värvuse tõttu, sest ka veri on punast värvi. Taimetoitlaste põhitoiduks on paprika, viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis. Levinud on ka riisijahust pannkoogid dosud ja riisiklimbid idlid. Armastatuim roog on hindudel kaun ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli. Köögivilja, kaunvilja, kartuli, lambaliha, linnu ja kalaroogi serveeritakse reeglina mitmesuguste maitseainetega. Tähtis osa hindude toidulaual on ka puuviljadel, kõrvitsalistel. Joogiks kasutatakse sidrunimahla ja vee jooki nimbu pants , mangomahla. Lõuna ajal ei ole kombeks juua õlut, veini ja teisi alkohoolseid jooke. Tavaliselt pakutakse lõunasöögi järel vett, harvemini teed või kohvi. Budism Budistid mungad väldivad igasugust liha.
annaabi.ee 
