Pluuto Koostas: Ats Nõlvak Pluuto · Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluuto suurus ja kaugus ·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal Ta jääb suuruselt alla isegi kõigist ...
1.Tähti iseloomustavad suurused Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida tähed nõrgem inimese silm võib eristada Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klas...
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil ...
GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmä...
Teodoliitkäigu tasandamiseks kasutame programmi Adjust võimalust Least Squares Adjustment of Plane Surveys. Selle jaoks peame esmalt looma lähteandmetest sisendfaili. Faili esimesele reale tuleb kirjutada selgitav tekst (nt töö pealkiri), järgnevale reale tuleb kirjutada joonte, nurkade, direktsiooninurkade, lähtepunktide ning kõigi jaamade arv. Kolmandast reast alates lähtepunktide koordinaadid. Read 5-6 on tundmatud punktid koos ligikaudsete koordinaatidega. Järgnevalt mõõdetud kaugused ja mõõdetud nurgad koos standardhälvetega. Fail on toodud järgnevalt. IT6 34024 X 454.206864 628.921272 A 598.712544 337.456272 B 850.989408 681.173136 C 1140.006864 312.962544 A B 426.360336 0.006096 B C 468.08136 0.0064008 C A 541.852104 0.0067056 X A B 62 38 55,4 5,6 B A C 56 18 41,9 5,3 C B A 74 24 19,2 5,4 A C B 49 16 55,9 5,3 Joonis 1. Kinnine teodoliitkäik Tasanduse tulemusena saame tundmatute punktide B ja C tasandatud koordinaadid koos täpsushinnangutega
Instrumendi Jaama nr. Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist Punktide Kõrguskasv kõrguskasv mm-des m-des
Minimum Curvature, Local Polynomial ja Triangulation With Linear Interpolation. 1) Kõigepealt koostame lähteandmete (Joonis 1) põhjal variogrammi (GridVariogramNew variogram). Variogrammi loomisel tuleb programmile ära näidata, millises tulbas asuvad X, Y koordinaadid ning absoluutkõrused. Tulemuseks saame variogrammi, mis on toodud järgneval joonisel (Joonis 2). Graafiku x- teljel on võrgu punktide vahelised kaugused ning y- teljel korrelatsiooni sammu väärtus. Joonis 1. Lähteandmed tabelvaates Joonis 2. Variogramm Järgnevalt loome Kriging meetodil lähteandmete põhjal võrgustiku. Selleks valime lähteandmete tabelvaates olles GridData. Seejärel sisestame võrgustiku mõõtmed (Joonis 3). Joonis 3. Võrgustiku parameetrite määramine Tulemuseks saame kontuurjoonise, millele võtame alla Eesti kaardi (MapAddContour layer)
..................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m r = 2*(2,3*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,1679 m c) D = 0,115 mm = 1,15*10-4 m r = 2*(1,15*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0420 m 2. Arvutasime kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist erinevate ekraani kauguste ja pilu laiuste korral. Kasutades valemeid u = *(D / )*sin => = arcsin [u / *(D / )] x / L = tan => x = L*tan saame, et x1 = L*tan[arcsin ( / D)] x2 = L*tan[arcsin (2* / D)] a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m L1 = 0,5 m L2 = 1,0 m L1 = 1,0 m L2 = 1,3 m x1 = 2,3 mm x1 = 4,7 mm x1 = 2,7 mm x1 = 3,6 mm
Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused vahe- kaugused (m) tagumiselt eesmiselt ± mm ± punktidelt I RP1 1630 + 417 + 1424 + 415 + 1 1213
3 25,909 2 0,072 2,14 cm 4 26,167 3 2c 5 26,665 4 6 25,618 5 Punktiirjoontega p 4a 26,443 6 arvutatakse horiso 4b 26,743 7 kaugused punktid 4c 26,764 8 ülemine väärtus o 4d 27,093 9 punkti poolsem vä 4e 27,177 10 Summad on liidetu saaks kiiremini joo 3a 26,285 11
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja
Latipunkti nr. horisondi mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused Jaama nr vahe - kaugused (m) tagumiselt punk ± mm tidel t I Rp 1 1630 + 417 43,197 1424 + 415 1
Töös olevate jooniste koostamiseks on kasutatud MS Paint´i. Selgitus valitud piirkonna kohta: Töös käsitletav piirkond asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°26'54,8'' L 26°24'37,54'', B'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 592654,19 L 262914,85. Uuritavad teed on märgitud joonisele 1. Joonisel on illumineeritud punasega mööda teed mõõdetud kaugused ja sinise joonega punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende alusel tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geo- graafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,23, mis
ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 58°16'5.25'' L 26°19'31.28'' ja punkti Y geograafiline asukoht B 58° 16' 2.55'' L 26° 21' 59.24''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti X ja Z geograafilised asukohad, punktide X, Y, Z, W vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis . Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem 1 Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,082, mis tähendab,
Sama seadingu teeme programmis ka suure ava leidmiseks, määrates selle tolerantsid. Seame programmi mõõtma ka väikeste aukude kaugusi suurest avast. Kuna programm sooritab mõõtmi- si massikeskmest ning tegu on ümmarguste avadega, võtab ta mõõtevahemiku kahe ringi keskpunktist. Ka siin ei määra me täpset vahemaad, vaid anname vahemiku, mille piires avade kaugus võib kõikuda. 1. Detail on paigas, kõik kaugused klapivad. 3 2. Detail on nihkunud natuke paremale, kuid kõik avad leiti ning kaugused klapivad. 3. Detail on nihkunud nurga alla. Sellest hoolimata leiab progamm kõik avad üles ning kõik kaugused klapivad. 4. Detail on nihkunud nurga alla. Avad leitakse, kuid ülemine väike ava on suurele augule liialt lähedal. Programm annab veateate. 4 5. Detail on taas nihkunud nurga alla
nr. d Jaama nr d kõrgused mendi või vahe- horisondi kaugused tagumisel eesmise relatiivsed punktidel ± mm ± mm kõrgus (m) t lt kõrgused t I Rp 1 1630 + 417 + 416+1 43,166 41,536
nr. 1 mõõdetud joonepikkus. Töövahendis: Arvuti, taskuarvuti, pliiats, paber Metoodika:Joonte pikkused ristkoordinaate kasutades: kasutasin tabelis 1. x ja y koordinaate. Selleks, et saada joonte otspunkti vahelist kaugust, lahutan ühe punkti x koordinaadist teise x koordinaadi ja vahe võtan ruutu liites omakorda sellele esimese ja teise punkti y-koordinaadi vahe ruudu, saadud arvust võtan ruutjuure mis ongi vahekaugus kahe otspunkti vahel. Kaugused on toodud tabelis 2. Joontepikkused Geodeetiliste koordinaatide järgi arvutatud: kasutasin tabelis 1. B ja L koordinaate, sisestades need alljärgnevale internetiaadressile:tp://www.ngs.noaa.gov/cgi-bin/Inv_Fwd/inverse2.prl . Saadud kaugused on tabelis 2. Plaanilt Ristkordinaatide Geodeetiliste S-mõõd S-mõõd S-e Joon mõõdetud S- järgi arvutatud koredinaatide S-arvut
Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse. 3. Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos luksmeetri vastavate näitudega lk. Miinimumide (tumedad ribad) asukohad leidke luksmeetri väikseima näidu järgi. 4. Arvutage sama järku maksimumide (või miinimumide) vahelised kaugused 2lk = |x+k – x-k| ja leidke nende kaugused lk tsentraalsest. 5. Arvutage valemi (6) järgi difraktsioonijärkudele k vastavate nurkade φk siinused. Kandke funktsiooni sin φk = f (k) (valemid (7) ja (8)) väärtustele vastavad punktid koordinaatteljestikule. Maksimumide korral [valem (7)] alustage argumendi väärtusest k = 2. Leidke vähimruutude meetodil katsepunktide parvele parim lähendussirge.
a. Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekul on kui punktmass); b. Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes); 7. Isotermne protsess on protsess, kus temperatuur ei muutu vaid jääb muutumatuks ehk konstantseks. 8. Vedel-voolavus, säilitavad ruumala kuid ei säilita kuju, raskesti kokkusurutavad, molekulide vahelised kaugused on väikesed võrreldes molekulide mõõtmetega. Puudub korrapärane ehitus ja võnguvad tasakaalu asendite umber, sealjuures asendid muutuvad pidevalt. 9. Tahke- säilitab ruumala ja kuju, korrapärane kristallvõre, molekulid võnguvad kindlate tasakaalu asendite umber, mis asuvad ruumvõre sõlmedes. 10. Gaas- Kergesti kokku surutavad, ei sõilita kuju ega ruumala, täidavad kogu ruumi, Molekulide vahelised kaugused ületavad molekuli mõõtmeid sadu kordi
Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Paint, Microsoft Word ja Google chrome. Selgitus valitud katastriüksuste kohta: Uuritav piirkond asub Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas. Joonisel on A’ ga tähistatud punkti geograafiline koordinaat B 58° 43’ 21’’ L 26° 38’ 16’’. Uuritavad teed on esitatud joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise joonega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ja nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 2. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geograafilised asukohad, kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud skeem 1 Maakorralduse põhikursus Alvar Halling Töö tulemused:
ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Google chrome, Microsoft word, Paint Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Pärnu maakonnas Juuru vallas. Skeemil A’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 59°5’18’’ L 24°48’4’’. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja B geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,155, mis tähendab,
ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Opera, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas. Skeemil A'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 57049'47.9'' L 26056'32.89''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja D geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mõõda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem. Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,13574, mis
Elektrivälja töö Mehaanika võrdub töö jõu nihke , ning nendevahelise nurga koosinuse korrutisega: Elektriväli teeb tööd laengute ümberpaigutamisel. Ümberpaigutamisel tehtav töö ei olene trajektoori kujust, vaid välja suunas käidud teepikkusest ehk pikki välja tugevuse joont. Samanimeliste laengute vahel mõjub tõukejõud ja seega süsteemi potentsiaalne energia väheneb ja mida suuremad on kaugused laengute vahel , seda väiksem on kogu süsteemi energia
3. Küünalt tuleb vaadata läbi difraktsioonivõre ja läbi mõõteskaalas oleva pilu nagu on illustreeritud joonisel 2; 4. Vaadates läbi difraktsioonivõre peavad mõlemal pool pilu nähtavad difraktsioonispektrid olema mõõteskaalaga paralleelsed, vastasel juhul tuleb korrigeerida difraktsioonivõre asetust raamis selliselt, et spektrite kalle mõõteskaala suhtes kaoks; 5. Määratakse esimest ja teist järku spektrite punase ja violetse piiri kaugused pilust; 6. Ekraani kaugust difraktsioonivõrest vähendatakse 400 mm-ni ning määratakse spektrite punase ja violetse piiri uued kaugused pilust; 7. Mõõtmistulemused kantakse tabelisse; 8. Arvutatakse esimest ja teist järku spektrite järgi punasele ja violetsele piirile vastavad lainepikkused; 9. Leitakse mõlema värvuse korral lainepikkuste aritmeetilise keskmise. 3. Valguse interferents
xlsm Ülesanne Muutke antud lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu allpool oleval pildil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ülesanne Muutke antud tabeli kujundust nii, et see näeks välja nagu allpool oleval pildil Linnadevahelised kaugused Haapsalu Koidula Loksa Märjamaa Narva Tallinn Tartu Haapsalu X 347 168 66 312 99 249 Koidula 347 X 284 282 267 285 100 Loksa 168 284 X 135 175 67 185 Märjamaa 66 282 135 X 280 67 183 Narva 312 267 175 280 X 211 178
suurenemisel teatud arvu korda teine muutuja väheneb sama arvu korda ja vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool. Hüperbooliks nimetatakse niisugust punktihulka tasandil, kus iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (hüperbooli fookused) annavad jääva suurusega vahe. X=0 on nn katkevuspunkt mida nimetatakse samuti hüperbooliks . Pöörvõrdelise seose tabel ja graafik: Y = 4:x x -4 -3 -2 -1 1 2 3 4 y -1 - 4/3 -2 -4 4 2 4/3 1
Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, nüüd on tähtsaks saanud infokirjaoskus ja võrgusisu. UNESCO silmapaistev ülemaailmse infoühiskonna arengus (tegevus õigused, vabadused, kaitse, arendamine, juurdepääsu tagamine infole).
HELVETICA Helvetica on kirjatüüp, mis on loodud, et teksti oleks hea lugeda. See on väga selge ja loetav font. Filmis rääkisid erinevad tüpograafid fonditüüpidest ja miks neile meeldib just helvetica. Seda fonti kasutavad enamus graafilised disainerid. Just seetõttu, et font on loetav ja väga lihtne. Mida lihtsam, seda ilusam vaadata! Helvetical on mitu varianti: light, regular, bold, black. Hea tüpograaf oskab alati panna paika tähtede vahelised kaugused, st et kui kaugel üks täht teisest on, oskab venitada, lõigata kõike teha, et teksti loetavus ei halveneks. Mulle film ei meeldinud, just seetõttu, et ta ei tekitanud minus põnevust, kuid see oli väga hariv, mõeldes meie eriala peale. Filmi vaadates tahtis koguaeg mõte kuskile uitama minna. Ei tekitanud raskust see, et film oli inglise keeles, aga tunnen, et oleksin paremini saanud sisule pihta kui oleks eesti keelsete subtiitritega. Natukene veider on see, et peale selle
Kalle -s: i1,2 =(h 1,2/SAB)*1000= -11,8 Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamiseks pean esmalt tõmbama joone punktist A punkti B. Seejärel määran sirge AB otspunktide ja joone tõmbamisel tekkinud horisontaalide lõikumispunktide (2- 19) kõrgused ja nendevahelised lõikude pikkused. Punktide A ja B kõrgused saan ülesandest üks ja horisontaalidega lõikuvate punktide kõrgused horisontaalide enesete väärtustest. Punktidevahelised kaugused mõõdan joonlauaga ja vastava väärtuse maastikule leian, kui korrutan joone pikkuse kaardil (mm) kahesajaga (tuleneb kaardi mõõtkavast (1:20 000)) ja jagan kümnega. Punkt Punkti kõrgus (m) Joon Joone pikkus (mm) Joone pikkus (m) B 81,25 B-2 10 200 2 87,5 2-3 10 200
seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 5. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 6. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles. 7
Aine aatomistruktuur. Aatomite kooslus. Molekulide kritsallid. 1.Hõre gaas Gaasis on aatomid vabad, see tähendab, mida hõredam on gaas, seda suuremad on aatomite vahelised kaugused ja aatmid võivad pidevalt ja korrapäratult liikuda vabalt. Molekulaarjõud on väga väiksed ning aatomitevahelised põrked on elastsed, mis tähendab, et põrkel energiakadu ei toimi. 2.Kooslused moodustuvad aatomites; molekulis, mis koosneb 2-st ja enamast aatomist;vedelikes, kus osakesed moodustavad suuremaid kooslusi; ja kristallides, kus moodustub kristallivõre osakestest,mis asuvad seal väga korrapäraselt.
Kipslagi võimaldab teostada pea kõiki funktsionaalseid ja visuaalseid soove. Kipslagedes kasutatakse vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Kipsplaadist lae ehitamiseks on 2 moodust- ehitamine puitkarkassile või metallkarkassile. Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U-riputi. Need
Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb
seadmed. 4. Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervisele kahjustavalt. Võivad tekkida väsimustunne, krooniline peavalu, kasvajad, mälu nõrgenemine ja muud sarnased kõrvalmõjud. Elektromagnetväljas paiknevate osakeste liikumine põhjustab muutusi inimorganismis. 5. Magnetväljade mõju puudutavate uuringute tulemused pole ühesed, sest täielikke tõendeid magnetväljade kahjulikkusest tervisele pole. Siiski on seadmete puhul leitud ohutud kaugused nendest ja potentsiaalselt kahjuliku magnetvälja kogused. Seniavaldatud tulemustest võib öelda, et magnetväljadel on mõju inimese tervisele ja tähtis on seda mõõta ning vähendada. 6. Elektromagnetväljasid saab vähendada elektromagnetvälja allika eemaleviimisega ja summutada elektromagnetvälja eraldavate materjalide abil (kasutada juhtmeid juhtmevaba tehnoloogia asemel, varjestatud korpus jne). KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mõõdame kodumasinate kiirgust [www] http://www
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m)
Taevakehade kõrguse mõõtmine 9. Klass Kaisa Pilnik Astronoomia algusaastad · Heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria toetaja Aristarchos Samoselt oli esimene, kes püüdis kindlaks teha Päikese ja Kuu suurust ning määrata nende kaugust maast. · Arvutuste aluseks oli eeldus, et poolkuu ajal on kolmnurk Maa- Kuu-Päike täisnurkne. · Trigonomeetriat tundmata arvutas ta välja Maa kauguse Päikesest ja leidis Päikese läbimõõdu. Kui kaugel on tähed? Kaugused tähtedeni on väga suured ning väga erinevad. Tähed võivad paista sama suured ning sama kaugusega, kuid tegelikkuses on tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse ...
Kuid siis leiti Merkuuri probleem ja seda hakkas uurima Max Blanck. Kaasaegse füüsika loojaks peetaksegi Max Blancki, kes tõestas, et kuum valgus peab olema punane ning, et valguse sagedus on võrdne energiaga. E = h*f E-energia f-sagedus h-Blancki konstant Klassikalise füüsika järgi on ruum ja aeg absoluutsed e. muutumatud. Kaasaegse füüsika järgi aga suhtelised. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Kiirus: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Suurel kiirusel lühenevad pikkused sama palju kui aeg aeglustub, seega sama teguri kordselt. Seega suurtel kiirustel on pikkused ja kaugused suhtelised (sõltuvad liikumisest). Klassikalise füüsika poolt kirjeldatavas igapäevases elus see siiski nii pole. Teame ju kõik, et lennukiga reisijal ja teda kodus ootaval sõbral kulub aeg ühesuguselt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Tõsiasi, et mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel
koordinaadid
int a;
for(a=0; a
soojusjuhid, eriti metallid. Sõltub suunast. · Sisehõõrdumisest tahkiste puhul rääkida ei saa. · Amorfsed kehad aga on voolavad ja nende puhul saame sisehõõrdest rääkida. Tahked Vedelikud Gaasid Molekulid paiknevad Molekulid paiknevad Molekulid paiknevad korrapäraselt korrapäratult korrapäratult Molekulidevahelised Molekulidevahelised Molekulidevahelised kaugused on väikesed kaugused suuremad kui kaugused suured tahkes olekus Molekulidevahelised Molekulidevahelised Molekulidevahelised tõmbe- ja tõukejõud on tõukejõud on suuremad tõuke- ja tõmbejõud suured kui tõmbejõud väga väikesed Molekulid saavad Molekulid liiguvad Molekulid liiguvad võnkuda ümber korrapäratult kogu korrapäratult kogu tasakaaluasendi vedeliku ulatuses ruumi ulatuses
55. Kuidas tekib valgus? Valgus tekib, kui ühinevad erinevates faasides lainejadad ja kui muutuvad lainejadad, siis muutuvad ka lainete liitumise tulemus, kuid interferentsis muutuvad nad sellises tempos, et inimsilm ei suuda neid eristada ning tulemuseks on , et me näeme valgustatud pilti, mitte interferentsioonipilti. 56. Milliseid valguslaineid kiirgab laser? Laser kiirgab koherentseid valguslaineid 57. Mis on suured kaugused optikas? Optikas on suured kaugused sellised, mis on palju suuremad valguse lainepikkusest. 58. Millal võib lainete asemel kasutada kiiri? Kui avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused on valguse pikkusest suuremad, siis võime kasutada valguskiiri ja kehtivad nn. geomeetrilise optika seadused. 59. Interferents kiledes? Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt, teine osa läheb kilesse sisse ja peegeldub kile alumiselt kihilt tagasi. Kuna
Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele,
Kunstiretsensioon Tumedad inimhinged. Külastasin kolmapäeval, 15 oktoobril kunstinäitust ,,Kaugused". Näitusel oli välja pandud kahe kunstniku tööd, kelleks olid Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk. Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". T...
Heinrich Olbersi esitatud asteroidide tekkimise hüpoteesi järgi on asteroidid planeedi jäänused, mis kunagi tiirles Marsi ja Jupiteri vahel. See hüpotees pole kuigi tõenäoline, sest nii avastatud kui ka avastamata asteroidide kogumassiks arvatakse olevat alla 10% Kuu kogumassist. Samuti pole teada, kuidas planeet selliselt puruneda võib. Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi (Bode seaduse), mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franz Xaver von Zach, kes alustas otsinguid 1787. Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli
pikkus looduses. 1 cm –250 m ∆ x = 625 m 2,5 – x m A- A' = 0,6 cm; Looduses 0,6*625 = 375 m H 1 = 145 m A' - E' = 1 cm; Looduses 1*625 = 625 m H 2 = 140 m E ' - A ' = 0,8 cm; Looduses 0,8*625 = 500 m H 3 = 135 m Kannan kaugused joonisele ja koostan joone AB pikiprofiili. Mõõtkavad: Horisontaalne: M 1:10 000 Vertikaalne: M 1:500
ms= -0,5; 0,5 Elektronstruktuuri ja elektronvalemi kirjutamine – harjutan!!! Kristallivõre energia – energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendite ja gaasifaasis üksteisest lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel e 2 N A ∨z 2 z 1∨ ¿ 4 πd ε 0 Valem: E p =-A× ¿ A – Madelungi konstant Võreenergia on suur, kui 1) ioonilaengud on suured ja 2) kaugused ioonide vahel on väikesed. Inertpaari efekt – omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühe kilogrammi lahusti kohta nlahus Valem: Cm = mlahusti n – 1 mol m – 1 kg Lewis'e struktuurid – harjutan!!!, molekuli elektronasetus ja ruumiline struktuur, nimetused ja sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid
1.Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis tegeleb Universumi ehituse ja muutumisega. Uurib kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi.2.Universum on kõiksus, kõik olemasolev.3.Primitiivsed kultuurid uskusid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Maapinnal olevad esemed kättesaadavad, taevakehade kohta sai teha vadi oletusi.4.Kreeklaste arvates Maa kerakujuline, taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber samuti planeedid.6.Tänapäeva kosmoloogia aluseks relatiivsusteooria, et Universum paisub või tõmbub kokku. Ei saa olla tasakaalus.7. Maa kerakujuline: laev ilmub silmapiiri tagant.8.Maa siseehitus: Maakoore all tahke kiht, selle all vedel kiht, kõige all tahke rauarikas tuum. 10.Maa atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 hapnikku, süsihappegaas, veeaur, inertsgaasid.11. Inimtegevuse mõju:energiatootmine ohtli...
· Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. · Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. · Mis on Sodiaak? Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju · Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. · Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber · Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele.
AINE EHITUSE ALUSED Sissejuhatus aine ehitusse. Reaalsed gaasid. Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada. Ülekandenähtused gaasides. Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu. Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv,
4) Koosta tippe L ja M läbiva sirge s võrrand. 5) Arvuta sirge s ja sirge x + y = 10,3 lõikepunkt. ÜL. 4 Antud on parabool y = x2 ja ringjoon, mille keskpunkt asetseb koordinaatide alguspunktis ning mis läbib punkti (2; 2 ). 1) Joonesta antud ringjoon koordinaatteljestikus ja koosta selle ringjoone võrrand. 2) Arvuta ringjoone ja parabooli lõikepunktide koordinaadid. 3) Joonesta ringjoonega samas teljestikus parabool. 4) Arvuta ringjoone ja parabooli lõikepunktide kaugused punktidest, kus ringjoon lõikab y-telge. ÜL.5 Tasandil on antud 4 sirget. Esimene neist on antud võrrandiga y = x + 3. Teine on paralleelne esimesega ja läbib punkti P(2; -1). Kolmas on risti esimesega ja läbib punkti Q(-3; -1). Neljas on paralleelne y-teljega ja läbib punkti R(6; 3). Kolmas sirge lõikab esimest sirget punktis A ja teist punktis B. Neljas sirge lõikab esimest sirget punktis D ja teist punktis C. 1) Tee joonis ja koosta antud sirgete võrrandid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
