Aadress Suve tn 2, Tallinn Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus P1 Siseviimistlusmaterjalid korterites. Korteri sisevooderduse võime edasi lükata konstruktsioonide süttimist ja vähendada tule levikut. P2 Tulekustutussüsteem.
Likvideerimisele järgneb ühingu lõppemine (kustutamine äriregistrist). Alles siis, kui ühing on äriregistrist kustutatud, saab väita, et seda ei ole enam ja et äriühingu tegevus on lõppenud. Erinõuetega tegevusalad Kaubandus, turism, ehitus, tööstus, tuleohutus, vedelkütus, finantsteenused, sotsiaalhooldused, tööturg, biotsiid, meediateenused, raudtee, post ja side, trantsport, hasartmängud, lõhkematerjal, elektrienergia, maagaas, kaugküte, teed, keskkond, põllumajandus, merendus, muinsuskaitse, relvaohutus, turvateenused. Kiirmenetlus –ja tavamenetlus Kiirmenetlust ei saa teha AS,SA Tavamenetlus- notariaalne,kõik äriühingud+FIE+ühingud,asutamisdokumendid-asutamisotsus- põhikiri,sissemaksed kapitali teha,sissemaksed kapitali teha-rahaline-mitte rahaline-ilma esimese sissemakseta(OÜ ainult),avaldus äriregistrisse.
väljendub peamiselt energiat säästvate kütte- ja elektriseamete valikus. Esmane, mis tavainimesele pähe tuleb on kasutada energiasäästlike valgusteid näiteks LED-lampe ning valgustuse juhtimine peaks käima vastavalt päikese- ehk päevavalgusele. Keskkonnasäästlikus kütte energiatõhususest väljendub peamiselt sooja- ja külmavavarustuse tootmises. Siin tuleks meie kliimas valida põhiliseks kütteallikaks soojuspump koos alternatiivse kütteallikaga (nt. kaugküte jne.), mis vajadusel annavad lisasoojust. Soojuspumbaga ei pea katma kogu soojusvajadust. Küttevajaduse kõvera kuju sõltub hoone välispiiretest, kompaktsusest, kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu küttevajaduses ning teostada nö
kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud ja viimase 34 aasta jooksul jäänud peaaegu stabiilseks. Soojuse tootmiseks tarbiti põhiliselt kütteõli, maagaasi ja põlevkivi. Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le. Alates 1993. a. on pidevalt suurenenud maagaasi ja vähenenud kütteõlide osatähtsus soojuse tootmises. Eesti küttemajanduses on seni valdav olnud kaugküte, mis moodustab kogu küttest ligi 70%. Kuigi kaugküttesse on taasiseseisvuse perioodil tehtud suuri investeeringuid, on selles valdkonnas jätkuvalt probleeme. Süsteemide rekonstrueerimise, energia kokkuhoidlikuma kasutamise ja osa tarbijate eraldumise tõttu väheneb kaugküttesüsteemis tarbimine ning üldkulud on suurenenud. Investeeringuteks tehtud laenude tagasimaksed jaotuvad kaugküttesüsteemi jäänud tarbijate vahel, tõstes energiaühiku maksumust.
SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? ...
täppisnivelleerimisel, vooluveekogude ökoloogilse kvaliteedi parendamise raames teostatud geodeetiliste alusplaanide ja jõgede profiilide mõõdistamise, Narva linna vee ja heitveetorustike projekteerimiseks geodeetiliste alusplaanide koostamise topo- geodeetilise mõõdistamisega. PRAJEKTEERIMINE Projektbüroo alustas tegevust 1994. a. Büroo tegevusvaldkondade hulka kuulub välistehnovõrkude (vee- ja kanalisatsioonirajatised, gaas, kaugküte, elektrivarustus jt), hoonete ja teedeehituse ehitusprojektide koostamine. Oluliseks töösuunaks on projekteerimisalane peatöövõtt. Käesolevaks ajaks on AS K&H projektbüroo koostanud ca 1700 objekti ehitusprojekti ning planeeringut, mis valdavalt on ka valmis ehitatud. Kuulame ära kliendi soovi ning pakume välja optimaalseima lahenduse. Peame oluliseks tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist, samuti head koostööd kliendi ning kohaliku omavalitsusega
Felandia OÜ Jannseni 7, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] GSM: (+372) 5117844 Firma juht: Teemar Saar Tegevus: Elektrimootorite müük ja remont Fortum Termest AS Kassi 1, 12618 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.fortumtermest.ee telefon: (+372) 6678600 faks: (+372) 6678601 Firma juht: Riho Sild Tegevus: Soojusenergia tootmine - soojusenergia; soojusenergia tootmine, jaotus, müük kaugküttevõrkku ja tööstusele; kaugküte, lolkaalküte - katlamajad; katlamajade ehitamine ja hooldus - elektrimootorite remont - maagaasi müük ja jaotus -soojamajanduse outsourcing ja renoveerimine PMP OÜ Kadaka tee 1, 10621 Tallinn telefon: (+372) 6563826 Tegevus: Mootorite remont Arne Paramonovi Elektrimootorite mähkimine Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn GSM: (+372) 5150851 Tegevus: Elektrimootorite remont ja mähkimine Viru Elektrikaubandus AS Kadaka tee 38, 10621 Tallinn kodulehekülg: www.ve.ee
• hoiustamiskõrgus • vahekoridoride laius • maha- ja pealelaadimine ladude planeerimine 14 Kaubavoo liikumise trajektoor laos • otseläbivool • U-kujuline läbivool Liiklemiskorraldus territooriumil • Kasutatavad transpordivahendid • Kontoriruumide paiknemine • Parklad ladude planeerimine 15 Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud • asendplaan • liitumine sõiduteega • elektrivalgustus • veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte ladude planeerimine 16 Lao planeerimise eesmärgid • Planeerimise eesmärgiks on saavutada lao majanduslikult tulus ja efektiivne tegevus, mida võib lugeda ka konkurentsieeliseks. ladude planeerimine 17 Planeerimise erinevad etapid: • lao asukoha valik • hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimine • laoinventari planeerimine • laotehnika planeerimine • tegevuste planeerimine • personali planeerimine
Kraan-keeratav seadeldis vedeliku,auru,gaasi juurde,-läbi või äravoolu reguleerimiseks.Kraanid on lihtsama ehitusega kui ventiilid või siibrid ja nende töökindlus on suurem. Keevitamine e keevitus on kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine Tehnovõrkude liigid; Vee Kanalisatsioon Drenaaz Gaas Küte Side Elekter Plasttoru- kasutatakse madala temp. vee transpordiks Terastoru- kasutatakse kõrgel temp. vee transporyimisel kaugküte Toru juhtmeid kasutatakse vedelike ja gaaside transportimiseks ja need jagunevad Rõhu järg-surve ja isevoolavaks Tähtsuse järgi-magistraal-,haru-,kvartaljaalseteks torujuhtmeteks ning hoovi võrkudeks. Materjalide järgi-plast-,betoon-,teras-,malm-,kiud-,tesmement ja keraamilised torud Elektrivoolu juhtivad ja mitte juhtivad Veetorustik jaotub; Tähtsuse järgi-peaveejuhe,magistraaltorustik,harujuhtmed,hoonesisend Ülesamde järgi-joogivee,tuletõrjevee,tehnoloogiline vee
Väiketarbija ostab gaasi teda teenindavalt võrguettevõtjalt. 4.Kaugküttesektori regulatsioon. Kehtiv kaugkütteseadus reguleerib kõiki kaugkütte ettevõtteid, olenemata soojuse müüdavast kogusest. Kaugkütteseadus sätestab kohalikele omavalitsustele kaugkütte piirkondade määramise võimaldamine. Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Kaugkütte piirkondade määramise eesmärk on eelkõige kaugkütte säilitamine soojuse ja elektri koostootmise võimalikuks kasutamiseks tulevikus.
14 Tehnosüsteemid. Tabelis 1. on välja toodud ehitisregistrist saadud andmed hoone erinevate tehnosüsteemide kohta. Tabel 1. Hoone tehnosüsteemid. Tehnosüsteemi liik Iseloomustus Elekter 220 V; 380V Vesi Võrk Kanalisatsioon Võrk Pesemisvõimalus Vann/duss Küttesüsteem Kaugküte Kütte liik Vedelkütus Küttegaas Võrk (tegelikult puudub) 5.4. Energiaaudit ja energiamärgis Korterelamul Põllu on kaalutud energiakasutuse klass määramata. 5.5. Hoone hooldusraamat Hooldusraamat kõnealusel objektil puudub. Hooldusraamat on hooldatava ehitise- hoone, selles asuvate tehnosüsteemide ning hoone juurde kuuluva krundi ja sellel paiknevate rajatiste korrashoiu tagamiseks koostatud piisav ja täielik hooldustegevuste
sisetemperatuuri hindamisel. Joonis 7.6 Keskmine sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist kõikides puitkorterelamutes (vasakul) ja mõõtetulemuste alusel sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahelise sõltuvuse mudel (paremal). Põhiküttena olid korterites peamised lahendused ahiküte (65 %), vesiradiaatorküte (23 %, gaasi katel, elamu katel, kaugküte) ja otsene elekterküte 8 %. Keskmisest madalam oli sisetemperatuur vesiradiaatorküttega korterites (vt. Joonis 7.7, vasakul). 28 28 26 26 Sisetemperatuur t i, oC
Soojussääst renoveerimisel 36 ... uuest soojussõlmest 36 ... küttesüsteemi tasakaalustamine 36 ... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37 OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41 E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43 Sissejuhatus 43 Ajalugu 44 Seadusandlus 44 Arvestusmetoodika 45 Tähelepanekud küttekulu individuaalse arvestussüsteemiga korterelamutest 47
aastal üleüldse 37 võrgupiirkonda, kus soojuse müümise hulk ületas 10 000 MW/h piiri, nendest kahekümne ühes oli soojuse aastane müük üle 20 000 MW/h. 202 võrgupiirkonnas jäi soojuse müügihulk alla 10 000 MW/h. Selle põhjal saab väita, et AS Tamsalu Kalor on soojuse müümise hulga poolest vahemikus 22.-37. Üks suuremaid kaugkütte võrgupiirkondi Eestis.17 (Vaata lisa 3) 15 Samas. 16 Malva, N. (12.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 17 Energiatalgud. (2013). Kaugküte. [www] http://www.energiatalgud.ee/index.php? title=Kaugk%C3%BCte#Tarbimine (25.04.2014) 8 Tamsalu Katlamaja töötab aastaringselt ja aastane soojakadu on 2010. aastast ligikaudu 8-14%-i, millest soojatrass annab ära umbes 8%. Eesti keskmine soojakadu katlamajades, kus tootmine ületab aastas 10 000 MW/h, on ligikaudu 17,3%-i.18
aastat.. ja ett ta esimene valik oli õigusteenistus majanduskoolis (see Tlns) aga ta ei saanud sisse... ma ei tea, minu meelest see majanduskool suht lebo nagu ma aru olen saanud... ise olen ka tsekkinud tegelt, et suht normid erialad.. sellepärast mul meelde jäigi vist :D vaja: REKLAAM RESSURSID kohalikud ressursid antud kohas elektrienergiaga varustatus vesi need on 2 kõige tähtsamat tugitegevus-reovesi küte parim:kohalik kaugküte (all tema +ja-) peab olema stabiilne, häireteta, reguleeritav +endal pole hoolt võib midagi juhtuda asukoht! ehk kui kaugel on klient kas kohalik elanikkond on nõus, et siia tuleb selline ettevõtmine.
sellisena nagu me seda teame täma, hoone valmis 2013. aasta juunis. Asukohaks on endiselt lille tn 10. Uues loodusmajas saab keskkonnasäästlike süsteemide poolest välja tuua: keskkonnasõbralik tsentraalne kaugküte, milles kasutatakse kohalikke taastuvaid kütuseid nagu nt hakkpuit. Veesäästlikud segistid ja tualetipotid, vihmavesi kogutakse katuselt ning kasutatakse kasvuhoonetaimede kastmiseks, hoonesse ostetakse rohelist elektrit ning toodetakse ka ise, päikesepaneelide abil. Loodusmaja 1600 m² pindala on ökoloogilisest aspektist vaadelduna äärmiselt pretensioonitult olemasolevasse maastikku paigutatud, varjavate puude tõttu ei saa kõik möödujad maja iseloomust ja funkstioonist kohe aimu
4. alalise elamisloaga ja tähtajalise elamisloaga 5. illegaalid Kohaliku omavalitsuse korralduse alused KOKS (1993) See seadus puudutab linnasi ja valdu. Omavalitsuse ülesanded: 1. Teed ja tänavad 2. haljasalad, pargid, puiesteed 3. koolid 4. lasteaiad 5. huvikoolid 6. raamatukogud 7. kultuurimajad, rahvamajad 8. liikluse korraldus 9. ühistransport 10. tänavavalgustus 11. prügivedu 12. vesi ja kanalisatsioon 13. soojamajandus kaugküte 14. planeerimine 15. maine Rahaallikad: 1. Üksikisiku tulumaks 2. Riigitulu 3. Fondid 4. Laen 5. Kohalikud maksud (teede ja tänavate sulgemise maks, reklaamimaks) 6. Trahvid 7. Annetused 8. Teenused 9. Vara müük 10. Maamaks 11. Teistelt omavalitsustelt Kohaliku volikogu pädevus (27 liiget) 1. Eelarve kinnitamine 2. Arengukava kinnitamine 3. Kohalike maksude kehtestamine 4. Linnapea või Vallavanema valimine 5
· Jäätmete põletamise arendamine eeldab: - head koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate ja teiste erinevate huvigruppidega - kõrget keskkonnateadlikkust ning erinevaid taaskasutuse viise (sh. põletamine) toetava seadusandluse arendamist Jäätmistehase loomine: Planeeritav tehnoloogia: jäätmete masspõletus restkatlas soojuse ja elektri koostootmiseks investeering: ca 100 milj.EUR Tulubaas: _ Väravatasu (Gate Fee) _ Kaugküte (District heat) _ Elektrienergia (Electricity) Jäätmete saadavuse ( kütuste) prognoos Eestis : Prognoositav segsaolmejäätmete kogus Eestis aastal 2012 ca 550 000 t/a · Prognoositav jäätmete kogusTallinn Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete. Jäätmepõletus tehase loomise eeldused: · Tegevuspiirkonna määratlemine
valdkondades on suures osas erastatud ja turg on avatud konkurentidele. Telefonikõne teenuse osutamine ega rongiliiklus ei ole täna enam avalikud ülesanded. Riigi kohustus on üksnes tagada kaudselt turu reguleerimisega teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja konkurents. Mõnel juhul on riik või omavalitsused siiski säilitanud oma osaluse olulisi teenuseid osutavates ettevõtetes (sadamad, lennuväljad, veevarustus, kaugküte, elektrienergeetika). Kui osalemise eesmärk ei ole pelgalt fiskaalne, vaid vähemalt selle kõrval püüab riik aktsionäri või osanikuna tagada teenuse osutamise stabiilsust, tuleb tõdeda, et teenuse vastu esineb avalik huvi ja tegemist on avaliku ülesandega. Avaliku ülesande täitmine eraisiku poolt ei tähenda aga veel tingimata talle võimuvolituste delegeerimist, mistõttu vaidlus sellise isikuga ei pruugi ikkagi kuuluda halduskohtu pädevusse (vt allpool funktsionaalset aspekti, b).
peamiseks energiaallikaks on maasoojuspump 1,8 W/(m2·K); 2) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump 1,6 W/(m2·K); 3) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on puidupelletikütusel katel 1,2 W/(m2·K); 4) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on kaugküte 1,2 W/(m2·K); 5) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on õli- ja gaaskütusel kondensaatkatel 0,9 W/(m2·K). 38 19 Energiatõhususe nõuetel on seega alampiir, millest seaduse järgi väljuda ei tohi.
seadmeplatsid ja töökohad, piirded ja reklaamtahhvlid, ehitiste kaitse, tööohutusmeetmed, tellingud, lavad ja tõstukid) Ajutised tehnosüsteemid (vesi ja kanalisatsioon, elektripaigaldis, valgustus, side ja infosüsteemid, ajutine küte) Masinad ja seadmed (betooni- ja segusõlmed, mobiilkraanad, tornkraanad, ehitusliftid, betoonipumbad) Tööriistad ja instrumendid Abimaterjal Energiakulu (elektrikulu, veekulu, gaasikulu, kütteõlikulu, kaugküte) Veod (materjalide vedu, seadmete ja masinate vedu, töötajate vedu, jäätmekäitlus) Ehitusplatsi üldkulud: Juhtimiskulud (palgad, kontori ülalpidamiskulud, proovide võtmine ja katsetamine, valve, esinduskulud, koolitus) Kulud abistavatele tegevustele (mõõtmine, parandus- ja remonditööd, ruumide korrashoid, lõplik koristamine) 73. Kuidas objekti kaugus mõjutab ressurside hinda (üksikute ressurside kaupa)
investeering: ca 100 milj.EUR Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Tulubaas: Väravatasu (Gate Fee) Kaugküte (District heat) Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL Elektrienergia (Electricity) poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 71 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 72
Ettevõtte kirjeldus Fortum Termest AS on Põhjamaade ühe suurima Helsingi börsil noteeritud energiaettevõtte Fortum Oy tütarfirma Eestis. Fortumi sihtturuks on Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra ja Baltimaad. Eestis tegutseb mitmeid Fortumi tütarettevõtteid Neste Eesti AS, Fortum Elekter AS, AS Reola Gaas, Fortum Tartu AS. Fortum omab vähemusosalust AS-s Eesti Gaas. Fortum Termest AS omab vähemusosalust AS-s Rakvere Soojus. Fortum Termest AS-i põhitegevusaladeks on soojuse kaugküte, lokaalküte ja tehnoloogiline aur tootmine, jaotamine ja müük; maagaasi müük ja jaotus ning elektrienergia tootmine, jaotamine ja müük. Põhitegevust toetavateks tegevusteks on katlamajade ehitus ning energiaseadmete remont ja hooldus. Fortum Termest AS tegutseb üle kogu Eesti, äritegevus on jaotatud kolmeks piirkonnaks: Põhja-Eesti piirkond, Lõuna-Eesti piirkond ja Kirde- Eesti piirkond, töötajaid on oktoober 2005 seisuga 250
või vägagi ligikaudselt. Siiski on esimeseks sammuks nii planeerimisel kui projekteerimisel elektritarbimise ja koormuste prognoosimine. 1.4.2 Elektritarbimise prognoosimine Elektritarbimise prognoosimine on keeruline teadusel, kogemustel ja in- tuitsioonil põhinev protseduur. Kuigi laialt on kasutusel mitmesugune prognoosimise tarkvara, on võtmeküsimuseks prognoosijate teadmised elektritarbijaist ja elektrienergia ning konkureerivate energialiikide (gaas, kaugküte jne) kasutusviisidest. Käesolevas kursuses vaatleme lühidalt tarbimise ja koormuste prognoosi- mise põhimõtteid planeerimisel ja projekteerimisel, kus ennetusajad on 1- 30 a. Koormuste prognoosimiseks talitluse juhtimisel kasutatakse oluliselt teistsuguseid meetodeid, kuna ennetusajad on tunduvalt lühemad – tavali- selt mõnest minutist (operatiivjuhtimisel) kuni ühe aastani. Põhiprintsiibiks on, et tarbijad otsustavad, kas osta elektrienergiat või mitte
hoone sisekliima tagamiseks: o kütmiseks, o jahutamiseks, o ventilatsiooniks, o valgustuseks, vee soojendamiseks; elektriseadmete kasutamiseks. Energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju võetakse arvesse energiakandjate kaalumisteguritega: taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,75; kaugküte 0,9; vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0; maagaas 1,0; tahked fossiilkütused (kivisüsi jms.) 1,0; turvas ja turbabrikett 1,0; elekter 1,5.
annaabi.ee 
