Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia
lihtsa ja omapärase viisijupiga. Millega koheselt haarati kaasa kõik saalis viibijad. Eriti omapäraseks muutis kontserdi, Silver Sepp ise. Tema hinges peituv vabadus ja lihtsus ongi see läbi mille suutis ta muuta kogu ürituse niivõrd huvitavaks, et isegi kõige suuremad nihelejad jäid suu ammuli kuulama ja vajadusel ka kaasa ümisema. Erilist rõhku tuleks panna, tema erilistele pillidele. Need polnud kaugeltki tavalised. Nimelt, nimetas ta 3 meetriseid torusid, basskitarriks ka jäi tema lause " kui sul on kodus jalgratas, siis on sul kodus ka trummi komplekt" rõõmsalt kõlama nii mõnegi noore huultele Enim jäi mind kummitama tema lugu "revolutsioon", mida sai hiljem nii kooliraadiost kui ka kodus internetist lasted, mõned korrad. Lugu jäi enim meelde ilmselt tema esitlus viis, see polnud kaugeltki mitte tavaline. Silver Sepa uskumine
juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole kaugeltki uus nähtus, kuid globaalne soojenemine kiirendab seda protsessi tunduvalt nõrgendades looduslikku klimaatilist barjääri. Kõrgemate temperatuuridega liiguvad põhja poole ka lõunamaadele iseloomulikud haigused nagu malaaria, dengue palavik ja Lääne-Niiluse viirus. Malaaria kõige suuremaks ohuks on inimeste teadmatus - piirkonnas, kus malaaria ei ole üldjuhul probleemiks olnud võib see sooja ja niiske suve toel väga ootamatult levida ning surmata sadu etteaimamatuid inimesi
kus ta sakslaste, liivlaste ja lätlaste kõrval rüüstas ja tappis nagu iga teine. Henriku kroonikast saab ka teada, et Lembitu poeg olevat olnud pantvangiks sakslaste käes, samuti kui Kaupogi poeg. Võimalik, et Lembitu ei osalenud selles retkes just vabatahtlikult, kuid fakt on, et ta seda siiski tegi. Kes oli reetur? Kas see, kes jäi ellu või oli osavam? Arvestades kõike ülaltoodut, arvan ma, et Kaupo ei olnud kaugeltki mitte suurem reetur kui mõni teine pagan, kes end esimeste seas ristida lasi ja kes mõnes võitluses ka oma rahva vastu pidi astuma. Kõik, kes ei langenud paganana uute anastajate vastu võideldes, on omamoodi reeturid. Miks siis peaks Kaupo seda teistest rohkem olema? Tema tegi vaid oma valiku.
Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse
kogunenud tilgad on kerakujulised. Keral on kindel omadus: tema välispind on minimaalne. Vee molekulide jaoks on see oluline, sest nad tõmbuvad vastastikku tugevasti ning kerakujulisuse korral saavad nad olla üksteisele kõige lähemal. H O H Ka need molekulid, millest koosnevad Maa ja teised taevakehad, tõmbuvad vastastikku, kuid kaugeltki mitte nii tugevasti kui vee molekulid. Just selle tõmbumise tõttu ongi nad omandanud väiksema võimaliku kuju: Maa, Kuu, Päike ja teised taevakehad on kerakujulised.
meid kõikjalt piiravad. Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes pankade kergekäelisusest ning valituse ebapädevusest. Kuid nii ulatusliku kriisini ei saanud viia vaid puhttehnilised põhjused, sellel kõigel on palju sügavamad põhjused, see on laiahaardelisem kriis. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks. Aga üks on selge, Eesti puhul jääb kindlalt samaks tema geograafiline asukoht. Kriis on kolmetasandiline. Kõige fundamentaalsem kriis on meie vaimne kriis ja selle väljenduseks on meie täielik peataolek vaimsete väärtuste tasandil. Kui vaimne vundament on paigast ära või üldse olematu, siis
3) Aeg ei ole meie päralt, vaid ainult laenuks antud 4) Pimedus on teadmise vaenlane 5) Keele tundmine on võtmeks teise inimese südame juurde 6) Haigus ja surm ei küsi luba sisseastumiseks nagu ka arst, kui ta on teel haige juurde. 7) On alati kergem lükata vankrit, mis on juba liikumas. 8) Olin püüdnud lahti murda üksikut kivi mäenõlval, kui mulle langes kaela terve laviin. 9) Mis me iganes teistelt kuuleme, ei ole kaugeltki, mis me ise tunneme. 10) On vana tõde, et uhkus tuleb enne langemist. 11) Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed. 12) Häda sellele, kes vaatab üle linnamüüri ja näeb, et sealgi paistab sama päike. Häda sellele, kes ei näe kivi oma jalgade ees ja selle otsa komistab. 13) Kaks korda kaks on neli nii siin kui sealpool ekvaatorit.
Virgatsained Ehkki on teada üle 70 närviimpulsside ülekandes (neurotransmisioonis) osaleva keemilise ühendi, pole tõenäoliselt veel avastatud kaugeltki kõiki. Järgnevalt mõnest n-ö klassikalisest (s.t varem avastatud ja rohkem uuritud virgats ainetest). · Atsetüülkoliin (Ach). Seda ühendit seostatakse peamiselt lihaste kokkutõmmetega ja liigutuste juhtimisega,aga ka mäluga.Näiteks on Alzheimeri tõve puhul, mida iseloomustab mälu halvenemine, täheldatud neurokeemilisi muutusi ,sh atsetüülkoliini hulga vähenemist. Mingil põhjusel on selle tõvega inimestel
firmasid nende tootlikkusel tõusta. See on kasulik, sest tänu sellele saab avastada uusi võimalusi ja parandada mingite taimede kasvu ja toitaineterikkust. Sedapuhku on see taimekasvatuses väga kasulik vahend. Kuid tuleb tõdeda, et paljud arvamused ning ka faktid räägivad geneetiliselt muundamise vastu. Kõige vähem meeldib mulle selle puhul loomade geneetiline muundamine, kui see neile kuidagi moodi kannatusi võib tekitada. Sellega võib kindlasti kahjustuda ka looma tervis. Kaugeltki pole selline muundamine riskivaba. See toob endaga kaasa erinevaid riske ja ohte. Tihtipeale on kahju loomadest, kes võetakse katsealusteks jms. Kuigi GM on üsnagi ebaeetiline, ei ole ma selle vastu, sest see aitab tänapäeva inimest päris palju ja tänapäeva tehnoloogia juures on see ka juba üsna loomulik.
Üks tähendusrikkamaid sündmusi meie riigi ehitamise ajaloos, mis näitas rahva tõelist kokkuhoidu olid kindlasti Laulev Revolutsioon 1988 aastal ja balti kett 1989 aastal. Mõlemal puhul oli tegemist vabadustahte demonstreerimisega. Me oleme saavutanud ühiselt ehitatud riigi ning võime rahul olla, et tänasel päeval ei pea me enam oma riigi loomise eest võitlema. Siiski tuleb teda hoida ning edasi arendada, suureks ühiskonnaks. Kuigi meie riigi ehitamine ei ole veel kaugeltki läbi, võime me oma seniste saavutustega rahul olla. Eesti Vabariigi aastapäev on suur juubel ning seda tuleks kindlasti tähistada- tuleks rõõmustada selle üle, et meil on oma riik, kultuur ja ajalugu. Me oleme väikeriik, kes on suutnud järjekindlalt oma iseolemise eest seista, ning selliseid pisimaid pole maailmas palju. Me oleme tõestanud, et ka väike riik võib paljuära teha, kui on tarkust, hakkamist ja julgust. .
Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab üle talve ning lõikus toimub järgmisel aastal Suvinisu külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel Eestis kasvatatakse suvinisu LEVIK Päritolumaaks peetakse viljaka poolkuu alasid(nt.Mesopotaamia) Kasvab hästi soojemates maades Eesti põldudel ei kasva kaugeltki nii hea nisu kui Ukraina põldudel Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt Nisu ekspordivad näiteks Venemaa ja Austraalia KASUTAMINE Nisujahu leiab laialdast kasutust pagaritööstustes Nisu leidub näiteks saias ja müslis, mannas, keeduvorstis, kookides, küpsistes ja pastas Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Aitäh kuulamast
kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks. Tüvirakkudega saab ravida müokardi infarkti, vanusega seotud degeneratiivseid haigusi, paranematuid luu- ja kõhredefekte. Rasvkoe tüvirakud paljunevad jõudsasti ning võivad muunduda luu-, rasva-, lihas-, kõhre- või närvirakkudeks. Teadlased töötavad üheskoos tüvirakkude eri kasutusviiside suundadel, katsed tõotavad palju, ent kaugeltki mitte kõik saladused ei ole veel lahti harutatud. Tüvirakkude abil loodetakse ravida ka südamehaigusi, kasvajaid ja suhkurtõbe. Lätis näiteks tehakse tööd müokardi infarkti ja suhkruhaiguse rakuteraapia osas. Infarktikoldesse viiakse tüvirakke, millele antakse kaasa keemilised juhised, mis panevad need diferentseeruma südamelihase rakkudeks. Niiviisi kaob infarktikolle ja tekib uuesti töötav südamelihas.
Kahjuks vähenevad selle tõttu omavahelised reaalsed kokkusaamised ja ühistegevus. Vanasti, kui internetti polnud, sisustati oma aega pigem õues mängides või raamatuid lugedes. Psühholoogid väidavad, et just tänu interneti puudumisele arenesid noorte suhtlemisoskused varem paremini välja kui praegu. Enam ei pea sõpradega kokku saama, et reisipilte näidata. Piisab sellest, kui need internetti üles laadida ja sõbrad vaatama kutsuda. Virtuaalsed inimsuhted pole kaugeltki nii püsivad kui reaalsed. Internetis suheldes saab inimesest ühekülgse pildi. Kui jututeemad ammenduvad, kaob suure tõenäosusega huvi üldse edasi suhelda. Samas on sõprade nimekiri alati olemas ja kättesaadav.
vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, sundasendid. Kas kuvariga töötamine mõjub nägemisele? Pikaajaline kuvariga töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja ebamugavustunnet, ka võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab. Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 1517a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika. Selgus, et viiendas tunnis arvutiga töötavad õppurid kaebasid südamepekslemise, kõrgenenud vererõhu, väsimuse ja silmavalu üle, mõned
Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil
Üks huvitav kadunud automudel BMW 2002 „New Class“ , 02- seeria. Toodeti aastatel 1968-1975 Mudelid : BMW 2002, BMW 2002 TI, BMW 2002 tii, BMW 2002 Turbo Kere tüübid: 2-uksega sedaan, 2-uksega kabriolett, 3-ukseline luukpära Käigukast: 4 käiguline manuaal Mootori maht: 1990 cm/2 „New Class“ BMW menu oli tohutu, sest ta varustati 2-liitrise mootoriga ja mudelinimeks sai 2002. See polnud veel kaugeltki piir. Tõelistele adrenaliinisõltlastele tehti väiksemas koguses 2002tii (kahe karburaatoriga, 130 hj, 97 kW) ja 2002 Turbo (170 hj) versioone. Just „new class“ BMW mudelit täiustades arenes aastakümnete jooksul välja see BMW, mida me ostame tänapäevani. Ameerika turu jaoks loodud ja sealsetele nõuetele vastamiseks kohandatud mudeli 2002 suurest mootorist annab aimu must, keskelt kahe hõbedase ribiga iluvõre. Pakuti ka kabrioletti ja luukpäraga 02-seeria autot. 1973
Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende
Väga hea külg interneti keskkonnas on e pangad, kus inimesed saavad mugavalt sisse logida oma internetipanka ning tasuda oma arved. Seda tõestab see, et Eesti pankadel on 1,92 miljonit internetipanga klienti. Tähendab, et see on inimestele kasulik ning aega säästev viis, maksta oma arved kodus arvuti taga, mitte kuskil kontoris, kus võime oma järjekorra saabumist oodata tunde. Ainuüksi Facebooki kasutajate arv ületab miljardi piiri. Facebook ei ole kaugeltki ainuke suhtlusportaal. Suhelda saab ka mänge mängides. Runescape on üks selliseid mänge, kus saab ka teiste mängijatega suhelda. Runescape'i kasutajate arv on umbes 150-200 miljonit, kellest umbes 2 miljonit kasutajat on tasulised liikmed. Interneti head küljed on tõesti head ning kasulikud igas mõttes. Kuid me ei või kunagi teada, millal varitseb mõni oht meid kübermaailmas.
FAKTID Euraasia ilvesel on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilves elab loomaaias 2025 aastat. Looduses elab ilves keskmiselt 10 aastat, 1417 aastat väga harva. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna.
säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna. Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena, kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese varjamisel abikaasa eest ja teravmeelseid lahendusi leiavad ka olukorrad, kus elukaaslase petmine avalikuks tuleb. ,,Dekameron" annab hindamatu ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja
-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku. Kommunistid vidavad, et srane elukorraldus, kus vhesed inimesed omavad kike, on ebaaus. Aga need riigid, mis proovisid 20. sajandil olla kommunistlikud, ei korraldanud oma elu kaugeltki ausalt. Kommunism Venemaal Kommunistide juht Vladimir Lenin tuli Venemaal vimule 1917. aastal, aga ta suri varsti prast seda. Riik hakkas kike juhtima. Inimesed pidid ksku titma ja kvasti ttama. Venelased loobusid kommunismist 1991. aastal. Kommunism Hiinas 1949. aastal tuli Hiinas vimule kommunistide juht Mao Zedong. Prast mningaid kohutavaid vigu naasis Hiina kapiltalismi 20. sajandi lpus. Lhidalt 1848- Karl Marx ja Friedrich Engels avaldavad Kommunistliku Partei Manifesti.
Aga kui tehasel pole varugeneraatorit ja elekter läheb mitmeks tunniks või päevaks ära, siis valmimisel olev õlle rikneb ja tehas saab väga suure kahju. Probleemiks õllemüümisel võib saada ka halb suvi. Ehk halb suvi = õlut müüakse väga vähe. Kui õlut ei müüda, siis ei tule firmale ka rahasid sisse. Kui suvi on hea, siis ostavad palju inimesed kuumaks suveõhtuks koju õlut või karastusjooke , et end jahutada. Ka jahedal suvel ostetakse õlut, kuigi mitte kaugeltki nii palju kui heal suvel. Loogiliselt võttes ostavad enamus inimesi suviti õlut eriti Jaanipäeval, kui lõbutsetakse koos sõpradega. Õllet ostetakse ka siis, kui on saunaõhtu. Õlletootmisel on erinevaid probleeme, aga õnneks on kõik lahendatavad.
• Hambaarsti amet nõuab erialast kõrgharidust. KARJÄÄRIVÕIMALUSED • Hambaarstid töötavad hambaravikeskustes, linnapolikliinikute juures, erakabinettides, hambaraviga seotud firmade juures (paljud ka füüsilisest isikust ettevõtjana). • Hambaravi on üldjuhul patsiendile tasuline, seetõttu on hambaarstid on valdavalt hästi tasustatud. TULEVIKUVÄLJAVAATED • Eestis pole hambaarstidel veel üsna pikka aega tööpuudust karta – meie inimeste hambad ei ole kaugeltki kõige paremas korras, vaid vajavad järjekindlat ülevaatust ja ravi. PLUSSID ja MIINUSED + - See on heapalgaline töö See on vastutus töö Sul on alati töö On vaja kaua õppida Sa aitad inimestele Inimesed kardavad sind See on prestiižne töö Ebameeldiv tegema injektsioonid ja nägema verd Äitah tähelepanu eest!
Naine tänapäeva maailmas Maailmas on hinnanguliselt umbes 3,5 miljardit naist. Me ei suudaks kujutada ühiskonda ilma naisteta, me ei saakski, sest siis tekiks küsimus, et kuidas me siia ilma sattusime? Naised on inimkonna emad. Sellest hoolimata ei ole naise positsioon ühiskonnas kaugeltki nii kindel kui mehe oma. Miks? Mulle on alati meeldinud ütlus: ,,mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu". See on lause, mis kirjeldab kõige stereotüüpilisemat suhtumist mehe ja naise seisusest ühiskonnas. Naine ei ole justkui võrdväärne mehega. Aegade alguses jaotusid rollid nii ,et mehest sai leiva lauale tooja ning naisest see, kes hoolitseb kodu ja perekonna eest. Mees oli füüsiliselt tugev ning naise loomulikud omadused soosisid perekonna eest hoolitsemist. Mehele jäi
Peterburi vägistamised, prostitutsioon, enesetapud, vaimne- ja füüsiline vägivald ning mõrvad. Selline ongi Dostojevski kohutav maailm. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab kindlasti tema arengut ja väärtushinnangute kujunemist. Inimene, kes tuleb ühiskonnast, kus valitseb harmoonia, on vaimselt terve ja oskab teistega arvestada. Inimene, kes tuleb ühiskonnast, kus valitseb kaos, on ebakindel ja egoistlik. ,,Kuritöös ja karistuses" peegeldv ühiskond pole kaugeltki harmooniline. Peterburi ise sünnitabki ebainimlikke suhteid ja egoismi. Kui linnaelanik ei näe enda ümber muud kui vägivalda, siis kas pole õigustatud tema mõtted, mis liiguvad mõrva suunas? Kui ta näeb vägistatud tütarlast, keda ootab ilmselt prostituudi elu või on igal tänaval näha kõrtsidest väljuvaid alkohooolikuid, siis kas sellised mõtted pole mitte loogilised? Nähes selliseid alandatuid ja solvatuid, nähes
Riik, kus ma tahan elada Mina elan Eestis ja olen selle üle uhke. Üldiselt olen oma kodumaa üle õnnelik ja naudi siin elamist. Kuigi on Eesti riik, kus saab vabalt elada, pole ka see minu unistuste elukoht. Kujutades ette ideaalset ühiskonda pole Eesti kaugeltki mitte ideaalne. Üks põhiline probleem millega me kõik eestlased kokku puutume on see, et Eestis elavad venelased ei teadvusta endale, et meie riigikeel on eesti keel. On ka võõramaalasi, kes õpivad keele selgeks. Kuulates välismaalast, kes räägib eesti keelt on rõõmustav, aga venelast kes suhtleb sinuga vene keeles tekitab nii minu kui ka paljude teiste eestlaste seas viha. Kõik inimesed Eestis võiksid rääkida puhtalt eesti keelt.
Põlevkivi kasutamine õli utmiseks on kujunenud episoodiliseks, sest see sõltub hinnast õliturul. Ühe tonni õli tootmiseks kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga. Praegu valitsev suund on põlevkivielektrit vähendada. Arendada muid energiaallikaid ja hoida Eesti üks strateegilisemaid ettevõtteid jätkuvalt Eesti Energia kontrolli all. Põlevkivitootmise vähendamisel on rida objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, mis kõik ei sõltu kaugeltki Eestis. Kui eesti lõpetaks põlevkivi tootmise siis oleks me tagasi alguses ning ilma elektrita, kuna muul viisil toodetud elektirist ei piisaks, et kattta kogu elektrivajadus, mis eestis siis tekib!
Tätoveeringud Inimesed mõistavad tätoveeringuid väga erinevalt. Tätoveerimine on noorte seas laialt levinud ning uusi huvilisi tekib iga päev. Tänu Internetile ja tattoo teemalistele saadetele on inimesed hakanud mõistma, et tegu ei ole kaugeltki mitte ainult "vanglakunstiga".Tattoo on kõrgeima kunstivormi väljendusviis inimkehal. Tätoveeringud pärinevad juba iidsetest aegadest. Iidsest Egiptusest on arheoloogid leidnud 4000 aasta vanuseid muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud täpid ja jooned. Oletatakse, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi. Tätoveeringud põhinesid rituaalidele ja uskumustele ja olid seotud iga teada oleva paganliku usuga. Iidsed rahvad ei pidanud tätoveerimist pelgalt kunstiks, vaid sellele
4. 1. Praxiteles (u. 385-335 e.m.a. ) 2. Myron. Kettaheitja. u. 450 e.m.a. Rooma marmorkoopas 3. 4. Polykleitos. Odakandja. u. 450-430 e.m.a. Rooma marmorkoopas Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus,seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed
nad oma eesmärgi ning kui sõja lõppedes kõlas Eesti hümn ja lehvis sini-must- valge lipp, polnud ühtki eestlast, kes poleks tundnud õnne ning vabadust. Tänapäevases Eestis tunnevad paljud meie hulgast, et nendest ei sõltu enam midagi - kõik on juba varem saavutatud ja pingutada ei ole eriti tarvis. Ambitsioone jääb noorte seas järjest vähemaks. Nad ei tea, mida teha ja kuhu minna edasi. Kuna eneseteostus pole kaugeltki inimese primaarne vajadus, jäävadki unistused tahaplaanile. Näen oma tutvusringkonna näitel, et selline sihitu staadium ei vii kuskile ning muudab inimesed õnnetuks. Samal ajal inimesed, kellel on siht silme ees - olgu see siis hea tulemus võistlusel või mõni muu unistus – on kõrvalekaldumatult visad. Tean omast käest, et miski ei ületa tunnet eesmärgi saavutamisel ning eriti veel siis, kui olen näinud tohutult vaeva. Minu jaoks ongi see õnn.
sõda (1979- Afganistan, algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit 1989) USA, Pakistanilt, Hiinalt. USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. Suurbritannia, 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda Pakistan, polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Hiina Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest (1959-1973) Prantsusmaa, presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Suurbritannia saiTonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil
poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas režiim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena - „lääne ees lömitamisena”. See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Venestamispüüetest hoolimata jäid eestikeelne haridus ja kultuur püsima.
Kaupmees 11. saj. Alguse Euroopas elas rõhuv enamik rahvastikust maal, olid olemas ka linnad, kus elasid kaupmehed, kelle roll ei olnud kaugeltki tähtsusetu. Erinevad elanikkonnakihid vajasid mitmesuguseid tooteid ja kaubaartikleid, mida ei saanud valmistada kohapeal ning tuli tuua mujalt. Kaupmehed ei toimetanud meritsi ja maismaa teid pidi kohale mitte üksnesluksusrõivaid ja kangaid, hinnalisi serviise ja muid haruldusi, mis rahuldasid valitsejaid. Muidugi tõid nad ka tavalisi kaupu. Varakeskaegne kaupmees erines tunduvalt kõrg- ja hiliskeskaja kaupmehest. Varakeskaja kaupmehed, kes röövimisega ei tegelenud, ei
elab seda nüüd raskelt üle. Pole ka võimatu, et peres on pidevad tülitsemised mis mõjuvad noorukile omamoodi väsitavalt ning tekitavad temas depressiooni mille tulemusel ta kellegagi normaalselt läbi ei saa. "Kuristik rukkis" jätab esmapilgul vale mulje, kuid mida lehekülg edasi, seda selgemaks asi muutub. Kui võtta näiteks seesama näide et alguses jätab raamatu peategelane ärahellitatud mulje, kuid tegelikult pole asi kaugeltki nii. See on küllaltki negatiivne raamat, ning seda lugedes ei jätnud see minusse head tunnet, võib-olla sellepärast et see on üpris depressiivne oma negatiivsusega. Raamatut lugedes paneb see mõtlema ja nägema teistmoodi väljavaadet ühiskonnale, kuid samas ei muuda see minu suhtumist ellu. Kindlasti soovitaksin raamatut ka teistele lugeda.
Ühiskonna edasiseks arenguks on loomulikult vaja inimesi, kes seda arendaksid. Selle vastu räägib, aga hetke olukord, kus enamikes riikides Lääne-Euroopas on iive negatiivne. Nende kurva saatusega riikide hulgas on ka Eesti, kelle inimeste suremus riigis on palju suurem kui sündimus. Negatiivse iibe tulemusena väheneb aastate jooksul Euroopa riikide nn. ,,põlisrahvaste" rahvaarv ja suureneb oluliselt muullaste osakaal erinevates riikides. See aga ei lõpeta kaugeltki veel ühiskonna arengut, vaid pigem avab selles uue etapi ja rikastab seda veelgi. Nüüdisühiskonna arengus mängib olulist rolli ka majandus ning oleks mõeldamatu, et ühiskonna arenguga ei käiks kaasas ka teaduse ja tehnika areng. Kõrgtehnoloogia põhineb väga palju tööstustel, mis omakorda tarbivad loodusressursse, samamoodi nagu seda teevad meie igapäevased sõiduvahendid ning elektritootmine. Seega võib õelda, et nüüdisühiskonnal
ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Kuna nende kahe mehe arusaam ja väited asjast ei läinud sugugi kokku Piibliga, siis Kopernik ei julgenud algul üldse oma ideid välja käia ning Bruno mõisteti koguni surma. Väga oluline isik oli ka Galileo Galilei, kes konstrueeris nii teleskoobi kui ka termomeetri. Oma valmistatud pikksilmaga kinnitab ta Koperniku seisukohti. Seega sel ajastul arenes teadus märgatavalt ja tehti väga palju edasiminekuid just teaduses
Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluudsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar-ja loodusteaduste vahel. Looodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograadfia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed.
Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. Isegi väikeste õlle, veini ja kange alkoholi koguste joomine mõjutab inimese mõtlemist ja koordinatsiooni. Suuremad kogused võivad tekitada alkoholi mürgistust. Alkohol põhjustab närvikahjustusi, südamehaiguseid ja vähktõve. Kuid see ei ole kaugeltki kõik. Alkohoolsed joogid mõjutavad Sinu vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol kahjustab: vaimseid võimeid, sh mälu; südamelihaserakke ja tekib südame
Euroopalikuks, 28 päeva suvel + 5 päeva talvel. Motivaator on ka omanike puhaskasumi arvelt seesama preemia. Kui just päris metsiku töötajaskonnaga tehas pole, saab motiveerimiseks igale indiviidile ka isiklikult läheneda. Püstitada reaalne eesmärk ja panna see sõltuma väga konkreetse boonusega. Omanik saab seda teha. Enamik inimesi jääb palgatöötajateks, ent loodan, et mõistetakse sealjuures, et see ei ole enam kaugeltki mitte ohutu valik.Palgatöölistel on kindlasti väiksem silmaring,vähem võimalusi ja üldse milleks töödata ainult arvete maksmiseks kui saaks paremini. Meie riskitajuvus ja mõistmine pole veel järele jõudnud muutunud maailmale, ent usun, et nagu tehastesse tööle minek võttis aega kohanemiseks ja lõppkokkuvõtteks oli inimkonnale kasuks, siis samamoodi kulub meil aega, et mõista, millises ühiskonnas me tegelikult elame ning millised on meie tuleviku töökohad.
Iga ühiskonna algvormiks õieti küll tema lähtevormiks on perekond Aristoteles näeb just perekonda kui üht kõige algelisemat ning jõulisemat ühiskondliku elu väikevormi, mille heaolust ja normaalsusest sõltub suurel määral kogu ühiskonna heaolu ja kõlbeline tasakaal. Riigiideaal ei lämmata millalgi perekonda ja koduideaali. Kuid nagu üksikinimene, nii ei saa ka perekond kui niisugune olla veel kaugeltki täiusliku vooruslikkuse (õnneliku elu) teostamistandardiks. Perekonnad liituvad sellel eesmärgil juba järgmisteks suuremateks ühiskondlikeks ühikuiks külakondadeks ja viimased omakorda juba suurimaks ning täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks RIIGI näol Täiuslikema ehk ideaalse riigivormi väljaselgitamisele ning kirjeldamisele on ka Aristoteles pühendanud rohkesti tähelepanu.
sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Kuid kes olid Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kes kaotajad? Eestlased ei alustanud Muistset vabadusvõitlust, nad olid vaid sõja ohvrid. Kuid siiski ei antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk. Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida. Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad.
Videvik Bella Swan (Kristen Stewart) on olnud alati teistsugune, keeldunud massi sulamast. Uues koolis tutvub ta salaprase ja kena vlimusega Edward Culleniga (Robert Pattinson), kes erineb kigist poistest, keda Bella eales tundnud on. Intelligentne ja vaimukas Edward neks otsekui ta hinge kige salajasematesse soppidesse ning ige pea suudavad need kaks melda vaid teineteisest. Edward jookseb kiiremini kui lvi, ta suudab peatada paljaste ktega kihutava auto ja ta pole vananenud pevagi prast aastat 1918! Sarnaselt kigi vampiiridega on ta surematu, kuid tema suguvsa esindajatel puuduvad kihvad ning nad ei joo inimverd. Edwardi jaoks on Bella midagi, mida ta on oodanud viimased 90 aastat hingesugulane. Ent mida lhedasemaks nad muutuvad, seda ohtlikum on see Bella jaoks. Eriti veel siis, kui linna saabuvad James (Cam Gigandet), Laurent (Edi Gathegi) ja Victoria (Rachelle Lefevre), Cullenite suguvsa surmavaenlased, kes ei kavatse lahkuda ...
tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas?
kõikjale, kuhu võimalik. Samuti kinnitasid liitlased, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume. Samuti ei järginud NSVL sõja alguses antud lubadust, et sõja lõppedes ei taotleta uusi territooriume ja jättis Ida-Euroopa oma kontrolli alla. Üheks tähtsamaks võitlustandriks kujunes külma sõja aastail Saksamaa, sest nii USA kui ka NSV Liidu juhid arvasid, et seal võib puhkeda uus suur sõda. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopas. See aga ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksmaa lõhenes Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. Kuna üks levinumaid protestivorme NSV Liidu vastu oli ka
Kahe suuna lähenemine toimus kevadel 1990, kui Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks. Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi koostöös Eesti Kongressiga viima Eesti Vabariigi taastamiseni. Mais kaotati nimetus Eesti NSV ning asendati see Eesti Vabariigiga. Siiski ei olnud iseseisvus selleks ajaks veel kaugeltki saavutatud. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. Mõlemas Balti riigi pealinnas püüdsid Nõukogude eriväelased hõivata rahvuslike jõudude kontrolli all olnud meediakeskusi, mille käigus sai surma mitukümmend inimest. Analoogilisi sündmusi Eestis ei olnud
KU Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. 96 aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Aga mis maa see ikkagi on, millel me elame? Milline on meie, eestlaste, elu ja olu tegelikult? Kas asjad on tõesti nii halvasti nagu räägivad erinevad telesaated, ajakirjad ja enamik inimestest, või on meie pisikeses isamaas tegelikult palju rohkem head ja seda, mille üle me võiks uhked olla, pideva virisemise asemel? Ma nõustun, et Eestimaa ei ole kaugeltki täiuslik. Meie palgatase on mitu korda madalam kui mujal Euroopas. Meie parim tööjõud lahkub Eestist, otsidest välimaalt kõrgemat palka ja paremaid elutingimusi. Samuti puudub meil hea poliitika, valimiste ajal on kuulda palju lubadusi Eesti rahava elu parandamiseks, kuid need jäävadki ainult lubadusteks. Tunduks, nagu kõrgematel ametikohtadel olevad inimesed hoolitsevad ainult endi eest ja lihttöölistest ning rahvast ei hooli enam keegi
lähenes, tundis ta endist trotsi tema vastu ning pidi maalimise hetketi pooleli jätma. Viimaks otsustatakse siiski ka tuletorni juurde minna, kuid mr Ramsay endine domineeriv mood ja hommikune vihastamine ei istu kellelegi. Samal ajal otsustab Lily, nähes, et tema töö on juba peaaegu kunstiteos, lõpetada oma maali. James sai viimaks ometi oma unistatud tuletorni juurde, mis nagu seal all olles selgus, ei olnud kaugeltki mitte nii unenäoline, kauge ja romantiline, nagu ta seda terve selle aja ette oli kujutanud, vaid see oli reaalne, selgete piirjoontega, isegi triibuline. Sel hetkel sai selgeks, et see ei olnud iial olnud see tuletorn, mille juurde ta tahtis jõuda, vaid need olid kaks erinevat: üks tema kujutlustes kaugest lapsepõlvest, see, mis oli veel ema süles istudes tema unistuseks olnud, ning see, mis nüüd tema ees sirgus, mille valgusvihk ei olnud nii terav,
Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika (humanitaarsuund) Aleksandra Anon Sõltuvuskäitumine Õppejõud: Helve Saat Alkohol kui relv tervislikku inimkonna vastu. Essee. Igaüks on lapsepõlvest kuulnud vanematest või õpetajatest, et juua ja suitsetada on kaahjulik. Kuid kui küsida nende käest ,,milles seisneb see kahju?", kaugeltki mitte igaüks saab vastata sellele küsimusele. Aga kui nii, siis usaldus täiskasvanu põlvkonna vastu, ükskõik kui autoriteetne see võiks olla, kaob. Noh, las räägivad siis... Ise joovad tihtipeale ju, aga oma lastele ütlevad, et see on tervist kahjustav ning ei oska muudki ütelda. Kui saa jood esimest korda, siis naudid esimesi tundeid... ning tundub,et noor organism ei tundagi sellest tulenevat kahju.
Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
