Peale eelkoormuse rakendamist määratakse joonlaua algnäit d 0 millimeetrites. Katsekeha koormatakse ühtlase kiirusega d/10 (d = katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse igale katsekehale eraldi valemi [4] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. 4.5.2. Kaudse meetodiga Kaudsel määramisel lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvututakse valemi [5] järgi. EPS tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud graafikul 1 LISA 1. Katsetulemused esitatakse kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga 4.5. Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramiselarvututakse valemi [6] järgi. EPS tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2 LISA 1. Toote deklareeritud
Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Hüdroisolatsioonmaterjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata hüdroisolatsioonmaterjalide omadused 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutati kolme tüüpi Bituthene hüdroisolatsioonmaterjali: 4000, 4000s ja 8000 (isekleepuv HDPE/ kummibituumen rullmembraan) 3. Kasutatud katseseadmed Joonlaud: katsematerjalide mõõtmiseks Nuga/käärid: piisava suurusega tüki lõikamiseks materjalist Mõõtekaal: katsetatava materjali massi leidmiseks Külmakast: katsekehade külmutamiseks Tõmbetugevuse katsetamise seade. 4. Katsemetoodikad 4.1. Pinnamassi leidmine Määrati katsekehade mõõtmed aritmeetilise keskmise meetodil. Selleks võeti katsekehadel mõõtmed kahest kohast ning leiti keskmine, mis saadi vastavaks mõõduks. Seejärel katsekehad kaaluti ning saadi kehade massid grammides. Pinnamassi leidmiseks kasutada valemit Valem 4.1 : m
kontaktide puudumist juhtides ja mõõta maandusseadme takistust. (vajadusel üle vaadata ja parandada vigastada saanud kohti) Põhilisteks meetoditeks on: · Mõõtmine ampermeetri-voltmeetri meetodil · Mõõtmine kompensatsioonimeetodil · Mõõtmine mõõtesillaga (ebatäpsemad tulemused) Ampermeetri-voltmeetriga kasutamisel mõõdetakse pingelang katsetatava maandusseadme ja sondi vahel ning katsetatavat maandusseadet läbiva voolu tugevus. Nende kahe suuruse kaudu leitakse takistus. Magnetoelektrilise logomeetri puhul aga on asi veelgi lihtsam, tähistatakse järgmiselt: 1-1 on ampermeetri mähis ja 2-2 voltmeetri mähis 5.) Ergonoomilised tulemused: E (voltides) M (amprites) Lambid 3 402
Seda skaalat rakendatakse karastatud teraste ja kõvade malmide katsetamisel. Väga kõvade materjalide (näiteks kõvasulamid), õhukeste kõvade pindkihtide (tsementiiditud ja karastatud terased, nitreeritud terased) ja väikeste detailide kõvaduse määramiseks käsutatakse survejõudu F = 10 + 50 = 60 kgf (588 N). Sel juhul loetakse kõvadusarv samuti mustalt skaalalt, kuid tähistatakse HRA. Kõige rohkem käsutatakse C-skaalat. Kõvasulamis indentorit võib käsutada siis, kui katsetatava metalli kõvadus HRC < 50. Rockwelli ja Brinelli kõvadusarvude vahel on seos ligikaudu 1HRC«10HB. Täpsemad andmed saab vastavatest tabelites. Katse teostamiseks asetatakse proovikeha või detail pressi töölauale 8 (joon. 1.15.). Käsiratast 9 pöörates tõstetakse laud üles ja proovikeha (detail) surutakse vastu indentorit 7. Käsiratast pööratakse seni, kuni proovikehale mõjuv jõud suureneb nõutava eelkoormuseni - 10 kgf (98 N).
Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 [g] W = (100 * (6,60 6,01)) / 6,01 = 9,8 [%] 3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine. Katse alguses mõõdetakse proovikehade mõõtmed täpsusega 0,01 mm. Puidu tihedus antud niiskusel arvutatakse valemiga 2. Saadud tulemused arvutatakse ümber puidule niiskusega 12% (puidu standardniiskus) valemi 3 abil. Arvutuste tulemsued on kantud tabelisse 2. Valem 2: ow = ((mw / (aw * bw * lw)) * 1000 ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] aw, bw, lw proovikeha mõõtmed [mm] mw - proovikeha mass Aruvutus: Proovikeha nr. 4.
näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid Nihik - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali kolme mõõtme - laiuse, pikkuse ja sügavuse võimalikult täpne mõõtmine. Digitaalne kaal - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali massi määramine. 1.4 Katsemetoodika Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Selle leidmiseks mõõdetakse katse käigus materjali iga mõõde kolmest eri punktist ning võetakse neist aritmeetiline keskväärtus. Saadud keskväärtuste korrutisega leitakse objekti ruumala ning
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on
tihedus, erijuhtivus (kg/m3) (W/m*K) A 14,4 0,038 B 23,8 0,034 4 1.5 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga. Sel meetodil survepinge määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest, mis saadi tabelist 1.1. Survepinge arvutati valemiga (5): 10 = 10,0 * 0 - 81,0 kus, - katsekeha koormustaluvus, kPa 0- katsekeha tihedus. Arvutustulemused on tabelis 1.5 Tabel 1.5 Kaudsel meetodil määratud survepinge Katsekeha Surve- tihedus, tugevus, (kg/m3) (kPa)
202,5 252,8 50,3 0,07 Niiskusesisaldus (massiprotsentides) uuritav kütuse proovis arvutatakse valemiga ρ∗V∗100 W= G2 kus V – vee maht püüduris ml ρ – vee tihedus g/ml G2 – katseks võetud kütuseproovi mass g. Kütuse niiskusesisaldus: 1∗0,07∗100 W= =0,14 50,3 Kütuse niiskusesisalduse tabel Katsetatava kütuse niiskus Küttemasuutide niiskus kirjanduse andmeil % % 0,14 0,3 – 2 % Järeldus Katse andmed ei vasta eeldatavatele andmetele, mistõttu võib järeldada, et katsetamisel tehti ränk viga. Viga võis tulla kas mõõtmisest või kütuse mitte segamisest veega. Kuigi tegu oli juba kuiva kütusega, ei segatud juurde vett, mis rikkus katse mõtte ära.
Selle valmistamiseks võetakse destilleeritud veega lahjendatud soolhapet (vahekorras 1:4), millele lisatakse vesiniksulfiidi absorbeerimiseks 5 g vasksulfaati. Eralduva veeauru imamiseks täidetakse U toru CaCl2 ga. Veesärk täidetakse destilleeritud veega. Nivoopudel täidetakse küllastunud NaCl lahusega, millele on lisatud tilk väävelhappe lahust (sulgevedelik) ning 3...4 tilka 0,5 % - st metüüloranzi lahust. Töö käik Katsetatava kütuse kaalutis asetatakse reaktsioonianumasse 1 (kaalutise täpne kogus määratakse kütusetiigli kaaluvahena enne ja pärast kütuse asetamist reaktsioonianumasse). Kütuse kogus olgu 1 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 % või 0,5 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 %. Kaalumise täpsus 0,0002g. Reaktsioonianum suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolmekäiguline kraan 5 ühendab mõõtebüreti atmosfääriga. Mõõtebürett täidetakse sulgevedelikuga kuni 0
plastilised deformatsioonid Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN 5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp 3 Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24 Katsetatava naelühenduse kandevõime leitakse avaldisega Rd = Rd,min*m o Rd,min naela minimaalne arvutuslik kandevõime o m naelte arv ühenduses Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest. Äärmise elemendi muljumine k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3 fh,1,k = 0,082*k*d-0,3 = 0,082*350*4-0,3 = 18,93 MPa Fv,Rk = fh,1,k*t1*d = 18,93*32*4 = 2,42 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =2,42*0,9/1,3 = 1,68 kN Keskmise elemendi muljumine fh,1,k = fh,2,k = 18,93 MPa
6 10003∗( 10000−2000 ) 3∗400 [ ) ]=10312 MPa 3 400 Em = 3 − 51∗100 ∗( 4,58−0,99 ) 4∗1000 1000 ( 7. Katsetatava puidu tugevusklass katsekeha paindetugevuse ja elastsusmooduli järgi standardi EVS-EN 338:2009 kohaselt [( ) ] 0,2 150 Ülemineku koefitsent k h =min ; 1,3 =1,08 100
ei esitata erinõudeid Hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus ei ohusta tervist ega keskkonda. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Silikaatkivi on olemuselt raske materjal. See on peamine põhjus, miks silikaatkivi kasutatakse vaheseintes. Raske materjal on tunduvalt helikindlam kui nii mõnigi mahult suur, kuid kaalult kergem toode. Seepärast kasutatakse silikaatkivi vaheseintes
kg/m³. Liiva puiste tihedus ei ole normitud. Liiva näiv tihedus on umbes 2600 kg/m³, mis natuke suurem, kui minul saadud katse tulemus. Liiva tühiklikkuseks sain 34,2 %, mis on tunduvalt vähem, kui see Raado konspektis on. Seal on liiva tühiklikus 40-42%. Meie katsetatud liivas oli 1,83% kruusa osakesi. 0,42 % oli suuremad kui 8mm ja 1,45 % oli suurem, kui 4mm. Ehitus liivas peab jääma suurem kui 5mm osakest hulk all 35%. Katsetatav liiv on ehitus liiv. Katsetatava liiva peensusmoodul on 3,5. Liiva peensusmoodul määrab järgmised kriteeriumid: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. Järelikult on tegemist jämeda liivaga. Kõige suurema osa liiva fraktsioonist moodustas 0,25-0,5 mm läbimõõduga liiva terad. Kõige vähem on 4mm liiva terasid. Liiva huumuse sisaldus ei ole kõrge. Lahus ei saavutanud etanooli lahuse värvi. Katses kasutatud liiv
100-1 10,25 6,34 98-2 8,65 5,3 100-2 kuivatuskapis 19,55 12,13 14,01 99-2 25,05 15,7 98-1 22,45 14,2 Graafik 3. Survetugevuse katse. 6. Järeldused Lähtudes nii survetugevuse kui ka paindetugevuse tabelitest, järeldub, et kipsi tugevuslikud omadused kahanevad oluliselt veega küllastudes. Katsetatava kipsi jahvatuspeensus on 8,98%. Kipsi tardumise katsel algas tardumise protsess 30 minutit peale katse algust, periood kipsi tardumise algusest kipsi tardumise lõpuni oli ca 6 minutit. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks ja arvutamiseks läbiviidud katse käigus selgus, et standardile kõige lähedasem tulemus, mille saime, oli 46,026% kipsi kogust kipsitaignas. 7. Küsimused 1. Ehituskips on töödeldav, odav, kergesti viimistletav, kiiresti kivistuv vee lisamisel
5.4. F 10= Valem 3.5.4 S kus, 10 katsekeha koormustaluvus, [kPa]; F koormus 10 % -lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind. 3.5.2. Survepinge määramine kaudse meetodiga Materjalide koormustaluvus määratakse ka kaudse meetodiga, kus lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutatakse valemi , [kPa] Valem 3.5.5 abiga. EPS-i tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud Graafik 3.1. 10=10,00 -81,0 , [kPa] Valem 3.5.5 Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus 3.6. Soojuserijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Graafik 3.1 Soojuserijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi Valem 3.6.6 järgi
Hinnata materjali vastavust miinimumnõuetele. 2. Värvipüsivus pesemise toimele 4 1. Töö teoreetilised alused EVS-EN ISO 105-C01...C06 Värvipüsivus pesemise toimele näitab, kuidas kanga värvid peavad vastu teatud pesemistemperatuuridele. Vastavalt standardile ja katsetatavale materjalile määratakse pesemise vee temperatuur (30ºC, 40ºC, 60ºC või 95ºC), pesuvahend ja pesemise kestus. Katse käigus hinnatakse nii katsetatava materjali värvuse muutust kui ka värvi kandumist valgele testriidele. Kui kanga värvi pesukindlus on 3 või alla selle, tuleb sellest kangast tooteid pesta eraldi, kuna see võib määrida teisi tooteid (anda värvi). Samuti võib sellise toote värvus pesus muutuda. Värvipüsivus pesemise toimele määratakse värvipüsivuse ja valge kanga värvumise hinnete järgi, kusjuures indeksiks on madalam hinne. 2. Töö käik 2.1. Töö vahendid 1. Katsekehad 2. Testriie 3. Pesumasin 4
F koormus 10%-lisel deformatsioonil [N] S katsekeha ristlõike pind [mm2] Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm2. Mõõtmistulemused kanti tabelisse 4.5. 3.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Lisaks määrati materjalide koormustaluvus kaudse meetodiga. Kaudsel määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutati valemi (5) järgi. 10=10,0*o-81,0 (5) Katsetulemused esitati kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelisse 4.5. 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutati valemi (6) järgi.
Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). 7 Veeimavus: Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese
Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Katsetatava proovi suurus sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Täitematerjali katseproovi mass ei tohi olla väiksem kui tabelis 1 toodud minimaalsest massist. Peenosiste eraldamiseks pestakse katseproovi sõeltel 31,5 mm ja 4 mm ning hoitakse temperatuuril 22+-3 C 24+-5 tundi. Immutatud katseproov kallatakse katsenõus temperatuuril 22+-3C olevasse vette ja eemaldatakse kaasatud õhk pöörates ja raputades katsenõud ettevaatlikult
m8 - jääk sõelal avaga 8 mm, (g) m - proovi mass, (g) 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 ja ≥0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati järgnevate läbimõõtudega sõelakomplekti: 0, 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määrati sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määrati sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimus osade kaupa nii, et
eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaat-
Nciide Popr: I4lO # u. =(, pr= (,-#),orn = 45,76e/o x 45,Byo poK:2600 # H.t*,/o) Katsetulemused on viilja toodud tabelis 7.i.l. 6.4. Killustiku terastiku koostise mlfl ramine Killustiku terastiku koostise mii?iramiseks kasutatakse j?irgnevate l2ibimSdtudega sdelakomplekti: 1,0; 2,0;4,0;5,6; 8,0; ll,2; 16;22,4 ja 31,5 mm. Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, midajtimedam on killustik. Killustik, mille tera iilemine m66de on 4; 8; 16; 31,5 ja enam mm (antud katses 4,8, 16 mm), peab proovi vZihim mass olema vastavalt 0,2; 0,6; 2,6; l0 ja 40 kg (antud katses 0,2; 0,6; 2,6 kg). Tera iilemine m55de D miiiiratakse s6elanaliiiisi tulemuste p6hjal. Tera tilemiseks m66duks D loetakse sdela ava, mille kogujiiiik ei iileta 5% kogu proovist. Tera alumine
See seloomustab tahkete puistlastide soodumust nihkuda. 54. Kuidas leida varingu kaldenurka laevatingimustes? Laeva tingimustes kasutatakse varingu kaldenurka leidmiseks rõhtsat vibratsioonivaba lauda, kartongi või paksemat paberilehte, (millele valatakse katsetatav materjal), malli ja kolmeliitrise mahuga koonilist nõud. Võetakse umbes 10 liitri jagu lasti, mis jagatakse kolme võrdse suurusega hunnikusse. Nõu täidetakse katsetatava ainega ja valatakse ettevaatlikult 2 liitrit lauale asetatud paberile nii, et moodustuks koonus. Ülejäänu valatakse mõne millimeetri kõrguselt algkoonuse tipule, liigutades nõud ümber koonuse tipu sel viisil, et ainekoonus tuleks sümmeetriline.·Kui kogu aine on paberile valatud ja koonuse küljed ei ole varisenud, mõõdetakse malliga koonuse külgpinna ja laua vaheline nurk koonuse aluse kahe ristuva diameetri
0,124 mm. Seejärel kuivatatakse peenestatud materjal püsiva massini temperatuuril 105- 110 ning jahutatakse toatemperatuurini eksikaatoris veevaba kaltsimkloriidi kohal, et vältida niiskuse adsorbtsiooni. Materjal kaalutakse laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01g. Kuiv püknomeeter kaalutakse (m1). Püknomeetrisse puistatakse seejärel 10-20 g katsetatavat materjali ning püknomeeter koos materjaliga kaalutakse (m2). Peale kaalumist valatakse püknomeetrisse katsetatava materjali suhtes inertset vedelikku. Vedelik peab katma materjali 5 mm paksuse kihina. Püknomeeter asetatakse liivavanni ning tema sisu keedetakse 10-20 minuti vältel, et eemaldada proovist õhk. Õhku võib eemaldada ka vakumeerimisega, hoides püknomeetreid koos materjali ja vedelikuga vaakumeksikaatoris, kuni mullikeste eraldumine lõpeb. Hiljem püknomeetrisse lisatavast vedelikust peab olema eelnevalt eemaldatud õhk.
niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. - Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). - Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine
toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, 18
2 Fe 3 2 I 2 Fe 2 I 2 2 FeCl3 2 KI 2 FeCl2 I 2 2 KCl Katse 17. NO3– NO3– sisaldavale lahusele (2–3 mL) lisada samasugune maht FeSO 4 lahust ja seejärel lisada ettevaatlikult, niristades mööda katseklaasi seina (katseklaas peab olema käes kaldu) 0,2–1 mL kontsentreeritud väävelhapet ! Katset teha tõmbekapi all, kaitseprillid ees, katseklaasi suue endast eemale suunatud ! Katse õnnestumise korral tekib katseklaasi põhjas k.H2SO4 kihi ja katsetatava lahuse piirpinnal pruun ring (kiht). Värvus on tingitud kompleksiooni [Fe(NO)] 2+ moodustumisest redoksreaktsioonis tekkiva NO-ga. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Fe 3 e Fe 2 |⋅3 0,77V – redutseerija NO3 3e 4 H NO 2 H 2 O 0,96V – oksüdeerija
..0,4 mm/m. 19 Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab,
Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Faktilisteks vaikudeks nimetatakse poolvedelaid või tahkeid produkte, mis jäävad katseklaasi pärast kütuse täielikku aurustamist. Faktilised vaigud jäävad kütustesse tootmisprotsessis on lahustunud olekus. Nende maksimaalne sisaldus on standardiga normitud. Induktsiooniperiood on ajavahemik minutites, mis iseloomustab kütuste vastupidavust oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud kinnises anumas hapniku keskkonnas temperatuuril 100°C ja rõhul 0,7 MPa. Oksüdeerumise algust näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle.
Stabiilsust hinnatakse faktiliste vaikude sisalduse ja induktsiooniperioodi kaudu. Faktilisteks vaikudeks nimetatakse poolvedelaid või tahkeid produkte, mis jäävad katseklaasi pärast kütuse täielikku aurustamist. Faktilised vaigud jäävad kütustesse tootmisprotsessis on lahustunud olekus. Nende maksimaalne sisaldus on standardiga normitud. Induktsiooniperiood on ajavahemik minutites, mis iseloomustab kütuste vastupidavust oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud kinnises anumas hapniku keskkonnas temperatuuril 100°C ja rõhul 0,7 MPa. Oksüdeerumise algust näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle.
poollogaritmilisele graafikule, siis läbi katsepunktide tõmmatud sirgelt saab leida 25 löögile vastava veesisalduse wL (joonis 2.16). On esitatud empiirilisi valemeid voolavuspiiri leidmiseks ühe teimi andmetel (R.Karlsson 1981) wn n 0,121 wL = ; wL = wn ( ) , 1,419 - 0,3 log n 25 kus n on löökide arv, mille puhul vagu täitub ja wn katsetatava pinnase veesisaldus. Voolavuspiiri määramiseks kasutatakse Casagrande aparaadi kõrval ka mitmesuguseid koonusteime. Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm.
Niiskele liivale on iseloomulik teatav ajamomendiks t on tekkinud mingi efektiivpinge ja neutraalpinge jaotus. Kahes määramiseks kasutatakse seismilisi meetodeid, mis põhinevad elastsusmooduli kapillaarjõududest tingitud nidusus. Usaldusväärse määramiseks peab naaberkihis esineva poorivee rõhkude vahe tõttu toimub vee voolamine sõltuvusel laineleviku kiirusest. katsetatava teimiku tihedus ja veesisaldus olema võimalikult lähedane suurema rõhuga kihist väiksema rõhuga kihti. Lõpuks saadakse 1.6.1.5 Kokkusurutavuse määramine empiiriliste seoste abil Pinnase pinnase looduslikule seisundile. Veeküllastatud savipinnasel sõltuvad teimi
purunemine, materjali väljarebenemine jne. Kulumise kiirus ja mehhanism sõltuvad hõõrdepaari materjalide omadustest, kontakteerumise tingimustest (libisemise, veeremine, normaaljõud , liikumise kiirus ja keskkonna füüsikalis-keemilisest toimest). Kulumiskindluseks nimetatakse materjali omadust osutada vastupanu kulumisele teatud kindlates hõõrdetingimustes, seda väljendatakse kulumise kiiruse või intensiivsuse pöördarvuna. Suhteline kulumiskindlus on katsetatava materjali ja etaloniks võetud materjali kulumiskindluste suhe nende kulumisel ühesugustes tingimustes. Kulumine massi järgi määratakse proovikeha masside vahena enne ja pärast katsetamist. Kulumine mahu järgi määratakse proovikeha mahtude vahena enne ja pärast katsetamist. Kuna massi muutumist on lihtsam määrata kui mahulist muutust, siis sageli leitakse mahuline kulumine massi muutuse kaudu jagades kaalu vahe materjali tihedusega:
v e e s is a ld u s e s t ja p la s ts u s p iir id e s t On esitatud empiirilisi valemeid voolavuspiiri leidmiseks ühe teimi andmetel (R.Karlsson 1981) wn n 0,121 wL = ; wL = wn ( ) , 1,419 - 0,3 log n 25 kus n on löökide arv, mille puhul vagu täitub ja wn katsetatava pinnase veesisaldus. 15 Voolavuspiiri määramiseks kasutatakse Casagrande aparaadi kõrval ka mitmesuguseid koonusteime. Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse
annaabi.ee 
