ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesuiitide ordu liige Ignatius Loyola vastureformatsioon-usuline ja poliitiline liikumine mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis
eestikeelne katekismus, millest on säilinud mõned lehed. 10. Valitsev usund oli katoliiklus mis tegi läbi reformatsiooni. Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid. Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis reformatsiooni lõpule viia, sest piiskopid, tookapiitlid, Liivi ordu ja kloostrid jäid katolikule usule truuks. Eestlatest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. 11. Valitsevad kunstistiilid olid romaani ja gooti stiil. Eestisse jõuab romaani stiil 13. sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal. 14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. 12
Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud. Kuna parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks
sajandil? Kuidas neid probleeme püüti lahendada?-Ei osatud lugeda eesti keelt, sest nad ei valdanud seda hästi-haridus oli halb.Puudusid eesti keele reeglid. Loodi koole ja seminare ning tehti ka Uus Testament 24. Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool?-Et kindlustada Rootsi riigivõimu Liivimaal ning õppimine Saksamaal oli sõja tõttu pea võimatu. Tartu valiti geograafiliselt heaks aukohaks ning võib ka öeldaa, et taheti vastu astuda katolikule õppeasutustele 25. Iseloomusta lühidalt õppekorraldust Tartu Ülikoolis 17. Sajandil.-Seal oli neli teaduskonda:usu-, õigus-, arsti- ja fillosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi oli seal keskeltläbi sadakond 26. Milline roll on Eesti ajaloos järgmistel isikutel? Johann Reinhold von Patkul; Joachim Jhering; Heinrich Stahl; Johann Hornung; Johann Skytte. Kirjelda nende peamisi saavutusi-
Talurahva koolide loomine (Forseliuse Eraldatus kõrgkultuurist seminar) Rahvaarvu kasv sisseränne, rahu aeg, Piirangud ametites polnud epideemiaid ega nälga, positiivne iive Grammatika ja eestikeelne kirjasõna Tartu ülikooli asutamine Barokk - rahvariided 4. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu
aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. 1524. aastal vallandus Tallinnas pildirüüste, kus eestlased ja sakslased alustasid mässu: tungiti kirikutesse, purustati pühapilte ja kujusid ning reliikviaid. Sama juhtus ka teistes Liivimaa linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu: ordu Preisimaa haru saadeti laiali.See viis reformatsiooni mittetäieliku lõpuniviimiseni. Enamik inimesi jäi katolikule kirikule truuks. 16. sajandi esimesel poolel tehti esimesed katsed piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks eesti keelde. Ülesanne anti Tallinna linnakooli õpilasele Hans Susile, kuid töö jäi poolikuks, sest Susi suri 1549. aastal katku. 6 Eesti asustus ja rahvastik Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Teiste ühiskonnakihtide osa ei ületanud 6,5%. Keskaja jooksul Eesti rahvaarv
Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum. Skulptuurid ja maalid- dekoratiivsem iseloom kui gootis-
ketserlike liikumiste puhul. Siiski on mõned Katarite tekstid nende vastaste poolt säilitatud. Need annavad küll lakoonilise ülevaate nende sisemisest usust, kuid siiski jätavad palju küsimusi vastuseta. ''Kahe põhimõtte raamat'' on suurim tekst, mis on säilinud. See täpsustab dualistilise teooria põhialuseid Katarite enda poolt. Õpetus Üldiselt moodustasid Katarid mittepreesterliku pooldajaskonna, kes seisid vastu katolikule kirikule, protesteerides hingelise, moraalse ja poliitilise kiriku korruptsiooni vastu. Nad nägid, et Rooma on reetnud ja korrumpeerinud apostliku pärimisõiguse originaalse idee, iseäranis pärast seda, kui paavst Sylvester II võttis vastu Konstatinoopoli annetuse. Inimese tingimused Katarid uskusid, et inimkonnas eksisteerib jumaliku valguse säde. See valgus või vaim, on langenud kõlvatuse kuningriigi lõksu, mis on füüsiline keha ja maailm
martin luther 95 teesi 31.10.1517 (väidet) (Wittenbergi kirikuuksele naelutatud) sola scriptura lutheri õpetuse alus luther oli algataja katoliku kriitik kirikupead käituvad ilmalikult (ei meeldi) katoliku kiriku ametikohtade müümine (rikkus=halb) jutlustati evangeeliumiusku indulgentside müük (patukaristuse kustutuskiri) kirik müüb katolikule kirikule kohane rahanäljas luther protesteerib peaks saama õigusteadlane oli surmalähedane kogemus avastab, et see kuidas asjad käivad pole õige õnsaks saab vaid jumala kontakti kaudu, mitte indulgentside jne usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule uus õpetus liivimaal (riias) 1521 pildirüüste mitmesajapealine saklastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk
tõetruud etendus ja seda ta ka sai. Näitlejaid tõsteti plokkide abil õhku, luugid avanesid järsku neelates näitlejaid põrgusügavustesse. Piinamist ja hukkamist tähistas üle lava purskav härjaveri. Kostüümid olid kindlaks määratud. Jeesusel pidi olema kuldne habe ja kuldses juuksed. Jumalaema kandis helesinist, apostel Juudas kollast ja teised apostlid ning pühad mehed valget riietust. Müsteeriumid olid stiililt väga vastuolulised. Paljud kohad olid sügavalt usklikud ja katolikule kirikule meelepärased ning teised jällegi puht rahvalikud ja kohati isegi matslikud. Lavastaja kõndis etenduse ajal mööda lava ja ütles vajadusel teksti ette. Samuti esitas ta proloogi ning esitas tänusõnad raele ja kirikule. Lavakujundus oli rikkalik. Paradiis oli sisustatud kaunite vaipade, puude, põõsaste ja kalli mööbliga. Põrgus oli suur katel, piinariistad ja draakonilõuad. Tihti aeti läbi ka tinglike dekoratsioonidega. Nt. Linnanimi tähistas tervet linna.
2. KANADA AJALUGU Kanada põliselanikus on indiaani hõimud (algonkinid, atapaskid, irokeesid) ja eskimod. 1497 jõudis Põhja-Ameerika rannikule G. Caboto, 16. sajandil saabusid prantslased, 1543-36 uuris Saint Lawrence'i jõe piirkonda J. Cartier. Esimesed prantslaste asundused rajas 17. sajandi alguses S. de Champlain (Port Royal 1605, Quebec 1608). Koloniseeritud alasid nimetati Uus-Prantsusmaaks, seal kehtestati feodaalkord ja anti eesõigusi katolikule kirikule. 18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713) loovutasid prantslased inglastele Hudsoni lahe piirkonna, Nova Scotia ja Newfoundlandi. Pärast seitsmeaastast sõda sai Kanada (v.a. Saint-Pierre ja Miquelon) Pariisi rahu alusel Inglismaa valduseks. Inglismaa tunnustas Quebeci aktiga 1744 ilmalike ja vaimulike senjööride seniseid õigusi. Põhja-Ameerika asumaade
Lisbonne, 1762, lk. 34 9 Inkvisiitor valmistas ennast ülekuulamisest väga hästi ette, tutvudes tema elulooga ja otsis sealt välja lõike, mida saaks süüdistatava vastu ära kasutada. Selliseid lõike, millega ohvrit murda ja panna teda ketserlust üles tunnistama. Muidugi kinnitasid enamus ketserluses süüdistatavad, et on süütud ja katolikule kirikule ustavad. Sellesse suhtusid inkvisiitorid skeptiliselt, nende eesmärk oli siiski saada ketserilt kätte ülestunnists ja patukahetsus."Konks" seisnes aga selles, et inkvisiitoritele tõestada, et süüdistatav tõesti kahetseb oma ketserlust, pidi ta välja andma ka oma usukaaslased, nende sõbrad ja kaasosalised.19 Ülekuulamine kui protsess algas sellega, et süüdistatav pidi vandega
o Kujunesid matemaatika, füüsika, astronoomia o Suurimaks saavutuseks peetakse trükikunsti(tähed lõigati puuplaadi sisse, värviti, pressiti tekst papüürusele või pärgamendile)-Johann Gutenberg o 1456.a Piibel-igal lehel tekst kahes virus, kummaski 42 rida, esimene trükitud raamat Euroopas o Hakati trükkima ka paberraha ja mängukaarte o 1599.a koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri raamatud, mis tundusid katolikule kirikule kardetavad o Keskaja teadsuliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci(maalikunst ja skulptuur), arhitekt, insener,leiutaja ja loodusuurija o Vinci projekteeris helikopteri, autu jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi, tundis huvi geoloogia, astronooma jmt ala vastu.Uuris laipu, vereringet, südant , tegi siseorganitest jooniseid Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu
Sisuliselt pöhineb saarel eksisteeriv vabariik patriarhaalsel perekonnal. Mmere'i teos pani ühiskonnakäsitluses aluse uuele suunale, mida hakati hiljem nimetama utoopiliseks sotsialismiks. KONFLIKT PAAVSTIVÖIMUGA Henry VIII valitsemisaja esimesel poolel kehastas Inglismaal kirikuvöimu Yorki peapiiskop ja paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli ka riigi lordkantsleri ametis. Seega oli Inglismaal kas kuningat. Katolikule kirikule kuulusid suured maavaldused, peale selle pidi riik Rooma paavstile makse maksma. Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Ta soovis oma naisest Katariinast lahutada, sest too oli mehest vanem ningei suutnud talle poega sünnitada. Kuningas soovis peale lahutist, kui see oleks vöimalik olnud, abielluda öuedaam Anne Boleyniga, kuid katoliku kiriku eeskirjad ei luba seda. Seega soovis kuningas lahku lüüa Inglismaa Roomast
määrati kindel palk ja nad pidid andma vande uuele korrale, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise kuna enamik piiskoppe keeldus vannet andmast. Vastuhakanud vallandati, kuid nad jäid säilitasid mõju usklike seas ning etendasid aktiivset osa revolutsiooni ja seejärel ka vabariigi vastu suunatud kontrrevol. L- Prantsusmaal Vendees puhkes 1793 mäss, millega 1792 loodud valitsusel oli raske toime tulla. Dekristianiseerimine: Katolikule kirikule truuks jäänud vaimulike aktiivne usu väljajuurimine. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust: anti korraldus hävitada religioossed sümbolid, vaimulikud pidid abielluma ja võtma enda hoole alla mõne lapse või vanuri. Aja jooksul sai selgeks, et raske on ehitada uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida hakati nim Mõistuse kultuseks. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni
tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi
tegevuse eesmärk kuni purustamiseni. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu (lad. keeles Fratres Militiae Christi) on eriline vaimulik rüütliordu, mis asutati 1202. aastal arvatavasti piiskop Alberti algatusel. Tegelikuks asutajaks peetakse ka preester Theoderich'i. Paavst Innocentius 3. kinnitas ordu reeglid 1204. aastal Nimi tuleneb punase risti ja mõõga kujutisest ordurüütlite valgel mantlil. Mõõgavendade ordu rajati liivi, läti, eesti alistamiseks katolikule kirikule. Eksisteeris aastatel 1202-1237. Algselt allus Mõõgavendade ordu liivimaa piiskopile, kuid kuna tegemist oli vallutajate põhijõuga, alustati varsti iseseisva poliitika ajamist. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Ordusse astujad pidid andma tõotuse olla sõnakuulelikud, alluda ülemustele ja pühenduda kogu oma elu võitlusele paganate vastu. Esiteks kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kellel oli valge mantel punase risti ja mõõga märgiga
Piiskopilossis ja raekojas peeti nõu, et mida teha, mõlemad koostavad separaatselt allaandmisetingimused. Linalastel oli 34 punkti, mis esitati, esimene ja tähtsaim oli Augsburgi usutunnistus, et elada luteri usu reeglite järgi. Rae omavalitsus. Linnale jääb tema vara. Linna varasemad privileegid. Ainukesena oldi valmis loovutama linna kaitse. Piiskopilt 12 punkti, et edasise elu elab piiskop Kärkna kloostri, samuti pidi tal olema linnas üks maja. Piiskopi surres pidi klooster jääma katolikule kirikule. Toomhärrade suhtes nõuti, et neile jääb ka senine vara. Piiskopi vasallidelt ei tohi maid ja inimesi ära võtta. Piiskopil pidi jääma kohtupidamiseõigus nende inimeste üle, kes olid katoliiklased. Tuuakse välja ka see, et piiskop kirjutas ühe soovi, et teda ei tohi Venemaale saata ja luba, et tohib saata oma saadikud, et mitte ise minna. Linna soovid ja piiskopi soovid esitati siis Suiskile, kes tutvus nendega ise ja esitas tsaarile
Utoopia esimeses osas kritiseeris More toonase Inglismaa ühiskonnakorraldust. Teises osas on juttu kaugest Utoopia saarest, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna neil puudub eraomandus ja kehtib üldine töökohustus, mis pole aga kurnav ega tekita kelleski vastuseisu. · More suhtus julma isevalitsusse ehk türanniasse kriitiliselt. · Kui Inglismaal algas reformatsioon, jäi More katolikule kirikule truuks ega nõustunud kuninga sammu heaks kiitma. Seetõttu lasi kuningas More'i hukata. Teaduse ja tehnika areng · Alates 14. sajandist kasutati tulirelvades püssirohtu. · Täiustatakse kompassi ja navigatsiooniriistu. · Rannasõidule lisandub meresõit. · Esimesed mehhaanilised kellad 16. sajandil, kui oli leiutatud vedrumehhanism ja pendel. 1500 leiutatakse Saksamaal üleskeeratav kell. · Tähtsaim leiutis on trükikunst.
Nõuab 2 olulise kiriku üleandmist katoliiklastele. Riiast algab ettevalmistus edasise misjonitöö laiendamiseks Riiga, kahte piiskopkonda ei tule, moodustatakse Võnnu ( Riia ja Tartu asemel) 1582 aastal. Esialgu piiskopid vahetuvad kiiresti, alates 1582 a piiskopiks saab Otto Schenking, jääb pikemalt ametisse. 4 dets 1582 võeti vastu constitutsiones Livonae, seal on esikohal katoliku kiriku taastamisest. Kõikides linnades tulid peakirikud anda üle katolikule kirikule. Käsit uut võnnu piiskopkonda. Kõik, mis seal kirjas oli, oli kogu dokument kirj paljuski evangeelse usu vastases võtmest. Kõige suurem probleem see, kuidas luua uus katoliku kiriku materjaalne baas, kus saada sissetulekuid misjonäride ülevalpidamiseks. Sellega seoses Katolikule kirikule antakse mitmeid valdusi ( nii maal kui linnades). Materjaalse poole kõrval küsimus, kust leida vaimulikest tühja liivimaale vaimulikke
Bernhard von Lippe?), samal ajal tegelikult katolikus kirikus polnud inimesi, kelle töö oleks misjonitegevus olnud. See probleem kerkis eriti tugevalt esile ketserlike jutustajate puhul 13. saj algus?. See, mida tsitertslased Liivimaal tegid, et nad läksid kloostrist paganate keskele misjonitegevust tegema oli ränk eksimus tsitertslaste ordu järgi. Tegemist on lubamatu distsipliini rikkumisega. Alles kerjusordude loomine andis katolikule kirikule inimesed, kelle tööks oli misjonitöö tegemine. Dominiiklased ja frantsisklased on juba 30. aastatel Liivimaal tegevad - tõrjuvad misjonitöö puhul tsitertslased kõrvale. See periood 13. saj alguses kannab Eesti ajalookirjanduses nime Eestlaste muistne vabadusvõitlus. 13. saj alguses puuduvad ühtlased eestlased, eri maakonnad on omaette üksused, mis mõnikord sõdivad omavahel. Ei ole poliitilist ühisorganisatsioone. Etniline terminoloogia on siin väga tinglik
annaabi.ee 
