Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku, kuna käskudest on mitu versiooni, siis toon ära käsud Luteri katekismusest. 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile.
kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, kirikulaulud, katkendid evangeeliumitest,
õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mille avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Hellmuth Weiss 1929. aastal ühe koguteose kaane täitematerjali hulgast. Too raamat oli köidetud arvatavasti 1540. aastal Tallinnas. Säilinud lehtede hulgas on lõpulehekülg, millel on andmed trükkija ning trükkimise koha ja aja kohta. Raamatu autorluse andmed on Tallinna rae kohtuotsuste raamatu 17. juuli 1537 a. sissekandes. Väike katekismus 80 lk. Püha Pius X kompendiumist
Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti õiguspäraseliku üpriski keerulise meloodia kordumisega pedaalidel dzakonnaga. Kuna esitus
ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda seega tekkis vajadus anda haridust ka maarahvale, et nood oleksid võimelised mõistma katekismusesse kirjapandud teksti. 16. sajandil olid Eestis haridusasutusteks toomkoolid ja kloostrid, kus andsid tunde ja jagasid tarkusi mungad või toomhärrad kuna tol ajal olid vaimulikud ainsad inimesed, kes olid saanud ülikoolihariduse mõnes Lääne- Euroopa ülkoolis või teistelt vaimulikelt, kes olid varem kõrgtasemelise hariduse omandanud
sunnitud õppima selgeks eesti keele. 4. Kes koostasid esimese eestikeelse katekismuse? Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E
Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis - teda võib pidada vana kirjaviisi loojaks. See aga ei tähendanud mingit kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel. 17. sajandi 80. aastatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud raamatutes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid, mida Johann Fischer toetas. See kutsus esile opositsiooni Põhja-Eesti vaimulikkonnas. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati koguni Rootsi kuningale, mille tulemusena osa selliseid raamatuid keelati. Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G
palvet (Pater noster ’meieisapalve’, Ave Maria ’Maria tervitus’) ja usutunnistuse (Credo), kokku ligi 150 sõna 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus -Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest. 3. Mis on reformatsioon ja miks võib seda pidada eestikeelse trükikirjanduse sünni põhjustajaks? Reformatsioon (protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio – ümberkujundamine, muutmine)) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
saama’’. Ta oli vaimse elu tasandil (ülestõstetud) ja langes kitsendustesse. Sestpeale olid uhkus ja auahnus, soov olla enese silmis armastusväärne ning alla suruda ja alandada kõiki võistlejaid, kadedus ja rahutu otsing üha suurema turvatunde järele inimese kõige tuttavamad hoiakud. Pauluse kuulus lause: ’’nõnda, kui kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses’’(1. Korintuse 15:22). Martin Lutheri ’’Väiksest katekismusest’’ , Luterlikud usutunnistuskirjad. 212., loeme: ’’ Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja kõik jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud ja kariloomad ja kogu vara; hoolitseb iga päev külluslikult selle ihu ja elu vajaduste ning peatoiduse eest, varjab kõigi
pühakirjaks. Raamatud jaotuvad: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus ning tema pühakiri oli Vana Testament. Raamatud jaotuvad: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 10 käsku Lutheri katekismusest: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva austama. 4. Sa pead austama oma ema ja isa. 5. Sa ei tohi tappa 6. Sa ei tohi rikkuda abielu 7. Sina ei tohi rikkuda abielu. 8. Sina ei tohi varastada. 9. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 10
kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas oli selle mõju eestlaste hulgas kindlasti suurem kui grammatikal ja piiblilgi. See oli katekismusest, evangeeliumi- ja epistlikatkenditest, lauluraamatust ja palveraamatust koosnev neljaosaline kodu- ja kirikuraamat, mille sarnaseid eestlaste tarvis oli juba sadakond aastat välja antud, aga mille teksti Thor Helle koos paari teise pietistlikult meelestatud pastoriga põhjalikult ümber töötas. Raamat ilmus 1721. aastal 5000-eksemplarises tiraafiis ning edaspidi anti selle järel- või veidi kohendatud uustrükke välja iga paari aasta tagant, kuni 1850
trükisest. Järgmine teadaolev eestikeelset teksti sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest on säilinud ainult 11 kahjustatud lehekülge. Katekismuse koostas Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis teose Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. aastal Wittenbergis, kuid hävitati kaks aastat pärast ilmumist, põhjuseks arvatavasti lahknemine Lutheri katekismusest. Esimesed eestikeelsed aabitsad ja usulised teosed Rootsi valitsuse ajal 17. sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Enne kui jõuti Piibli täieliku eestikeelse tõlkeni, ilmus mitu kirikukäsiraamatut ning ka Uue Testamendi tõlkeid. Ajaloolistel põhjustel kujunes eestlaste
rikkuda! Sa ei tohi varastada! Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!» Niisugune oli siis piiblitekst. Teise koha, mis asub 5Ms 5:1-21 võivad huvilised ise üles otsida ning avastada paar detailierinevust esimese tekstiga võrreldes. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmme_k%C3%A4sku Lutheri katekismusest tuntud 10 käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10
Seetõttu seati sisse nn koolisundus, ilma lugemise oskusetta ei pääsenud leeri ega saanud ka abielluda. 1739anti Liivimaal välja koolikohustuskorraldus, kõik talulapsed, alates 712 aastani pidid käima koolis või õppima regulaarselt kodus, käiri pidevalt kontrollimas. Kool asus tavaliselt taluhoones ja tegutses novembrist aprillini, kui välistöid oli vähem. Õpiti aabitsast, katekismusest ja lauluraamatust. 1765Liivimaa koolipatent, mida toetas Geroge Browneigasse suuremasse mõisa (alates 5st adramaast), tuli asutatada kool. Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten. Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal. 18
raskustega. 18. sajandil hakkas levima Saksamaalt alguse saanud usuvool pietism. Eestis avaldus see vennastekoguduste liikumisena. 18. sajandi teisel poolel oli koole napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrgem ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest katekismusest, palve- ja lauluraamatutest. Sellekohane põhiteos Piibel avaldati 1739. aastal, kuid tema ilmumist valmistasid ette mitmed varasemad trükised, eeskätt aga Uus Testament. Esmakordselt nägi see trükivalgust 1686. a Riias lõunaeestikeelse väljaandena pealkirja all ''Wastne Testament'' See oli ajajärgu esinduslikem teos, esimene läbinisti eestikeelne raamat. Tõlkijateks olid Andreas ja Adrian (isa ja poeg) Virginius. Ligi 30 aastat hiljem, 1715
pigem peatselt Venemaaga algava sõja katteks.3 Ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse Jäänuk Wanradt-Koelli esimesest eesti keelsest õpetaja Franz Witte tõlkes.8 tõlkest Jäänuk Wanradt-Koelli katekismusest ______________________________________________________________________ ________ 8 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 16-19 6 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 Edasiviivad jõud Kaugetel aegadel valitses tugevama õigus. Mõisnikud olid ahned ja kitsid, mistõttu ei
kirjandusliku eneseväljenduse vastu(Teder 1977:27). 2 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv Anton Hansen Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni kümnest lapsest neljas (Kalda 1997:38) . Hansenite peres hinnati kõrgelt laualuoskust . Lastelegi õpetati kõigepealt laulud selgeks, alles seejärel hakati kukeaabitsast ja katekismusest veerimist harjutama(Teder 1974:24). Tammsaare pandi aastal 1886 Sääsküla Vallakooli koos oma kaks aastat vanema vennaga. Koolini oli kümme kilomeetrit maad. Aasta hiljem viis isa nad üle veel kaugemasse, kuid paremate õpi-ja elutingimustega Prümbi Vallakooli (Kalda 1997:38). Tammsaare ilmutas juba noorena vallakoolis käies huvi ja annet kirjandusvallas. Alguses piirdus ta üksikute värsside loomisega (Riismaa 2002:87). Tammsaare hakkas õppima Väike-Maarja Kihelkonnakoolis
nii sakslastele kui ka mittesakslastele. 1535. a. Wittenbergis Hans Luffi juures trükitud alamsaksa- eestikeelse katekismuse katked, mida oli kasutatud ühe 16. sajandil köidetud konvoluudi kaane täitematerjalina. 120-leheküljelisest raamatust leiti 11 lehe katkendit ning need kuuluvad Eesti kultuuriajalukku Wanradt-Koelli katekismuse nime all. Tähelepanu väärib see, et mittesaksa katekismust soosis Tallinna raad. Siiski leiti Tallinnasse saabunud katekismusest liigselt vigu ning müük keelati. Jääb siiski võimalus, et osa läks ikkagi liikvele. Tööd eestikeelsete vaimulike trükiste koostamisel jätkas Reinholt Beseler, kes sai Johann Koelli järglaseks Tallinnas Pühavaimu kirikus. Tema käsikirju ei trükitud, aga kindlasti säilitati ning neid kasutasid järgmised pastorid. Järgmine teade eestikeelsest trükitud raamatust tuli Tartust. Tartu eesti jutlustaja Franz Witten tõlkis Martin Lutheri katekismuse eesti keelde
Forseliuse aabitsais avaldub ta uudne kirjaviis vana kirjaviisi looja - ei tähenda murrangut ortograafias ega senisest täiesti erinevat lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Forseliuse keelekasutus: komitatiivi lõpp tüvega koos. Sõna lõpus leenisklusiil. Imperatiivi lõpud t-ta. Olevikus eituspartikkel ep, aga verbil pole pöördelõppu. Lausestuses säilinud saksapära, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Esineb saama-futuurumit ja võõrapärast sõnajärge. VANA KIRJAVIISI PÕHIMÕTTED: 1) h pole vokaalipikendus, vaid häälik; 2) rõhulises kinnises silbis märgitakse pikad vokaalid 2 tähega; 3) rõhulises lahtises silbis märgitakse pikad vokaalid 1 tähega 4) rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märgib järgnev 2-kordne konsonant; 5) sõna lõpus konsonant 1 tähega. Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel
Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas võis pärast reformatsiooni seoses vana katoliikliku vaimulikkonna väljatõrjumisega ning sisserännanud jutlustajate tegevusega koguni taanduda -- polnud ju vastsaabunud luterlikel vaimulikel mingeid kogemusi siinse põlisrahvaga ega ka tema keele oskust. 1535. aastast on säilinud esimesed katked eestikeelsest trükisest, nn Wanradt-Koelli katekismusest, mis esitas paralleelselt eestikeelse ja keskalamsaksakeelse teksti, seda ei saa aga pidada tõendiks eesti keele tegeliku kasutamise suurenemisest kirikuelus. Varasemate kirjalike tekstinäidete puudumine ei tähenda eesti keele vähest kasutamist kirikuelus enne reformatsiooni. Katolikuajal oli kogu Euroopas kombeks panna näiteks jutlusetekste kirja ladina keeles, esitada neid tegelikult aga rahvakeeles. On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja
-) Peamiselt põhines see põhja murdel. -) Grammatika koostamisel võttis ta aluseks saksa keele. -) Kasutusel oli palju võõrtähti. * Teise eesti keele grammatika koostas aastal 1693 Johan Hornung. -) Ta pani aluse vanale kirjaviisile, mis oli kasutusel ligi poolteist sajandit. -) Kasutuselt kadusid võõrtähed. -) Johan Hornung koostas ka raamatu ,,Kodu ja käsiraamat". *) Ilmus aastast 1632-38, nelja osana. *) Oli korraga Eesti ja Saksa keelne. *) Koosnes katekismusest, lauluraamatutest, evangeeliumitest, palvetest ja tekste kiriklikeks toimetusteks. * 1686 aastal ilmus ,,Vastne Testament" ehk Uus Testament, mis oli kirja pandud lõuna- Eesti keeles. -) Tõlkijateks olid isa ja poeg A. A. Virginius. -) Kokku ilmus seda 400 eksemplari. -) Tõlgiti ära ka Vana Testament, kuid see jäi vaid käsikirjaks ning ei ilmunud kordagi raamatuna. Vana hea rootsiaeg, müüt või tegelikkus? * Müüt: -) Teotöö, sunnismaisus - pärisorjus.
siis ratsionalistid arvustasid sotsiaalset korraldust. Nad seadsid eesmärgiks rahva valgustamise ja õpetamise. Sellekohased tingimused aga olid Põhjasõja-järgseil aastail tublisti halvenenud. Koole oli napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrge, ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest – katekismusest, palve- ja lauluraamatutest. Sellekohane põhiteos – Piibel – avaldati 1739.aastal, kuid tema ilmumist valmistasid ette mitmed varasemad trükised (Stahli, Rossihniuse jt teosed), eeskätt aga Uus Testament. Esmakordselt nägi see trükivalgust 1686.a Riias lõunaeestikeelse väljaandena pealkirja all „Wastne Testament“. See oli ajajärgu esinduslikem teos, esimene läbinisti eestikeelne raamat. Tõlkijateks olid Andreas ja Adrian (isa ja poeg) Virginius. Ligi 30 aastat hiljem, 1715
annaabi.ee 
