Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju
Mõnikord tuleb ka indiviidil end ühise edukuse nimel ohverdada, kuid selliseid olukordi tuleb ette rohkem ühisvõitlustes millegi nimel. Hea näitena oleks siinkohal meenutada rahvaste ühiseid võitlusi oma vabaduse üle, kus just selline iseloomuomadus on meeskonnatöös kõige olulisem. Häbiväärseks on kujunenud inimeste mõttelaad, kus omakasu on siiski esikohal ning selle nimel ollakse valmis minema üle laipade. Edukaks ei saa mõistagi ainult iseloomujoonte kategoriseerimisel. Edukus nõuab oskusi erinevates valdkondades: olgu tegemist siis äri-, spordi- või mõne muu karjääriga. Äris peab inimene oskama investeerida ning oma raha paigutada õigetesse kohtadesse, tegema koostööd õigete inimestega ning kasuks tuleks ka suhtlemisoskus. Samas kui sport nõuab füüsilisi tõestuseid, pidevaid treeninguid ning järjekindlust. Ma tahan oma esseega öelda, et edukus ei sõltu ainult inimeste julguses ja tahtejõus
Stsenaarium on tavaelu sündmuste ja stereotüüpne tegevuste järgnevus. Mis on stsenaarium? Kindel järgnevus. Kogemuse põhjal loogiline. Nt restoraniskäik (tegevused, mis sellega kaasnevad) Objektide ja nähtuste kategoriseerimisel läbi ühisosa Kuidas kujuneb mõiste tähendus? leidmise. Tunnuste, prototüübi kaudu/abil. Mis on assotsiatsioon? Kahe või enama nähtuse, sündmuse või objekti vahel tekkiv mentaalne seos. Mittepõhjuslik seos. Tekib koosesinemise tulemusel.
ainult enda seiskohast, kasutusele mentaalised protsessid/sümbolid *Konkreetsete operatsioonide staadium (712.eluaasta) Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus - tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides *Formaalsete operatsioonide staadiu (12. eluastast) Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. - Lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerid. Teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. 9
Milles seisneb mõistete struktuur ning Baastase-tool, subordinaarne tugitool, klaveritool, taburet vms. L5 mis on baastaseme mõisted? Tavaelu sündmuste stereotüüpne Mis on stsenaarium? L5 järgnemine Kuidas kujuneb mõiste tähendus? Objektide ja nähtuste kategoriseerimisel L5 läbi ühisosa leidmise. mõiste tunnused - suurus, värvus, kuju mõiste prototüüp - keskmine raamat (ei esinda konkreetset raamatut) seletused antud mõistekategooria kohta - miks e-raamat on ikka raamat
asjade ja nähtuste silmapaistvale, üksikule omadusele ehk ta suunab tähelepanu ajas jäävatele, mitte muutuvatele suurustele. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest. Laps ei suuda jälgida protsessi, ei oska seletada järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid
Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis
kommunikatsioonivõime -- kõne puudub või sõnaline kontakt on halb. Iga inimene vajab võimalust suhtlemiseks ja eneseväljenduseks. Sellest tulenevalt on üks olulisemaid etappe leidmaks lapsega suhtlemisvõimalus Intelligentsustestide tulemusedKerge vaimupuue -- IQ 5055 70· 712 a lapse vaimse arengu tase · Kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Kognitiivse arengu teooria on Jean Piaget' loodud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: · Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. · Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. · Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12
sotsiaalseks Kõik identiteedid on defineeritud kui minakategooriad. Oleneb, mida võtta kategoriseerimise aluseks. Nt mina kui naine võin end määratleda lühikesena võrreldes teiste naistega (personaalset identiteeti rõhutades=mina kui lühike naine) või võrreldes meestega ja kõigi pikkadega (sots identiteeti rõhutades= meie kui lühikesed naised). Millal rõhutatakse personaalset ja millal sotsiaalset eripära? Kategoriseerimisel on kaks tegurit: 1. Kasutamisvalmidus- minevikukogemused, vajadused, eesmärgid, väärtused. Ennast identifitseeritakse kasulike ja sotsiaalselt tunnustatud kategooriatega 2. Sobivus- esiteks võrdlev sobivus ehk erinevuste ja sarnasuste kaalumine grupi sees ja gruppide vahel. Kumb on suurem? See määrab palju. Teiseks normatiivne sobivus. See näitab sisulist erinevust gruppide vahel. Nt katoliiklased versus protestandid.
sihipärasem, kui tunni alguses teadvustati konkreetsed eesmärgid, mille täitmise üle saabki rõõmustada. 10. Algklassilapse ealised iseärasused Piaget, Kohlbergi ja Eriksoni arenguteooriates J. Piaget kognitiivne arenguteooria (tasakaalu taotlus mõtlemise ja keskkonna vahel) ,,Konkreetsete operatsioonide staadium" 7-12 eluaastatel hakkab laps kasutama loogikat. Tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside (kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. L.Kohlberg kõlbelise arengu teooria (laps ei oska otsustada nii nagu täiskasvanu). Elus on teatud kokkulepped ja neid tuleb täita. Arusaamine, et reeglid on inimeste tehtud ja neid saab ka natuke muuta ja läbi rääkida. Väikestel lastel reeglid selged.
Krulli järgi on sellise kontseptsiooni puhul mõisted mälus organiseeritud hierarhiliselt tähenduslike assotsiatsioonide võrkudena. Sellest annab tunnistust inimeste loomupärane kalduvus kategoriseerida laekuvat infot. Oletus, et sellised kategooriad tekkivad vaid õpetamise või hariduse tulemusena ei pea paika. On uurimusi primitiivsetes ühiskondades, mis kinnitavad, et tegemist on kaasasündinud võimega. Seega inimestele on omane sõltumata haridusest kategoriseerimisel alustada alarühmadest ja liigutakse järjest suuremate kategooriate suunas. Teiseks tõendiks info säilitamisest mõisteliste hierarhiatena on inimeste reaktsiooniaja erinevus meelesoleva info esitamisel. Collins ja Loftus (1975) tegid vastavaid katseid. Esitati kaks väidet: Emu on lind ja Pääsuke on lind. Katsealune pidi vastamakas 'ei' või 'jah'. Esimesele vastusele kulus rohkem aega kuna emu on lennuvõimetu lind ja on üldkategooriale kaugemal kui väga tüüpiline lind pääsuke.
enesehinnang kõrgem kui siis, kui usume, et ülesanne oli kerge või meil oli lihtsalt õnne. Teiste inimeste tegude puhul ülehinnatakse seesmisi ja alahinnatakse väliseid põhjusi. Enda tegude puhul ülehinnatakse väliseid ja alahinnatakse seesmisi põhjuseid. Sotsiaalne taju Inimesed püüavad alati hinnata, millistele inimestele võib loota ja millistest hoiduda. Sageli kasutame äärmuslikke kategooriaid nagu halb, hea, tark, rumal... Teise inimese kategoriseerimisel on esmamulje oluline. Selle alusel toimub järgnev suhtlemisprotsess. Esmamulje võib olla petlik, kuid selleni jõutakse alles hiljem. Enamasti kasutatakse teise inimese hindamisel 3 mõõdet: hea/halb, tugev/nõrk ja aktiivne/passiivne. Inimeste kategoriseerimine e paigutamine gruppidesse on esimene samm mulje kujunemisel. Inimeste kategoriseerimine võib viia stereotüpiseerimiseni. On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp
- Isikutaju o tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. o Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.Näiteks noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad jne. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. Projitseerimine ülekandumine
tähelepanu ajas jäävatele, mitte muutuvatele suurustele. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest. Laps ei suuda jälgida protsessi, ei oska seletada järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides. Laps suudab vaimselt esitada nähtuste staatilisi kui ka dünaamilisi aspekte. Laiendatakse kujutlusi, haarates mitte ainult tegelikkust, vaid ka vüimalikkust. Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid
Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest.Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside
Kategooria näidete hulk, mis vastab mingile mõistele, sildistatakse gruppi, mille liikmed on üksteisega seotud ja/või sarnased. Lõpptulemusena saame kategooriaid omavahel võrrelda, nt mehed ja naised. Saame gruppi sildistada. Sotsiaalne kategoriseerimine inimeste grupeerimine sotsiaalsetesse kategooriatesse ehk kogumitesse. Eeldab teadmist, millistele inimestele see konkreetne inimene on sarnane ja millistest ja see konkreetne inimene erineb. Kategoriseerimisel võib liigitada nii sündmusi, objekte, elusolendeid. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Mõned inimesed võivad olla kategoorias sildile sarnased e tüüpilised. Selle määrab ära prototüüp e kõige esinduslikum selle kategooria liige. Nt psühholoogi prototüüp on stoiline, lahke, empaatiline, hea suhtleja. Kategooriate sisu Stereotüübid prototüübid, mis ilmsevad inimestel sotsiaalsetes olukordades ja on
Tõenäosusliku lähenemise plussid - Seletab tüüpilisuse efekte (võrreldes klassikalisega) ööbik – tüüpiline lind; pingviin – ebatüüpiline lind; prototüüp – üldistus lindudest - Rakendatav suuremale hulgale mõistetele - Seletab ähmaste kategooriate olemasolu Miinused - Tõenäosuslikus lähenemises pole arvesse võetud et erinevad jooned koos esinedes on suurema kaaluga kui eraldi võetuna - Samuti kasutavad inimesed kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole a seda mis ulatub iseloomulikest tunnustest kaugemale - Tõenäosuslik lähenemine ei arvesta konteksti mõjusid - Ei seleta kuidas mõiste saab paremini esindada kombineeritud kategooriaid võrreldes eraldi kategooriatega - Prototüübiga samal määral (sama arv sama olulisi tunnuseid) ent erinevate tunnuste poolest sarnanevaid juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt (kiirus, täpsus)
(2) Ohtliku kemikaali käitlemise korraldamisel võetakse aluseks: 1) käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse alammäär; 2) käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse lubatav määr; 3) käitlemiseks lubatud kemikaali piirkogus. § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte (1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse summaarse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. (2) Ohtlike ettevõtete kategoriseerimisel kehtestatakse käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse suurim lubatav määr. § 7. Pädev riigiasutus (1) Kemikaalide Teabekeskus on pädev riigiasutus, kelle ülesanded on: 1) koguda teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetavate suure või keskmise tootmismahuga, ohtlike või uut ainet sisaldavate kemikaalide kohta; 2) hinnata teavitatavast kemikaalist johtuvat riski ning teabe vastavust rahvusvahelistele ja
(4) Ohtliku kemikaali käitlemise korraldamisel võetakse aluseks: 1) käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse alammäär; 2) käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse lubatav määr; 3) käitlemiseks lubatud kemikaali piirkogus. § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte (1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse summaarse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. (2) Ohtlike ettevõtete kategoriseerimisel kehtestatakse käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse suurim lubatav määr. (3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõttele antakse käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkogused, millest suuremat kogust kemikaale ei tohi käidelda. § 7. Pädev riigiasutus (1) Vabariigi Valitsus asutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Kemikaalide Teabekeskuse.
- Visuaalse taju häired – TE, ülemine temporaalvagu, mandelkeha - Kuulmitaju häired – 41, 42, 22 - Muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - … Oimusagara funktsioonide asümmeetria Kahjustus vasakul Paremal Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu (näod) Kõnehelide töötluse häire Muusikalist helide töötlemis ehäire Häire kategoriseerimisel Häiritud näoväljenduste äratundmin Häiritud kontekstuaalse info interpreteerimine Tõenäolisemalt toob esile isiksuse muutused Kuulmistaju häired - Kui mõlemal pool kahjustused siis kurt - Väiksema ulatusega kahjustus toob kaasa auditoorse agnoosia – ei suudeta aru saada ja ära tunda helisid
Miinused: - Kõigil mõistetel ei ole prototüübilisi omadusi nt mis on armastus - Ei arvesta konteksti mõjusid - Ei selgita kuidas mõiste saab paremini esindada kategooriaid vs eraldi kategooriatega - Pole arvesse võetud et erinevad jooned on koos esinedes suurema kaaluga kui eraldi - Prototüübiga samal määral aga erinevate tunuste poolest sarnanevaid juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt nt kiirus, täpsus, aeg - Inimesed kasutavad kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole ka seda mis ulatu iseloomulikest tunnustest kaugemale Seletusteooria: Plussid: - Uurimused kus otsused sarnasuse ja klassifitseerimise kohta lahknevad Miinused: - Ähmasus põhimõistete defineerimisel – teooriaid ja seletusi on raske eristada üldistest taustateadmistest. Milles seisneb prototüüpsuse efekt? Konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus.
annaabi.ee 
