Barcelona. Kataloonial on ühine piir Pransusmaa, Andorra ja Hispaaniaga. Kataloonia Vabariik on ekisteerinud aastatel 1931 ja 1934-1939. Autonoomne on piirkond alates 1976. aastast. 9. novembril 2014 toimub Kataloonia iseseisvusreferendum. Kataloonia elanike arv on 7,5 miljonit. Pindala on 32,114 km2. Piirkonna peamiseks keeleks on hispaania keel. Teise keelena räägitakse ka katalaani keelt. 11. septembril 2013. aastal moodustasid katalaanid ligi 400km pikkuse inimketi, millega nad tahtsid näidata oma iseseisvumissoovi. Tänan kuulamast!
Hispaania rahvusköök Carmely Reiska, Carolina Kass, H elen Ausman, H elen Kossas Tutvustus ★ Naaberriigid: Portugal, Prantsusmaa, Andorra (Maroko) ★ Valuuta: euro ★ Rahvaarv: 45 528 024 ★ Rahvad: katalaanid, galeegid, baskid, oksitaanid ★ Rahvuslill: punane nelk ★ Rahvusloom: pull Hispaania loodus ★ Veekogud: Vahemeri, Guadalaquivir (jõgi), Embalse del Negratin (järv), Biskaia laht, Cadizi laht ★ Kliima: vahemereline, palav suvi, pehme ja vihmane talv ★ Taimestik: metsarohke, igihaljas kuivalembeline ja poolkõrb, oliivi-,viinamarja- ja viigipuuistandused
http://www.meeri.org/Tekstid/Hispaania.doc http://209.85.129.132/search?q=cache:FNEbANtGLX4J:www.asiarooms.com/travel- guide/spain/spain-overview/spain-economy-and- politics.html+spain+branch+of+economy&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html#Econ Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 91,4 elanikku ruutkilomeetri kohta (2008. a.) Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat linnastumine: majandus: $1.378 trillion (2008)(majandus on edasi arenenud võrreldes eelmiste aastatega)
spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi ? Otsese spontaalsuse abil püüti vabastada alateadlikke jõude, näiteks mõtlemata maalida. Ka visuaalses maailmas püüti juhuse abi kasutamist. 6)Millist tuntud Itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks ? Giorgio de Chirico 7) Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistlikku maalikunstniku. Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid ? Joan Miro ja Salvador Dali. Esindasid Hispaaniat 8) Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias ? Saksamaal Max Ernst ja Belgias Rene Magritte Kasutatud kirjandus Jaan Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism Google images Youtube.com
1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. *Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest *Peamised majandusharud on logistika ja audiovisuaaltehnika. Väga hästi on arenenud sadamad. *Peamised välismajandussidemes on väliskaubandus, teenuste vahetus, kapitaliinvesteeringud *Hispaania on imeilus riik, mis asub Edela-Euroopa Pürenee poolsaarel. Hispaania peamine religioon on rooma katoliiklus
Ladina keelest, veritas tähendas tõde 6. Millist tuntud itaalia kunstnikku peetakse Giorgio de Chiricot üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks? Too 2 teose kohta näide (pildid koos nimega) Piazza d'Italia Müstilised vannid 7. Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt 1.Joan Miro sürrealistlikku maalikunstnikku. Kes need olid? Ducht interior Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? Nimeta mõlema kunstniku kuulsamaid töid! Too mõlema kunstniku 3 töö kohta pildid koos nimega! The Tilled Field Carnival of Harlequin 2. Salvador Dali The Persistence of Memory
Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania
Erinevused: keel, valuuta, majandus (energia saamine Mis on Soomel sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: ajalugu, valuuta, keel, majandussuunad Erinevused: aluspõhi, põllumajandus, arengutase majanduses, Soome pole NATO liige, ajalugu, riigikeelte arv Euroopa Liidu väikerahvad Liivlased- Läti Saamid- Soome, Rootsi, Norra, Venemaa Flaamid- Belgia Normannid- Prantsusmaa Bretoonid- Prantsusmaa Gaelid- Britannia Kõmrid- Wales Katalaanid- Hispaania Baskid- Büreneed Mustlased- Rumeenia, Hispaania, Bulgaaria Riigid ja loodusnähtused Kõrgeim mäetipp Mount Blanc- Prantsusmaa Etna vulkaan- Itaalia Katla vulkaan- Island Lombardia madalik- Itaalia Alam-Doonau madalik- Bulgaaria, Rumeenia Tuntuid- Soome Stepp- Ukraina, Venemaa Pusta- Ungari Chapparral- Hispaania Makja- Prantsusmaa, Itaalia Suurim sademete hulk 4500mm/a- Suurbritannia Pikim ja veerohkeim jõgi Volga- Venemaa Kõige laiem juga Venta- Läti Mägilammas e
Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood Üks kuivemaid riike Euroopas(aastas 200- 300mm/m²) Maavarade poolest leidub kivi sütt, raua-, tsingi, tina-, vase-, plii- ja uraanimaaki, elavhõbedat, pruunsütt ja kaalisoola Rahvastik 2007.aasta juulikuu seisuga - rohkem kui 40 miljonit inimest (80% hispaanlased, ülejäänud katalaanid, galeegid ja baskid) Portugallased ja mustlased (peamiselt Andaluusias) Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka Majandus Tööstus-ja põllumajandusmaa Tööstustoodangu mahult on Lääne-Euroopas 5. kohal Suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa, oliivõli toodangult maailmas esikohal Suurimaks ekspordiartikliks on apelsinid,
jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel
Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus 7921 km. Hispaania rahvaarv oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 47,3 miljonit inimest, 33% elanikkonnast elab regioonide pealinnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 2012. aasta 1. jaanuaril 3,2 miljonit inimest. Hispaania miljonilinn lisaks pealinnale on Barcelona, teised suuremad linnad on Valencia, Sevilla ja Zaragoza. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, neist 17% katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Valdav osa elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane
Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil Hispaania kodusõda 1936-1939. (slaid 1) Hispaania (slaid 2) · Hispaania on kuningriik Lääne-Euroopas, Pürenee poolsaarel. · 1930. aastal elas Hispaanias umbes 23,5 miljonit inimest. Praegu on see arv ligikaudu 45 miljonit. Rahvastikust enamuse moodustavad hispaanlased ehk kastiillased, umbes kuuendiku katalaanid, väikse osa moodustavad veel galeegid, baskid ja mustlased. · 20. sajandi alguses ei olnud majandus kõrgelt arenenud. Heas seisus olid eelkõige linnapiirkonnad, kus tegeleti tekstiilitootmisega. Rauasulatustehaseid oli vähe, ka I MS ei toonud valutöökodade kasvu olulist suurenemist. Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7
jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt,
1. jaanuaril 2005. Aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia
jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia - 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 379 tuhat elanikku Palma de Mallorca 376 tuhat elanikku Bilbao 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt,
Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://media.maps.com/magellan/Images/SPAIN-W1.gif 1 2. Lipp ja vapp Hispaania lipp Hispaania vapp http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html http://et.wikipedia
1. jaanuaril 20065. Aastal mis-mis? 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia
Keel, rass või etniline päritolu pole olulised, tähtsad on ühised poliitilised tõekspidamised. b) Kesk- ja Ida – Euroopa: Rahvusega seostatakse eelkõige etnilist ja kultuurilist kuuluvust, st sünnijärgset päritolu, keelt ja ühist kultuuri, poliitilised raamid pole rahvuse määratlemisel peaaegu üldse olulised. Seetõttu ei loeta oma rahvuse hulka neid inimesi, kes pole selleks sündinud. 2.1. Millised rahvused olid Euroopas olemas? 1. 19. sajandi alguseks? Itaallased, katalaanid, hispaanlased, portugallased, baskid, prantslased, valloonid, flaamid, hollandlased, sakslased, taanlased, leedulased, lätlased, eestlased, venelased, valgevenelased, ukrainlased, poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid, ungarlased, horvaadid, serblased, albaanlased, kreeklased, bulgaarlased, rumeenlased, tatarlased, türklased, inglased, waleslased, iirlased, šotlased, norralased, rootslased ja soomlased. 2. 19. sajandi lõpuks
Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimest. Hispaania on Prantsusmaa järel suuruselt teine riik Euroopas. Riigi pindala on 504 782 ruutkilomeetrit. Hispaania õnnistuseks on üle 4000 kilomeetri pikkune rannajoon. Hispaania keelt räägitakse kogu riigis ja see on sageli ka ametlik asjaajamiskeel. Alates 1.jaanuarist 2002.aastast on Hispaania uueks rahaühikuks euro. Hispaania lipp on alt ja ülevalt punane, keskelt kollane. Kollase riba peal on Hispaania vapp
· Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku · Zaragoza 649 tuhat elanikku · Málaga 561 tuhat elanikku · Murcia - 417 tuhat elanikku · Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku · Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku · Bilbao 354 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: · katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; · galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; · valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel
Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik. Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus hispaania keelele lähedast katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased, u 6 mln), Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (3 mln) ja Baskimaal baskid (u mln). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Kaua oli ta tüüpiline emigratsioonimaa. Väljaränd, mida põhjustasid tööpuudus ja madal elutase, hakkas vähenema 1960. aastate keskel, kui algas majanduse kiire areng. 1976-1979 lahkus aastas veel 15 000-20 000 inimest rohkem kui saabus
poolt eristamaks riigi sõjalaevu teiste riikide merealustest. Suuremad linnad: Madriid 3,3 miljonit elanikku (2009) Barcelona 1,6 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 47,0 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Religioon: 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Rahvastik: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Riigikeel: hispaania keel (español) Ametlikud regionaalsed keeled: 4 · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; · galjeegi keel (gallego) eestikeelses teatmekirjanduses nimetatud ka galeegi keeleks, kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas ning
4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? Kujutamisviisilt jaguneb Veristlikuks ja Teiseks suunaks. 5. Millest on tuletatud termin ,,veristlik"? Veristlik (veritas tõde) reaalsed kujundid ebareaalsetes seostes 6. Millist tuntud itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks? Eeskujuks G de Chirico 7. Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistliku maalikunstnikku. Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (hisp) Salvador Dali (hisp) 8. Kes olid kuulsamaid sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Max Ernst (Saksamaa) R. Magritte (Belgia) 9. Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Y. Tanguy kummalised, loodusvorme meenutavad objektid 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Kriipsutaolised, pikaksvenitatud, krobelised inimfiguurid. 83 Joan Miró. Hollandi interjöör II. 1928. Hispaania
Hispaania suuremad linnad on: Madrid – 3,155 miljonit elanikku Barcelona – 1,593 miljonit elanikku Valencia – 797 tuhat elanikku Sevilla – 704 tuhat elanikku Zaragoza – 647 tuhat elanikku Málaga – 558 tuhat elanikku Murcia – 410 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku 5 Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku Bilbao – 353 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia
ehk siis minnakse sinna kus on parem palk. Vertikaalne rivaalitsemine on kõige intensiivsem kui tegemist on (Buzan 1998:125) poliitilise integratsiooni projektiga (näiteks Euroopa Liit, endine Nõukogude Liit, Sudaan, osaliselt ka India ja Pakistan) või eraldumisprojektiga (näiteks endine Jugoslaavia, Belgia, Sri Lanka). Nad võivad olla ka samaaegsed, nagu näiteks Lääne-Euroopa alamriikide (substate) identiteedi projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures suuremate riikide mõju pärast (Ameerika Ühendriigid, Hiina). Ülemaailmsel tasandil tuleb mängu "tsivilisisatsioonide konflikt" (Huntington 1996). Nagu ka
7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Suurbritanniaga (Gibraltariga) ja Marokoga. 2.2 Rahvastik Hispaanias on 2008. aasta juulikuu seisuga 40 491 052 elanikku, kellest 77,4% elas linnades. Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2006. aastal 3,129 miljonit inimest. Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Sündivus ühe ema kohta on 1, 3 last. Ühel ruutkilomeetril asub 77,8 inimest. Kõige rohkem elab Hispaanias 15-64 aastaseid (67,6%). 5 2.3 Keel Hispaania riigikeel on hispaania keel, kuid ametlikult kasutatakse ka katalaani, -baski, -galeegi ja valencia keelt. 2.4 Kliima
Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 79°C, juuli oma 1820°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Rahvastik: Hispaanias on 40,448,191 elanikku (2007), millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi. Keel: Ehkki terves Hispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki. Religioon: Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased
ehk siis minnakse sinna kus on parem palk. Vertikaalne rivaalitsemine on kõige intensiivsem kui tegemist on (Buzan 1998:125) poliitilise integratsiooni projektiga (näiteks Euroopa Liit, endine Nõukogude Liit, Sudaan, osaliselt ka India ja Pakistan) või eraldumisprojektiga (näiteks endine Jugoslaavia, Belgia, Sri Lanka). Nad võivad olla ka samaaegsed, nagu näiteks Lääne-Euroopa alamriikide (substate) identiteedi projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures suuremate riikide mõju pärast (Ameerika Ühendriigid, Hiina). Ülemaailmsel tasandil tuleb mängu “tsivilisisatsioonide konflikt” (Huntington 1996). Nagu ka
on? 1) Veristlik- reaalsed kujundid ebareaalsetes teostes 2) Teine suund vältis reaalsete kujundite ja seoste kasutamist (sümbolid, märgid jne.). 5. Millest on tuletatud termin ,,veristlik"? Veritas-tõde 6. Millist tuntud itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks? G. de Chirico. 7. Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistlikku maalikunstnikku? Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (Hispaania) ja Salvador Dali (Hispaania). 8. Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9. Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur
Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade piirkonnad ja rannikualad. Rannikualadel kindlasti sellepärast, kuna maa on viljakas ja niiske. Suurlinnad on tõmbenumbriks kindlasti sellepärast, kuna seal on rohkem töökohti ja võimalusi. Keskmine eluiga Hispaanias on 79,5 a. Sündimus on suurem kui suremus. Rahvastiku püramiid 2000. aastal. Rahvastiku püramiid 2005. Aastal Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased ~ 6 mln.). Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (~ 3 mln.) ja Baskimaal baskid (~ 1 mln.). Baski keelt nimetatakse ka euskeraks- (Eusquera). Sarnasust hispaania keelega te sellest keelest ei leia. Baskid elavad Baski autonoomses piirkonnas Põhja- Hispaanias ja Loode- Prantsusmaal, piirkonnas mis külgneb Hispaaniaga. Baski keel on väga antiikne keel, mille täpne päritolu on siiani teadmata. On ainult oletused selle kohta.
Millised need on? 1)Veristlik- reaalsed kujundid ebareaalsetes teostes 2)Teine suund vältis reaalsete kujundite ja seoste kasutamist (sümbolid, märgid jne.). 5.Millest on tuletatud termin „veristlik“? Ladinakeelsest sõnast veritas - tõde 6.Millist tuntud itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks? G. de Chirico. 7.Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistlikku maalikunstnikku? Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (Hispaania) ja Salvador Dali (Hispaania). 8.Kes olid kuulsaimad sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Rene Magritte (Belgia) ja Max Ernst (Saksamaa) 9.Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Kummalised, loodusvorme meenutavad objektid. 10.Kirjelda šveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur.
Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jaguneb Senatiks ja Saadikute Kongressiks. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Valitsust juhib esimees, kelle kandidatuuri kinnitab Saadikute Kongress ja nimetab kuningas. Valitsuse liikmed nimetab kuningas valitsusjuhi ettepanekul. Hispaanias on mitmeparteisüsteem. Hispaania keskmine asustustihedus on 88 in/km2. Tihedaimalt elab rahvast rannikul, pealinna ümbruses ja saartel. 72% rahvastikust moodustavad hispaanlased, 16% katalaanid, 7% galeegid, 2% baskid ja 1% mustlased. Hispaania kultuuris, eriti lõunapoolsetel aladel on tugev araabia mõju. Rahvastikust 94% on katoliiklased. Hispaania kuulub Vahemeremaade hulka, loodusolude poolest Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika siirdeala. Lõunaosa kuiv, loode- ja põhjaserv aga niiske ja metsane. Madalikud hõlmavad vaid 10% ning valdav osa neist asub rannikul. Hispaania tuumik on Meseta kiltmaa ja seda ümbritsevad mäeahelikud
välispoliitikat (ehkki oli igati kahvatum tegelane), lootis pärast jõudude vabanemist Saksamaal Kolmekümneaastase sõja lõppedes laiendada riigi piire kuni Prnatsumaa nn ‘loomulike piirideni’ (Püreneed, Alpid ja Reini jõgi), hõivata Madalamaade lõunaosa (Belgia ja Luksemburg), Franche-Comte, Põhja-Itaalia ja Kataloonia (katalaani keel on miskit prantsuse ja hispaania, st kastiilia, keele vahepealset, ning katalaanid erinevad tänapäevani suuresti ülejäänud hispaanlastest, sarnanedes paljus pigem prantslastega). Ehkki Prantsusmaa oli Hispaaniast sõjaliselt üle, takistas Mazarini plaani elluviimist sisekonflikt Prantsumaal, aastatel 1648-1653 toimunud Fronde. Mazarini ei saavutanud edu ka pärast Fronde lõppu. Mazarini saavutas küll osava diplomaatia abil Hispaania isoleerimise (sealhulgas Austria Habsburgide põhimõttelise neutraliseerimise, nad
annaabi.ee 
