kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi(mõõk) ja ehteid(sõlg). Arenenumates piirkondades hakka tekkima riik. Umbes 1300 eKr hakkasid hetiidid Väike- Aasias rauda tootma, sellega algas rauaaeg. Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, mis omakorda tõi kaasa suureneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema
2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Tõrke tähenduseks on see kui töö ei ole korrektne või täiesti lakanud töötamast. Nt : mootori käivitamisel ilmnevad tõrked,; mootori töö tühikäigul on ebaühtlane või mootor teeb ebaloomulikku müra. käikude vahetamisega kaasneb ebaloomulik müra või takistused 3. Mida nimetatakse töökindluseks? Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul. Töökindlust võib määrata detaili ﾧ, koostu ﾧ või ka kogu masina ﾧ kohta. Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine
2. Mida nimetatakse tõrkeks? ( tuua näiteid autol esinevatest tõrgetest!) Tõrke tähenduseks on see kui töö ei ole korrektne või täiesti lakanud töötamast. Nt : mootori käivitamisel ilmnevad tõrked,; mootori töö tühikäigul on ebaühtlane või mootor teeb ebaloomulikku müra. käikude vahetamisega kaasneb ebaloomulik müra või takistused 3. Mida nimetatakse töökindluseks? Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul. Töökindlust võib määrata detaili ﾧ, koostu ﾧ või ka kogu masina ﾧ kohta. Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine
väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. Kasutatakse peamiselt töövõtteid ja tehnikaid, mida tarvitati hoone või selle osade esialgsel ehitamisel. Rekonstrueerimise all mõeldakse eelkõige ümberehitamist: ehitise piirdetarindite ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist eesmärgiga tagada hoone või selle üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh. plaanilahendused. Maja ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve võivad varieeruda. Kui ehitustööde käigus hoone ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue hoone ehitamise, mitte rekonstrueerimisega. Aeg-ajalt võib segadust põhjustada asjaolu, et kuigi ehitusseaduse kontekstis tähendab rekonstrueerimine konkreetselt olemasoleva ehitise ümberehitamist, võidakse sama sõna mõnel puhul kasutada ka
(laiendamine-juurdeehitus, peale ja alla ehitused(korruseid) või täiesti uute sõltumatute ehitiste püstitamine vabale pinnale).renoveerimine- seotud ehituslike töödega. Kajastab vahendite kasutamist. Kasutatakse reinvesteerimise vahendeid. Rekonstrueerimine- seotud suuremate ehitustöödega. Seotud seadmete asendamisega(n. uue katla paigutamine majja) Ehitise põhikonstruktsioonide osaline asendamine eesmärgiga taastada hoone või tema üksikute ruumide põhilised kasutusomadused. 18. Kinnisvara heakorratööd- nr.300. Puhastamine ja koristamine. Puhtuse tagamine kinnistul ja hoonetes. Põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. Heakorratööd kruntidel: tolmu, liiva ja prahi koristust, talvel lume ja jää koristust ning libedusetõrjet. 19. Kinnisvara omanikukohustused- nr.500. Kinnisvara omandiga seotud finantskohustused
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused:
Tallinna Polütehnikum Rikkekaitse Referaat Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2015 RIKKEKAITSE Rikkekaitse all moeldakse kaitset, millega hoitakse inimesi või koduloomi rikke tagajarjel pingestunud osi selliselt puudutamast, et puude võiks ohtlik olla. Rikkekaitse kohta on kasutatud ka nimetust kaudpuutekaitse. Rikkekaitse tagamist mõjutavad mitmed tegurid. Elektriseadmed on jagatud kaitseklassidesse, mille kasutusomadused olenevad seadmete ehitusest ja umbruse tingimustest. Seadmete ehitus sisaldab erinevate toitesusteemide erineva tasemega rikkekaitse lahendusi, millest osa on muutmata kujul kasutatavad rikkekaitsemeetoditena, osa aga nõuab kaitseseadmete kasutamist ja nende talitlustingimuste tagamist. Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Rikkekaitseks voib kasutada jargmisi meetodeid: toite automaatne valjalulitamine elektriline kaitseeraldus
Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus
Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ningvaranduslik kihistumine. U 1300 eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma, sellega algas rauaaeg. Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi kaasa suu-reneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna tekkeks.
Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ning varanduslik kihistumine. 1500 ekr Väike-Aasias raua toorsulatus - Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi kaasa suu-reneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna tekkeks.
Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus
seisukohalt alati paremad need õlid, mille tähistuses esimene arv on 0, 5, 10. Mida suurem on tähistuse teine arv , seda suurem on mootoriõli võime töötada kuumades tingimustes ( 20W 50, 10W 60 ). Samuti aurustub selline mootoriõli vähem, seega õlikulu on väiksem. Heade viskoossusomadustega mootoriõli ei pruugi veel igakülgselt hea mootoriõli. Väga oluline on mootoriõlide kasutamisel peale viskoossuse veel kvaliteet st kasutusomadused. Selleks, et erinevate omaduste ja kvaliteediga mootoriõlid oleksid kõigile kättesaadavad, on maailmas kasutusel mootoriõlide kindlad standardid. Nende põhjal saab kontrollida teatud kindla mootoriõli kvaliteeti. Samuti saab õlitootja kindlaks määrata, millistele nõuetele mootoriõli vastab. Euroopas kasutatakse mitmeid klassifikatsioone. API klassifikatsioon
Materjaliõpetus kordamisküsimused 1. Loetle metallide füüsikalised omadused. 2. Loetle metallide mehaanikalised omadused. 3. Loetle metallide tehnoloogilised omadused. 4. Loetle metallide kasutusomadused. 5. Mis on tugevus? Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist? 6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11
Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3
kahte gruppi: 1. Termoplastid, 2. Termoreaktiivid. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestik polümeerideks,mis ei sula ega lahustu. Plastid, struktuur ja töötlemine Plastide talitlusomadusi Plastist toodete talitlus-, e kasutusomadused, mis ilmnevad ekspluatatsioonis, on: a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus, - valguse neeldumine/peegeldumine; e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused.
> Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omdausi, nende omdauste määramise meetodid ja aredada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. > Standardi kehtivusaeg on piiratud. > Materjali vastavust standardi nõuetele tõestad seritifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Ehitusmaterjalide üldomadused > Füüsikalised omadused > Mehaanilised omadused > Terminilised omadused > Keemilised omadused > Tehnoloogilised kasutusomadused Füüsikalised omadused Erimass > Erimass ( või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (ilma poorideta). Y=G/V g/cm3, k g/m3 Gaine mass; V tiheda, poorideta aine ruumala > portlandtsement 3100 k g/m3 s.o 3,1 g/cm3 > teras 7850 k g/m3 Mahumass > Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu ( ruumala) ühiku mass. Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3
Ülelaaderõhu ja võimsuse tõstmisele seavad lõpuks piiri mootori vastupidavus ning vahejahuti ja kasutatava kütuse võime võidelda kõrgete sisselasketemperatuuride ja detonatsiooniga. Võistlusmasinates saab selle piiri spetsiaalkütuste ja ülitõhusate vahejahutite abil lükata väga kaugele, kuid tänava ja eriti seeriaautos on mänguruum märksa väiksem ja kõrge erivõimsusega väikeste turbomootorite puhul osutuvad halvenevad kasutusomadused probleemiks juba enne selle piirini jõudmist. Järjestikku rakenduvad eri suurusega turbod, muutuva geomeetriaga turbiinid ja kuullaagerturbod aitavad küll pöördemomendigraafikut siluda ning lag'i ja kõrge boostiläve probleeme lahendada, kuid kipuvad keerukust ja hinda veelgi lisama. Samas näiteks diiselmootorite juures, kus turbo puudused pole sedavõrd suureks probleemiks, on turboülelaadimine muutunud juba valdavaks
Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel võivad tekkida omakorda tõrked ehitustöödel. 2.3
Lamellide (nende vahel amorfsed alad) keerduvad sferuliitideks, kui nad kasvavad radiaalselt tuumast eemale. Kordamisküsimused 4 1.Mida nimetatakse materjalide karakteriseerimiseks? - erinevate spektromeetria, keemilise ja füüsikalise analüüsi meetodite abil materjalide omaduste uurimiseks. 2. Mis on mittepurustav materjalide uurimismeetod? -mittepurustav hindamine on teadus, mille kaudu määratakse materjali füüsikalised ja mehaanilised omadused ilma, et selle kasutusomadused oluliselt muutuksid. 3. Milliste meetoditega uuritakse puidu sisemisi defekte? - resistograafia abil. Seadmel on elektrilise mootoriga varustatud peenike puur, mis vastavalt puidu omadustele ja struktuurile mõõdab puurimisel selle vastupanu, mis sõltub otseselt puidu tihedusest. Materjali vastupanu nõelale registreeritakse sõltuvalt sisse tungimise sügavusest. 4. Mis seadmega saab uurida konstruktsioonide sisemust ilma neid avamata?
toodete omadustele ja teenustele. Ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi ja arendada kaasaegsemaid materjale, mis on samas ka loodussõbralikumad. Kehtivusaeg on standarditel piiramatu. Iga materjal peab läbima sertifigaadi, et olla sobilik. Ehitusmaterjalide üldomadused on : • keemilised • füüsikalised • mehhaanilised omadused- materjalide käitumine välismõjude toimel. (tugevusnäitajad ja deformatsioonid) • tehnoloogilised ehk kasutusomadused. • termilised Tihedus- on materjali mahuühiku mass looduslikus oleksu (tihedus = looduslik mass/poorilise ruumalaga)(NT: klaasvill 30-50kg/m3 ; puit 400-600kg/m3) Üks tihedamaid on graniit 2500-2700kg/m3. Eritihedus- on materjalide tihedus ilma poorsusteta. (tihedus= mass/tihe, poorideta aine ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 ) Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud
poolt antud sertifikaadi alusel. Sertifikaat tõestab materjali vastavust nõuetele ja ka seda, et toote kvaliteedi vastavust kontrollitakse süstemaatiliselt nii autokontroll (tootja oma labori pidevad katsetused) kui ka auditkatsetused (volitatud laboratooriumi ja tehase laboratooriumi tulemuste kontrollkatsetused samast proovist) 1.5.Ehitusmaterjalide omadused Kõik materjalide omadused jaotatakse: -füüsikalisteks -keemilised -mehaanilised -tehnoloogilised (kasutusomadused)sitke ja habras Materjali omadusi kirjeldatakse iseloomustavate näitajatega, mille valik sõltub materjali kasutamisest. Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused. Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja biopüsivuse omadused · atomaarne tasand ehk keemilise elemendina väljendatud koostis.
Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad: - keevitatavate teraskonstruktsioonide, surveanumate ja -torustike terased - ainult Si või Si ja Al-ga legeeritud eriterased (magnetterased), - terased rööbaste, sulundtarindite jms. tarvis, - terased kuum- ja külmvaltsimise ja keeruka survetöötluse teel valmistatavate toodete tarvis ja B, Nb, Ti, V või Zr-ga legeeritud kahefaasilised nn. dupleksterased, - ainult Cu-ga legeeritud terased. Legeervääristeraste erilised töötlus- ja kasutusomadused on tagatud eelkõige täpse keemilise koostise, valmistusviisi ja temimistingimustega. Siia gruppi kuuluvad eelkõige roostevabad, kuumuspüsivad ja -kindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased: - roostevabad terased (C-sisaldusega alla 1,2%, Cr-sisaldusega üle 10,5%, Nisisaldusega alla 2,5 või üle 2,5 %), - kiirlõiketerased (Mo-, W- või/ja V-kogusisaldusega 7 %), - muud vääristerased. Lisaks liigitatakse legeerterased veel väga mitmesuguste tunnuste järgi
poolt heakskiidetud mastiksit koos poorse alusköie või lindiga, mille läbimõõt on kooskõlas vuugi laiusega. Mastiksi värvitoon sõltub hoone fassaadivärvist. Paneelide vuugid projekteeritakse ja vuugitakse vastavalt RT 82-10527 ,,Kivimaterjalidest paneelifassaadide vuugid" juhistele, vuugi laius on 20 mm. Vuukimiseks tuleb kasutada elastseid vuugisegusid. Vuukimiseks sobivate vuugisegude kvaliteedi ja kasutusomadused on toodud RT 28-10528 ,,Elastsed vuugisegud". Vuugisegule toetuspinna andmiseks kasutatakse vuugilinte. Parema nakke saavutamiseks vuugitavad pinnad krunditakse. Vuugitavad pinnad peavad olema puhtad, liikumatud, tasased ja piisavalt kuivad. Liiga kitsad vuugid laiendatakse vastavalt valitud materjalide elastsusomadustele 4.5 Välisseinapaneelid Väliseinapaneelid koosnevad kolmest kihist: betoonist väliskoor, paksusega 80 mm soojustus, paksusega 140 mm
3.2. Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe 3C). Need on valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need on grafiitmalmid (tuntumad neist on hallmalmid). Tabel 2.10. Malmid Malmi liik Omadused, min Kasutusomadused ja margitähis Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiitmalm (EN1561) Head antifriktsioonomadused, GJL-100 100 - hea vibratsioonisummutavus ja GJL-200 200 - vastupanu väsimusele GJL-350 350 - Keragrafiitmalm (EN1563) Suur tugevus, plastsus ja sitkus GJS-350-22 350 22
ehitise laiendamine), või täiesti uute sõltumatute ehitiste püstitamine vabale ehitusalusele pinnale, mille tulemuseks on hoonete puhul hoonete ehitusmahu ja/või pindade ning ruumiprogrammi muutus koos kasutusotstarbe muutusega; üksikrajatiste puhul kaasneb nende mahu ja võimsusnäitajate vastav muutus. Rekonstrueerimine - olemasoleva ehitise põhikonstruktsioonide osaline asendamine eesmärgiga taastada hoone või tema üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh. plaanilahedused; hoone ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, muutub hoone plaanilahend ja tema ruumide kasutusotstarve. Renoveerimine - olemasoleva hoone, tema tarindite ja/või ruumide taastamine esialgsel kujul koos põhitarindite või tehnosüsteemide olulise rekonstrueerimisega; hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid ei muutu; hoone säilitab oma kasutusotstarbe. Lammutamine - olemasolevate konstruktsioonide kas osaline või
Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel võivad tekkida omakorda tõrked ehitustöödel. 2.3
paremad need õlid, mille tähistuses esimene arv on 0, 5, 10. Mida suurem on tähistuse teine arv , seda suurem on mootoriõli võime töötada kuumades tingimustes ( 20W 50, 10W 60 ). Samuti aurustub selline mootoriõli vähem, seega õlikulu on väiksem. Heade viskoossusomadustega mootoriõli ei pruugi veel igakülgselt hea mootoriõli. Väga oluline on mootoriõlide kasutamisel peale viskoossuse veel kvaliteet st kasutusomadused. Selleks, et erinevate omaduste ja kvaliteediga mootoriõlid oleksid kõigile kättesaadavad, on maailmas kasutusel mootoriõlide kindlad standardid. Nende põhjal saab kontrollida teatud kindla mootoriõli kvaliteeti. Samuti saab õlitootja kindlaks määrata, millistele nõuetele mootoriõli vastab. Euroopas kasutatakse mitmeid klassifikatsioone. API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt kindlaks määratud testi
paremad need õlid, mille tähistuses esimene arv on 0, 5, 10. Mida suurem on tähistuse teine arv , seda suurem on mootoriõli võime töötada kuumades tingimustes ( 20W 50, 10W 60 ). Samuti aurustub selline mootoriõli vähem, seega õlikulu on väiksem. Heade viskoossusomadustega mootoriõli ei pruugi veel igakülgselt hea mootoriõli. Väga oluline on mootoriõlide kasutamisel peale viskoossuse veel kvaliteet st kasutusomadused. Selleks, et erinevate omaduste ja kvaliteediga mootoriõlid oleksid kõigile kättesaadavad, on maailmas kasutusel mootoriõlide kindlad standardid. Nende põhjal saab kontrollida teatud kindla mootoriõli kvaliteeti. Samuti saab õlitootja kindlaks määrata, millistele nõuetele mootoriõli vastab. Euroopas kasutatakse mitmeid klassifikatsioone. API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt kindlaks määratud testi
Peale selle iseloomustab ekskavaatorit suur kaevejõud, mis teeb ta sobivaks raske pinnase kaevamiseks karjääris. Puistepinnase laadimiseks või suuremõõtmelise pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21...25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus, mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega
rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. Restaureerimise korral kasutatakse peamiselt töövõtteid ja tehnikaid, mida kasutati ehitise või tema osade esialgsel ehitamisel. Rekonstrueerimise all mõeldakse eelkõige ümberehitamist ehk on see ehitise piirdetarindite muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine eesmärgiga tagada hoone või tema üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh plaanilahendused. Hoone ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu. Hoone plaanilahend ja tema ruumide kasutusotstarve võivad muutuda. Kui ehitustööde käigus ehitis ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue ehitise ehitamisega, mitte ehitise rekonstrueerimisega. Tallinna linna 1932. aasta ehitusmäärus kasutas terminit «ümberehitamine», mille all mõisteti „töid, millega muudetakse ehitise väliskuju, tehakse avausi välisseintesse või sisemistesse
annaabi.ee 
